Eesti juhtiv kultuuri- ja teadusajakiri Akadeemia avaldas oma augustikuu numbris Indrek Schwede 38-leheküljelise artikli "Jalgpallimängu kujunemine ja tema roll Aafrika dekoloniseerimises". Autor tõdeb, et kuigi ajaloolased ja sotsioloogid on vähe tähelepanu pööranud jalgpallimängu tähtsusele inimeste igapäevaelus, on olukord muutumas.

"Jalgpalli uuritakse läbi poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse prisma paljudes maailma ülikoolides," lausus Schwede. "Viimase kümmekonna aasta jooksul on plahvatuslikult tõusnud jalgpalli eri tähendusi uurivate akadeemiliste tekstide hulk. Jalgpalli on väga huvitavalt defineeritud."

Toetudes erinevate uurijate sõnastustele, lisab Schwede oma artiklis veel ühe jalgpalli kohta käiva määratluse: jalgpall rituaalse konfliktina on erinevate identiteetide, ajalootõlgenduste, kaasaegse igapäevaelu ja müütide lakkamatult teisenev kokkupõrge.

Schwede kirjutab, et jalgpalli sünnimaal Inglismaal kujundasid mängu arengut enim ühiskonna eliiti kasvatavad erakoolid, kirik ning tööstuslik revolutsioon. Just viimane koos transpordi arengu, linnastumise, viie ja poolepäevasele töönädalale ülemineku, olulise palgatõusu ja vaba aja tekkimisega pani aluse profijalgpallile ja üleriigilisele liigale. Jalgpall sobis ka Briti imperiaalsete vallutuste ja globaalse hegemooniaga, õpetades tulevastele maailmavallutajatele distsipliini, omakasupüüdmatust, meeskonnatööd ning nõudis füüsilist tugevust ja isiklikku osavust, mis oli allutatud meeskonna vajadustele.

Kuigi tavateadmise järgi on jalgpall enim mõjutanud Euroopat ja Ladina-Ameerikat, on see pealtnäha lihtne mäng kõige totaalsemalt puudutanud Aafrikat. Musta Mandri vabanemine kolonialismiahelatest on otseselt seotud jalgpalli arenguga Aafrikas: paljud rahvuslikud liidrid said esimesed juhtimiskogemused jalgpalliklubidest. Nigeeria esimene president Nnamdi Azikiwe korraldas oma jalgpallimeeskonnaga turneesid üle riigi ja pidas jalgpallipublikule poliitilisi kõnesid. Alžeeria esimene president Ahmed Ben Bella mängis ise lühikest aega kuulsas Marseille Olympique'is.

Prantsusmaa koondisega MM-ile sõitmisest keeldunud Alžeeria profipallurid moodustasid aga rahvuskoondise eksiilis ja neile enne mängu kõlanud hümnist sai hiljem riigihümn. Kohalikud rahvuslikud liidrid kasutasid jalgpalli kolonialismivastase instrumendina ja rahvuslike püüdluste soodustajana. Jalgpalliklubid pakkusid peavarju tärkavatele poliitilistele parteidele ja staadionid võimaluse tutvustada tuhandetele inimestele nende visiooni vabast Aafrikast ning võita tulevasi valijaid.

Indrek Schwede on ajakirja Jalka peatoimetaja ja Tartu Ülikooli ajaloodoktorant. Tema uurimistöö teemaks on "Jalgpalli kadumine: miks spordialade kuningas marginaliseerus N Liidu okupatsiooni ajal Eestis ja temast sai rahva silmis vaenlase mäng".

Ajakiri Akadeemia (hind 3.20) on müügil kõigis paremini varustatud perioodiliste trükiste müügilettides.