ENSV tähed: Peeter Priks andis jalgpallile sõrme (0)
Maarjamäe läbi aegade üheks parimaks ründajaks peetava Peeter Priksi karjäär oli täis ootamatusi nagu ameerika mäed, mille üheks ettearvamatuks tipuks oli Läti NSV eest mängimine oma kodumaa, Eesti vastu.
Soccernet.ee taasavaldab kolmapäeviti Marko Välja lugusid ENSV tippmängijatest.
1942. aastal sündinud Peeter Priks alustas jalgpalli mängimist alles 13-aastasena Pelgulinna noortemeeskonnas "Visadus". 1956. aastal võttis Tallinna Kalevi noortetreener Uno Piir Tallinna 20. keskkooli poisid, teiste seas ka Priksi, Tallinna Kalevisse. Lisaks jalgpallile tegeles Priks aktiivselt ka jäähokiga, kus saavutas erinevaid tiitleid, ja 3000 meetri takistusjooksuga.
Debüüdi Eesti NSV kõrgliigas tegi Priks 18-aastasena Tallinna Kalevi Noored meeskonnas, mis jäi eelviimaseks. Järgneval hooajal liitus ta Uno Piiri Tallinna Normaga, mille ridades lõi ta esimesel hooajal koheselt 13 väravat ning saavutas Normaga kolmanda koha. Karikafinaalis alistati Kadrioru staadionil Tallinna Tempo 2:1.
Sõjavägi viis Läti NSV koondisse
1962. sügisel võeti ta aga NSV Liidu armeesse ning saadeti aega teenima Kaliningradi oblasti sidepolku, spetsialiseerumaks telegrafistiks. Samal ajal ajateenistusse võetud Priksi hea sõber ja meeskonnakaaslane Tallinna Norma päevilt, Toivo Vapper teenis aega Riias Armee Spordiklubis.
Vapper rääkis meeskonna peatreenerile major Šedrinile, et Kaliningradi sõjaväe polgus on üks hea ründaja ning palus mehe üle tuua Riiga. Priksi ülemused Kaliningradis tegid aga kõik selleks, et teda mitte ära lasta. Priks tuli oma väeosa kõrgushüppemeistriks ning saadeti võistlema Riiga Baltimaade kergejõustiku meistrivõistlustele. Riiga saabudes võttis major Šedrin koheselt Priksi paberid ning vormistas ta Baltimaade armee spordiklubi ülemuste käsul Riia ASKsse.
Jalgpalluritee armee aastatel jätkuski Balti tippklubis Riia ASK, kus ta tõusis Läti NSV kõrgliiga üheks parimaks ründajaks. Klubi põhiründajana võitis Priks kolmel järjestikul korral Läti NSV meistritiitli ja ka karika ning saavutas prestiižika kolmanda koha NSVL sõjaväe ringkondade karikavõistlustel.
1964. aastal oli Priks Läti NSV kõrgliiga suurim väravakütt 19 väravaga. Ta esindas Riia ASK-d kõrgliigas kokku 55 mängus, lüües 30 väravat. Priksi esitused ei jätnud külmaks Läti NSV koondise peatreenerit ning Priks nimetati koondisse. Läti NSV edurivi juhtides mängis Priks ka Tallinnas Eesti vastu, kui just tema lõi 1:1 viigimängus Läti värava.
1965. aastal liitus sõjaväest vabaks saanud Priks taaskord Tallinna Normaga ning karikafinaalis alistati 3:2 meistrivõistlused võitnud Tallinna Balti Laevastik. Kahel järgneval aastal esindas Priks ka Tallinna Dünamot NSV Liidu sarjas. 1966. aasta hooaeg jäi tal aga poolikuks, kuna enne Norma treeningut kinnitas ta väravavõrku lati konksude külge ning jäi abielusõrmusega konksu külge rippuma, mis rebestas tal sõrme küljest.
Tagasi Eesti NSV tippu
1967. aastal võitis ta oma esimese Eesti NSV tiitli Norma ridades, edestades pingelises lõpuheitluses Tallinna Balti Laevastikku kahe punktiga. Priks valiti ühtlasi Eesti NSV aasta parimaks mängijaks. Järgneval hooajal aga kaotati omakorda tiitel kahe punktiga Tallinna Balti Laevastikule ning alistuti samale meeskonnale ka karikafinaalis.
Järgmisel hooajal saadi veel valusam kaotus, kui koduliigas jäädi meistritiitlist ühe punktiga ilma, vandudes alla Tallinna Dvigatelile. Nendel kahel viimasel aastal oli Priks meistrivõistluste suurim väravalööja, lüües mõlemal korral 16 väravat.
1970. aastal saadi kahe eelmise aasta eest revanš ning Priks võitis oma teise tiitli ja kolmandat korda suurima väravalööja au. 1972. aastal, oma viimasel hooajal saavutas Priks Tallinna Normaga juba neljandat korda Eesti NSV kõrgliigas teise koha. Samal aastal otsustas 30-aastane ründaja teha jalgpalliga lõpparve motivatsiooni puudumise tõttu.
Priks mängis Eesti NSV kõrgliigas Norma ridades 10 aasta jooksul 165 mängus, lüües 78 väravat. Ta oli nii Eesti kui ka Läti NSV kõrgliiga üks võimsamaid ründajaid, kellele suureks eeliseks oli tema pikk kasv ja jõuline kehamäng, mistõttu võitis ta palju õhuvõitlusi ja lõi enamuse väravatest peaga. Priks lõpetas Tallinna Majandustehnikumi masinatööstusettevõtte planeerijana. Hiljem töötas ta Norma tehases tsehhi meistrina.
Peeter Priks
Sünniaeg: 08.11.1942 (Tallinn)
Positsioon: Ründaja
Pikkus: 183 cm
Kaal: 76 kg
Karjäär:
Läti NSV koondis 6/2
1961 Kalev II Tallinn 11/3 (ENSV 1. liiga)
1962 Norma Tallinn 17/12 (ENSV 1. liiga)
1963 Riia ASK 14/6 (Läti NSV 1. liiga)
1964 Riia ASK 23/19 (Läti NSV 1. liiga)
1965 Riia ASK 18/5 (Läti NSV 1. liiga)
1965 Norma Tallinn 5/2 (ENSV 1. liiga)
1965 Dünamo Tallinn 11/3 (NSVL 2. liiga)
1966 Dünamo Tallinn 9/0 (NSVL 2. liiga)
1966 Norma Tallinn 10/3 (ENSV 1. liiga)
1967 Norma Tallinn 22/16 (ENSV 1. liiga)
1968 Norma Tallinn 22/16 (ENSV 1. liiga)
1969 Norma Tallinn 22/8 (ENSV 1. liiga)
1970 Norma Tallinn 20/11 (ENSV 1. liiga)
1971 Norma Tallinn 18/5 (ENSV 1. liiga)
1972 Norma Tallinn 18/2 (ENSV 1. liiga)
Autasud:
Eesti NSV kõrgliiga 1. koht - 1967, 1970
Eesti NSV kõrgliiga 2. koht - 1966, 1968, 1969, 1972
Eesti NSV kõrgliiga 3. koht - 1962
Eesti NSV parim jalgpallur - 1967
Eesti NSV kõrgliiga suurim väravakütt - 1967, 1968, 1970
Eesti NSV karikavõitja - 1962, 1971
Eesti NSV karikavõistluste finalist - 1968
Läti NSV meister - 1963, 1964, 1965
Läti NSV kõrgliiga suurim väravakütt - 1964
NSVL sõjaväe ringkondade karikavõistluste 3. koht
Statistika: Marko Välja
