Eesti koondise esiründaja Henri Anier avaldas intervjuus Soccernet.ee-le, et tema värske koduklubi Invernessi peatreener Richie Foran soovis just temaga klubi eesliini täiendada.

Kuidas nägi välja Invernessiga liitumine?
Detsembri lõpus lõppes mul Kalmariga leping ning teadsin, et sinna ma ei jää. Olin siis jaanuarist alates vaba mängija ja loomulikult oli uut klubi vaja. Oli huvi mitmetest liigadest, kuid seda kõike vaid jutu tasandil. Invernessi huvist kuulsin tegelikult juba suvel, enne kui ma nüüd siia lõpuks jõudsin. Peatreenerilt oli nüüd jaanuaris kohe olemas konkreetne huvi ning klubilt pakkumine, mingit venitamist ei olnud. Treener võttis ühendust ja ütles, et sina oled see mängija, keda meile ette vaja oleks. Tean Invernessi ka varasemalt, olen nende vastu mänginud ning see on alati raske olnud. Siin on ja on alati liikunud head mängijad, mistõttu otsustasin nende kasuks. Peamiseks motivaatoriks oli aga ikkagi see, et ma ei tahtnud pikalt klubita olla. Olin ka Eestis aktiivselt vormi hoidnud, kuid soovisin kiiremas korras klubijalgpalli naasta.

Kas ülemineku juures mängis ka see rolli, et oled varasemalt Šotimaal mänginud?
Kas just tugevasti, aga kindlasti mingil määral. Ise keskendusin rohkem jalgpalliga seonduvale. Tean, et see on hea meeskond, mis mängib heas liigas. Loomulikult olen siin varem olnud ja seetõttu on ka juba sisseelamine lihtsam ning tunne kodusem. Sisseelamise mõttes olen kogenum, algusest peale on mul siin kõik kohe meeldima hakanud.

Inverness ise asub hetkel Šoti kõrgliiga tabeli viimasel real. Millised on klubi eesmärgid, kuidas hooaega lõpetada?
Olgugi, et oleme viimasel positsioonil, siis on kuuenda meeskonnaga vahe ainult seitse punkti ehk et vahed on väga väiksed. Kindlasti ei ole eesmärgiks mitte ainult püsima jääda, vaid pigem kuue parima sekka tulla, sest Šotimaal lüüakse tabel pooleks, kus kuus parimat hakkavad omavahel edasi mängima. Praegusest tabeliseisust ma suurt numbrit ei teeks.

Invernessi peatreeneriks on klubi iirlasest legend Richie Foran, kellel tänavu käsil debüüthooaeg peatreenerina. Millise mulje on ta sinule jätnud?
Ta helistas mulle ja rääkis konkreetselt, mis plaanid tal minu suhtes on. Iga päev olen temaga suhelnud ning tegu on väga meeldiva, professionaalse ja sümpaatse inimesega. Need kaks trenni, mida ma teinud olen, on olnud väga intensiivsed. Foran teab mind juba varasemast ajast, kui mängisin Šotimaal ja samuti olen mänginud ka tema enda vastu. Eile temaga vesteldes avaldas ta suurt rahulolu, et siin olen.

Mainisid, et Foran soovis just sind klubisse ründajaks tuua. Kas see võiks ka tähendada, et sinu põhikoosseisukoht on kindel või asud tipuründaja positsiooni eest heitlema Guinea mehe Lonsana Doumbouyaga, kes tänavu Invernessi eest liigas viis tabamust kirja saanud?
Jalgpallis garantiisid ei anta ning eks loomulikult on iga üleminek vähemal või suuremal määral riskantne, kuid konkreetse huvi ja peatreeneriga vestluste järgi ei võtnud nad mind siia pingile istuma. Doumbouya on veidi teist tüüpi ründaja: pikk, rohkem targetman’i tüüpi edurivimees. Peatreener tahtis ka mind eelkõige selletõttu, et olen just teist tüüpi ründaja, mistõttu meid saaks siis vastavalt erinevatele mänguolukordadele kasutada. Ka oma kogemuse järgi võin aga öelda, et kindlat ei ole kunagi midagi ning eks ma võitlen oma koha eest, nagu seda alati teinud olen.

Kuidas jääd Rootsi aega meenutama?
Rootsist jäi ainult positiivne mulje. Kui liitusin, olime tabelis 13. kohal. Hooaja lõpetasime aga kuuendana. Rootsi periood kestis küll lühikest aega, kuid pean tunnistama, et olen klubivahetusi oma karjääri jooksul alati nautinud. Uued kohad, uued meeskonnad – igal pool on erinev jalgpallikultuur, mis rikastab ja arendab mind nii inimese kui ka mängijana. Praegu keskendun juba Šotimaal mängimisele.