Aga kui Esiliigast polegi kedagi võtta? (0)
Tallinna Kalev on hetkel Premium liiga kursil hoolimata sellest, et kaotusi on saadud sama palju kui võite. Foto: Gertrud Alatare
Tänavune Premium liiga koosseis on kahtlemata viimaste aastate kõige mõnusam. Puudub selge autsaider, puuduvad nõrgad selge identiteedita mansad. Kõige kaunistuseks on kogu liiga alates esimestest voorudest peale olnud äärmiselt põnev - tänaseks on ju veel totaalselt lahtised esikolmiku, neljanda koha ning viimase kolmiku saatused - kõik need tähtsad positsioonid, mille peale tegelikult ju mängitakse.
Kõik ilus peab aga kord lõppema ning nii hakkab ka käesolev hooaeg tasapisi juba lõpusirgele eelnevasse viimasesse kurvi jõudma. Ka Soccernet.ee foorumis on viimastel päevadel sellelaadne teemaarendus käima lükatud - kes siis uueks aastaks kõrgseltskonda Esiliigast tõuseb?
Sarnaselt meistriliigale on ka Esiliiga hooaeg olnud üks äärmiselt tihe rebimine, kuid seda vaid iseseisvate klubide seas - nende meeskondade seas, kellel teoreetiliselt võimalik ka järgmisel aastal pea kõrgseltskonda pista. Heidame pilgu tabelile:
Nagu näha, on mainitud iseseisvate klubide pingerida juhtimas Tallinna Kalev, kes on aga oma punktisumma poolest liiga võitmisest lähemal sellest välja kukkumisele ning on tänavu võite saanud täpselt sama palju kui kaotusi. Võrdluseks - eelmisel aastal otsepääsme Premium liigasse lunastanud Pärnu Linnameeskonna saldoks jäi lõpuks 19 võitu, 3 viiki ja 14 kaotust.
Võib vast juba välja öelda, et kes iganes otse kõrgliigasse tänavu tõuseb, teeb seda 10-tiimilise Esiliiga ajaloo (ehk selle formaadi) kõige nõrgema tulemusega - mitte kunagi pole Esiliiga parim iseseisev meeskond jäänud hooaja lõpuks esikolmikust välja.
Must stsenaarium Tartu vutile - uuel hooajal mängib Esiliigas üks Tartu meeskond... kes ei ole Santos. Foto: Imre Pühvel
Täiesti arvestatavalt on kõrges mängus veel sees tegelikult kõik iseseisvad klubid - Tartu Santos hetke viimasena jääb kalevlastest maha vaid kaheksa silmaga. Ühelt poolt on selline võrdsus ja põnevus uhke ja tore, teisest küljest aga põhjus muretsemiseks - antud juhul tundub vägisi, et ühtlaselt kõrge taseme asemel näitab see iseseisvate klubide ühtlaselt keskpärast nivood.
Sattusin teema üle mõtiskledes siinsamas blogis 2011. aastal ilmunud Timo Kikase loole "Mis toimub tagalas?" ning sellele järgnenud Aivar Pohlaku vastusele. Kuigi selle loo kirjutamisest ülejärgneval hooajal loodi tagalasse ka Esiliiga B tasand, on mitmed mõtted tollest ajast endiselt aktuaalsed. Pikemalt ma nendel praegu peatuma ei hakka, kuid toon välja ühe mõtte, mis mul endalgi tänavust Esiliiga tabelit vaadates tekkis.
"Arvestades seda, et duublid on Esiliiga tasemele olulised, aga Meistriliigasse tõusta nad ei saa, oleks äkki mõistlik muuta ka Meistriliigasse tõusmise klauslit. Kas on ikka sportlikult õigustatud otse Meistriliigasse tõusmine, kui meeskond Esiliigat ei võida? Äkki tuleks sellisel juhul anda võimalus üleminekumängudeks ka Meistriliiga viimasele meeskonnale."
Täpselt selline lahendus oleks hea just käesolevale hooajale, kus, olgem ausad, ei taha mitte keegi, et Viljandi Tulevikku, Pärnu Linnameeskonda või Tartu Tammekat hakkaks asendama näiteks Tallinna Kalev või Esiliigas meeste kokku saamisega hädas olev Kiviõli Irbis. Okei - "mitte keegi" on liialdus, kalevlased ja lumeleopardid (mina, zooloogia vallas harimatu inimene, sain alles mõned nädalad tagasi juhuslikult teada, et sõna irbis tähendab lumeleopardi. Näed siis, ehk said ka sina täna Kiviõli jalgpalli telgitagustega tuttavamaks!) ise oleks selle lahendusega ilmselt päri. Aga Kalev ei suutnud viimastel aastatel näidata, et nad suudaksid liigale midagi juurde anda; samuti on aeg näidanud, et kolmas meistriliiga meeskond Ida-Virumaale ära ei mahu.
Või kas oleks? Kalevi peatreener Marko Pärnpuu sõnas kuu aega tagasi, et nende jaoks ei olegi kõrgliigasse tõusmine eesmärk omaette. Kui nendele sõnadele mõelda, siis oleks ikka omamoodi traagika, kui meistriliigast langeks välja Tartu Tammeka, kes oma kogukonnatöö ja publikuarvudega tõsiselt tahab Premium liigas mängida ning asemele tuleks Kalev, kes suutis möödunud aastal kõrgliigas tribüünidele tuua keskmiselt 93 inimest ning kes justkui kõrgel mängida nii väga ei tahagi...
Viljandi, Tartu ja Pärnu on tänavu Premium liigale andnud näo. Foto: Jana Pipar
Pärnu ja Viljandi kaotused oleksid veel kuidagigi üleelatavad, kuid Tammeka kadumine kõrgliigatasandilt oleks nii Lõuna-Eesti kui ka kogu Eesti vutile kõva kaotus, mida suudaks vaid osaliselt korvata Tartu Santose tõusmine - mis esiteks ilmselt ei juhtu; ning teiseks ei ole ka Santose hetke ambitsioonid ning klubi eesmärgid just tuleval hooajal Premium liigas mängimisega seotud.
Õnneks ei ole võimalikud Esiliigast tõusjad läbinisti kalevid ja irbised - tunduvalt positiivsemad variandid on veel Rakvere Tarvas, Vändra Vaprus ja FC Kuressaare. Ainsana tunduks tõsise kandidaadina iseseisvate klubide arvestuse võitjana hetkel aga vaid Tarvas - praegu näib pigem niimoodi, et Vändra ja Kure hakkavad võitlema Esiliigasse püsimajäämise eest. Kas Tarvas saaks kõrgliigasse tõusu korral taha suurema sponsorite toetuse ning suudaks ühte kolmikust Pärnu-Viljandi-Tammeka väärikalt asendada? Tuleb loota. Kõigepealt aga pöidlad pihku, et Tarvas üldse hooaja lõpuruudustikus oma sirutuse Kalevist ja Irbisest paremini ajastaks.
Loo moraal on aga jätkuvalt Timo Kikase enam kui kolme aasta tagune mõte - kui iseseisev klubi Esiliigat ei võida (annaks ka leebemalt - ei pääse esikolmikusse), siis tuleks tal mängida üleminekumänge ka Premium liiga viimase koha tiimiga!
