Eesti koondislaseks kerkinud Janar Toomet andis pikemas usutluses mõista, et ambitsoonidest tal puudust ei ole. Vastupidi, pallur soovib aina edasi areneda ning kõrgemale pürgida.

27-aastase Toometi jaoks on 2016. aasta olnud tõeliselt turbulentne. Hooaja algus ei alanud pallurile teps mitte meeltmööda, kui Meelis Rooba all Paide Linnameeskonnas tegutsedes ta väljakul kuigipalju ei figureerinud. Nõmme Kaljusse saades sai Toometi hooaeg justkui taaskäivituse, millele järgnesid tugevad esitused Premium liigas, võõrsilvärav Euroopa liigas kuulsa Haifa Maccabi vastu ning lõpuks ka esmane A-koondise kutse.

Viimase sündmuse osas täitus Toometil 19. novembril ka järgmine karjääritähis. Saint Kitts ja Nevise vastu A-koondise särgis debüüdi teinud Toomet jäi ise oma esitusega rahule: "Veerand tundi sai ennast näidata ja ma arvan, et kehvasti ei läinud. Kui oled keskendunud ja mänguks valmis, siis tuleb seda lihtsalt näidata."

Toomet tunnistas, et ei olnud valmis koondisekutse saamiseks: "Eks kindlasti oli see mingil määral üllatus. Ma ei olnud selle kutse peale mõelnud ega seda ka oodanud. Ma keskendusin oma ülesannetele klubis. Eks selles mõttes on ka need asjad tavaliselt teistmoodi, et pigem antakse koondises võimalusi just noorematele mängijatele. Võimaluse eest olen aga tänulik ja eks ma üritan sellest maksimumi võtta."

Ääremängija sõnul jättis temale koondisesse tulles hea mulje just meeskonna ümber valitsev keskkond, mis lubab meestel keskenduda ainult jalgpallile: "Mulle väga meeldis siinne õhkkond, kui ma esimestes Belgia-eelsetes trennides koondisega koos olin. Koondises on heas mõttes pingevaba õhkkond – keegi ei korruta sulle, mille nimel mängima peab. See on kõigile ammugi selge ja kõik on ka antud eesmärgi nimel keskendunud."

Emotsionaalne hooaeg, mis kulmineerus stabiilsusega

2016. aastal Premium liigas läbielatu võttis terava jalaga äär kokku järgmiselt: "Kui ma suvel Kaljusse tulin, siis oli eesmärgiks tulla ikkagi Eesti meistriks. Ma uskusin sellesse ka lõpuni välja, et me suudame võita, aga kahjuks viimases mängus, kui meile 1:1 löödi, siis ei suutnud me end kokku võtta ning sellest seisust välja tulla. Selles mõttes olen ma pettunud, et ma tundsin ja olin ka kindel, et suudame liigahooaja vähemalt lisamängule viia. Mis puudutab aga nii hooaja esimest kui ka teist poolt, siis minu jaoks oli tegemist väga emotsionaalse hooajaga."

Tõepoolest, Toomet alustas hooaega Paide Linnameeskonnas, kuid aja möödudes kuivas üha rohkem kokku ka tema mänguaeg. "Ma ei oska öelda, mis valesti läks. Ma ei läinud peatreenerilt otseselt küsima, et miks ma rohkem mänguaega ei saa. Tema sõnad olid sellised, et see, kes trennis pingutab, on ka väljakul. Ma üritasingi siis seda teha, aga mingil põhjusel ma tundsin, et see mänguaeg, mida mulle usaldati, ei ole vastavuses sellega, mida ma vääriksin."

Kaljusse minek tõmbas Toometi hooaja aga uuesti vilinal käima ning selle saatel sai mehel kirja ka individuaalselt kena hooaeg: "Ideaalselt ei läinud, aga siiski positiivselt. Tegelikult olin ma hooaja algusest saati väga motiveeritud ja tahtsin see aasta ka näidata ennast, aga pidin ootama selleks Kaljusse tulemist, et lõpuks oma tahtmist realiseerida saaks."

Samuti sai Toomet osa Kalju vapustavalt kulgenud eurohooajast: "Ma arvan, et olime meeskondlikult hästi ettevalmistunud: pidasime nendest asjadest kinni, mida meil teha tuli. Mängisime enda kohta väga hästi ja õnnestunult: tegime omalt poolt kõik. Eks seal olid meil vastas ka väga tugevad võistkonnad, aga teadsime, et kui teha omi asju korralikult, siis võivad tekkida võimalused ja meil õnnestus vähemalt üks neist võimalustest ka ära kasutada."

Mitte ainult ei olnud Toomet osaline Kalju euroedus, vaid mees sai kirja ka võõrsilvärava vägagi tuntud Iisraeli klubi Haifa Maccabi vastu, kes ka eurosarjast välja lükati: "Kuna see mäng oli tingimuste ja ilmaolude tõttu väga-väga raske, siis tol hetkel ma ei suutnud uskuda, et suutsin end nii kokku võtta ja pingutada, et väravani jõuda. See oli tõesti üks raskemaid mänge sellel hooajal ning olen siiralt õnnelik, et sealt ka tasu sai."

Kas Kaljus taas oma mängu leidmine on seotud sellega, et sobitud paremini Sergei Frantsevi käekirja? "Ma arvan, et arvestades tema jooniste ning ülesannetega, mida äärepoolikud tegema peaksid, on seal selliseid elemente, mis ei ole mulle loomupärased. Aga kuna ma püüan neid asju pidevalt ning ka järjest paremini teha, siis treener on ka mänguaega tänu sellele mulle usaldanud."

Parimasse jalgpalluriikka jõudnud Toometil on jätkuvalt karjääri mõistes kõrged sihid, mis meest aina kõrgemale püüdlema kannustavad: "Mul on varasemad aastad olnud ebastabiilsed  ja probleemidega koos käinud. Viimasel ajal olen õnneks suutnud need asjad ära lahendada ja on tekkinud stabiilsus, mis võimaldab mul pidevalt edasi liikuda. Kindlasti on mul siin palju vaja veel järgi tõmmata, aga mul seda nälga ja isu veel on. Üritan oma potentsiaali realiseerida."

Küsimusele, kas pallur näeks ka ennast välismaal mängimas, annab Toomet ühesõnalise, julgustavalt konkreetse vastuse: "Kindlasti."

Oma karjääri jooksul on Toomet esindanud õige mitme meistriliiga klubi värve. Helgemaid momente oma kirevale karjäärile tagasi vaadates meenub äärele hoopis Levadia ajast, kus Toomet esmakordselt Eesti vutikeskkonnas pildile tõusis. "Profikarjääri ajast on kindlasti esimene mälestus Levadia ajast, kus olin esimesed pool aastat sisuliselt duubelvõistkonna mängija. Seal olles võtsin aga omale eesmärgid ja nägin ka nende nimel vaeva ja lõpuks rääkisime [Aleksandr] Puštoviga ja ta ütles, et annab ka mulle võimaluse. Mul õnnestus seda kasutada. Selles mõttes olen temale väga tänulik, et tänu temale õnnestus mul teha oma karjääris järgmine samm edasi."

Eile teatas Toometi praegune klubi Nõmme Kalju, et mängumees jätkab Hiiul pallimist ka tuleval aastal.