Helenio Herrera - mees, kes muutis jalgpalli (0)

Simon Kuper on Briti autor, kes on kirjutanud nii jalgpallist kui ka spordist üldisemalt antropoloogilisest perspektiivist. Sellise teadmise saame, kui loeme tema Wikipedia lehekülje esimest lauset.

Miks aga säärane põgus tutvustus? Põhjus on väga lihtne. Kuper on kirjutanud 1994. aastal päevavalgust näinud raamatus "Football Against The Enemy" peatüki A day with Helenio Herrera. Herrera fenomen ei seisnenud ainult võidetud tiitlites, vaid jalgpalli reformimises. Tõstame legendi pealt kasvõi korraks kivi, mis on ta unustuste hõlma surunud.

Peatükki sissejuhatavas osas nimetab Kuper Herrerat meheks, kes õpetas maailma mängima kaitsvat jalgpalli, mis pole sugugi mage tiitel. Samas on inglane Brian Glanville, kes lisaks jalgpallile on kirjutand ka romaane, maininud, et catenaccio n-ö leiutajaks oli hoopis šveitslane Karl Rappan. Tõde teavad vähesed. Üldiselt toob Kuper aga välja neli domineerivat lähenemist jalgpalli mängimisele. Ta pani need kirja küll 24 aastat tagasi, kuid käsitlus on täiesti relevantne ka tänasel päeval.

Esimene neist on n-ö pika palli mängimine, mis on omane Briti saarte meeskondadele. Teine on totaalne jalgpall, mille idee on pärit hollandlastelt ning millest innustusid meeskonnad nagu Barcelona, AC Milan ja kaugemalt ka Sao Paulo. Kolmas lähenemisviis on lõbus jalgpall, mida oleme kõrgemal tasemel näinud kuldajastu Brasiilia esitluses, kuigi Kuper lisab, et selle stiili kõige puhtamat vormi on ta tunnetanud hoopis Lõuna-Aafrikas.

Neljas on neist kõige kurjem ja saatanlikum - catenaccio. Tõe huvides tuleb siiski märkida, et praktikas kasutatakse tihti erinevate stiilide kombinatsioone ja tõupuhast pika palli või lõbusa jalgpalli mängimist me enam pigem ei kohta. Siinkohal oleks õige välja tuua käsitlus, miks on kaitsest mängimine pragmaatilisem ja sellest tulenevalt ka süsteemina robustsem.

Miks on kaitse rünnakust robustsem?

Väljend "rünnakuga võidetakse mänge, kaitsega tiitleid" kõlab kaunis klišeelikult, kuid ometi peab see reeglina paika. Vaadakem kasvõi selle hooaja Manchester Cityt, keda on kiidetud imelise ründetegevuse eest. Tegemist on aga ka liiga parima kaitsega meeskonnaga - 33 mänguga on endale lastud kõigest 25 väravat. Võrdluseks linnarivaal United, kelle vastav number on 26.

Loogika seisneb antud juhul selles, et kaitsmine on oma olemuselt palju lihtsamini organiseeritav tegevus võrdluses ründemänguga, mille puhul on kohati üleüldse raske organiseeritusest rääkida. Sisuliselt on treeneril võimalik kaitseplaan paberile kirja panna, väravate löömise kohta ei saa sama öelda. Viimase dekaadi kõige edukam ründavat stiili propageeriv treener on vaieldamatult Pep Guardiola, kes on öelnud, et tema ülesanne on viia meeskond viimasesse kolmandikku ning seejärel sõltub ülejäänu mängijatest endist.

Selle sajandi kõige suuremad jalgpallimaailma ideoloogilised põrkumised on olnud Barcelona ja ülejäänud maailma vahel ja ehk on läbi selle kõige lihtsam illustreerida kaitsemängu robustsust ja ründemängu haprust. Tihti nägime Meistrite Liiga play-off faasis tiki-taka ja catenaccio vastasseisu. Barcelona oli see, kes soovis terve mängu palli omada. Samal ajal aga proovisid vastased seda tappa vastupidise tegevusega - pallita mänguga.

Tuleb tunnistada, et Guardiola Barcelona vastu oli võimatu muu relvaga saada - see oleks olnud juba eos valge lipu lehvitamine. Seda demonstreeris ehedalt Manchester United, kel õnnestus katalaane küll Meistrite liiga finaalis 15 minutit suruda, kuid mitte enam. Kaitsemängu robustsus seisnebki selles, et alati on näiteks Glasgow' Celticu masti meeskonnal võimalik murda endast kvaliteedilt aste või kaks kõrgemal olevat ründavat meeskonda. Samas vastupidine oleks pigem lollus - minna tugevama meeskonna vastu ründama. Ehedaks näiteks oli 2017. aasta Euroopa liiga finaal, kus eeldatavalt klass madalamal asuv meeskond Amsterdami Ajax proovis ründava stiiliga murda Manchester Unitedit. Mänguplaan ebaõnnestus täielikult.

Pöördudes tagasi Barcelona ja muu maailma vastasseisu juurde, siis vaieldamatult olid katalaanid antud perioodil oma vastastest kaks, kui mitte lausa kolm sammu ees. Siiski murti nad nii Jose Mourinho Milano Interi kui ka Roberto Di Matteo Chelsea poolt. Paberile vaadates oleksid need mängud pidanud alati lõppema Barcelona võiduga, kuid kaitsemängu kui süsteemi robustsem olemus ja teatud osas ka õnn mängivad reaalses elus kaarte teistmoodi kätte. Ründava mängustiili suurim miinus on see, et see asetab vastutuse liialt ründemängijate n-ö heale päevale. Sellest ajast pärinevad kaitsegeenius Jose Mourinholt ka sõnad: "Pallita mängides ei saa rumalaid vigu teha."

Esimene sweeper

Kust tulevad üldse nii maailma kui ka antud kontekstis jalgpalli muutvad ideed? Ikka kipuvad need tulema praktikast, kui rakendatakse katse-eksituse meetodit. Samal viisil sündis ka sweeperi ehk kahe keskkaitsja taga mängiva n-ö lisakaitsja mõte.

"Ma olin esimene mängija, kes mängis sweeperi positsiooni," rääkis Herrera ideest. "See oli Prantsusmaal, umbes aastal 1945." Toona mängiti veel W-M formatsiooni ja Herrera meeskond oli 1:0 eduseisus. Mängida oli veerand tundi, kui argentiinlane juhendas oma vasakkaitsjast meeskonnakaaslase keskkaitsesse ja liikus ise kaitseliini taha. See mäng võideti. Seda ideed kandis Herrera endaga kaasas ja kasutas ka Interi peatreenerina.

W-M formatsioon:

Herrera catenaccio

Tänasel päeval võib tunduda uskumatuna, kuid kaitsegeeniuseks tituleeritud Herrera juhendas aastatel 1958-1960 hoopis Barcelonat, kust liikus edasi Interisse (hiljem sai see periood tuntuks ka kui Grande Inter). Aastatel 1960-1968 võitis ta kolm Serie A tiitlit ja kaks järjestikust Euroopa karikat ehk tänapäeva mõistes Meistrite liigat.

"Mina leiutasin catenaccio. Probleem seisneb selles, et inimesed, kes on üritanud mind jäljendada, on teinud seda valesti," selgitas Herrera aastaid hiljem. "Nad unustavad lisada rünnakuga seonduvad aspektid, mida minu catenaccio sisaldas."

Herrera süsteemi selgitamisel on tähtis silmas pidada nelja peamist pidepunkti.

Esiteks - Picchi, keda võib nimetada kõigi liberote või siis ka sweeperite isaks. Temal oli määrav roll Interi edukuses. Järgides printsiipi "mäng algab kaitsest" said ründavad mängijad üsna muretult tegutseda. See lasi Interi ründeässal Luis Suarezil alati endale sobivat positsiooni hoida. Inglismaa legendaarne vutikommentaator Kenneth Wolstenholme on Picchi kohta öelnud järgnevat: "Kui mängija pääses Interi neljasest kaitseliinist läbi, kas triblamise või osavate seinasöötude tulemusena, siis tuli talle vastu Picchi. Iga mängija, kes sai liini taha pika söödu, pidi jällegi Picchiga silmitsi seisma."

Teine oluline lüli oli ründav äärekaitsja Facchetti. Tema ajastu äärekaitsjate tegevus oli üldiselt piiratud ning ründefaasis jäi nende ülesandeks lihtsalt ründajatele palli toimetamine. Algselt oli ta üleüldse ääreündaja, kuid Herrera muutis seda. Kõrge töövõime ja meeskonna esimeseks seadmine tegi temast ideaalse ründava äärekaitsja. See sobis ka Il Mago (võlur) hüüdnime kandnud treeneri joonisesse suurepäraselt.

Kolmandana on tähtis välja tuua dünaamiliste ääreründajate paar Jair ja Corsa. Esimene oli brasiillane, kes võis vajadusel mängida ka teise ründajana. Ta oli erakordselt kiire, briljantse tehnikaga ja väga hea löögiga. Lühidalt - ideaalne winger. 119 mänguga lõi ta Interi eest 39 väravat. Corso oli sarnaselt Jairile erakordselt kiire, kuid tema tugevus seisnes rohkem söötmises ja liini vahel ruumi otsimises. Oma erakordse vasaku jala eest teenis ta endale ka hüüdnime "Jumala vasak jalg".

"Kõik mängijad teavad, mida ma ründemängust ootan - sirgjoonelist kiiret jalgpalli," rääkis Herrera ise ründajatest. "Mitte rohkem kui kolme sööduga vastaste kasti jõudmist. Pallikaotus palli edasi söötes pole probleem, kuid söötes seda horisontaalselt, võib see maksma minna värava."

Lõpuks jõuame ka ründeosakonda ja nimelt Luis Suarezeni (praeguse Barcelona mängumehe nimekaim) - meheni, kes on siiani ainus Ballon d'Ori võitnud hispaanlane, mis näib Barcelona ja Real Madridi edukuse juures mõnevõrra üllatav. Ise ta jäi aga antud tunnustuse osas tagasihoidlikuks ja sõnas: "Väga suurepärased mängijad pole seda auhinda saanud. See ei ole nii suur asi kui tundub." Hüüdnimeks oli Suarezil Arhitekt. Barcelonas oli ta eelnevalt mänginud ründavamat rolli, kuid Herreral olid temaga teised plaanid - temast sai madalal asetsev mängujuht. Tal olid platsinägemine ja sööduoskus, millega Arhitekt suutis muretult kaasata ääremängijaid ja see sobis ideaalselt Herrera plaanidesse.

Herrera Grande Interi mängujoonis:

Kaitsemängu oluline lüli - psühholoogia

Kuigi mängijate motiveerimine ja kõik sellega kaasnev on oluline ka ründemängu puhul, siis suuremat rolli omab see siiski kaitsmisel. Mängijaid on lihtsam motiveerida hästi kaitses tegutsema, ründetegevusega on lood keerulisemad.

Herrera väitel oli ta esimene, kes võttis kasutusele ühised treeninglaagrid. Samuti hakkas ta pöörama suuremat tähelepanu distsipliinile ning kasutas erinevaid motivatsioonivõtteid. Tänasel päeval tunduvad need iseenesest mõistetavad, tol ajal olid revolutsioonilised.

Rutiini hulka kuulus ka näiteks reedeõhtune jalutuskäik, mille käigus ta uuris mängijatelt, kuidas nende üldine enesetunne on ja pööras tähelepanu ka väljaspool jalgpalli toimuvale ehk näitas mängijate vastu huvi ka jalgpalliväliselt. Herrera vihkas restorane, kus oli palju väikseid laudu. Ta soovis, et meeskond istuks ühes lauas. Sellest tulenevalt ka tsitaat: "Üks meeskond, üks perekond." Samal eesmärgil pidid mängijad teineteist enne mänge kallistama - see andis kõigile tunde, et ollakse samas paadis.

Ta lasi riietusruumi panna kaks suurt silti: "KIIRUS" ja "TEHNIKA". Esmapilgul võib see idee tunduda isegi tobe, kuid psühholoogilisest perspektiivist vaadatuna ratsionaalne. Muidugi toimib see juhul, kui seda teha inimestele, kellel on eeldused kiiruseks ja tehnikaks olemas. Herrera ise on märkinud, et see motivatsioonitehnika toimis tema ääreründajate duo peal.

Herrera mõistis, et võõrmängijaid ja kohalikke ei saa motiveerida ühtemoodi. Näiteks ütles ta Barcelonas olles katalaanidele, et mängige oma rahvuse eest. "Võõrastele" aga rääkis rahast. See on ehk ka üldisem mõte, mis on tähtis tugeva meeskonna ülesehitamisel - nagu Johan Cruyff soovis Ajaxi hiilguse taastamiseks kaasata endisi mängijad, kellel oli Ajaxi n-ö DNA. Praegu on ehk hea näide Gennaro Gattuso tegutsemine AC Milani eesotsas. Olles klubi legend, teab ta klubi väärtust ja on suutnud võitjamentaliteeti meestele edasi kanda.

Aga Herrera filosoofial oli ka tumedam pool. Hiljem AS Romat juhendades avastasid arstid, et noorel ründajal Taccolal on südames kahtlane kahin. Herrerat see ülemäära ei huvitanud. Ta võttis mehe järgmisele mängule kaasa, kus ta pidi koos meeskonnaga mängueelsel õhtul külmas rannas treenima. Taccolal tekkis palavik ja ta suri.

Kuulsamaid Herrera tsitaate:

"See, kes ei anna kõike, ei anna mitte midagi."

"Mõtle kiiresti, tegutse kiiresti, mängi kiiresti."

"Tase + ettevalmistus + atleetlikkus + intelligentsus = meistritiitel."

"Mängida või võidelda? Võidelda ja mängida!"

"See, kes mängib individuaalse edukuse nimel, mängib vastase jaoks. See, kes mängib meeskonna jaoks, mängib ka enda jaoks."

Helenio Herrera roll jalgpallimaailmas on selge. Ta viis läbi muutuse, kuidas inimesed jalgpallist mõtlesid. Kogu tema filosoofia võib jätta temast mulje kui jäigast ja machiavellilikust mehest. Nii must-valge see pilt siiski ei ole.

"Jässakas keha, hallid juuksed, mees seitsekümnendates eluaastates, aga näeb välja 20 aastat noorem ning käitub nagu oleks 60 aastat noorem," kirjeldas Herrerat Simon Kuper.

Huumorimeele säilimisest räägib ka lühike dialoog ajast, kui Herrera oli 80. eluaastates.

Kuper: "Kuhu paigutaksite ennast Itaalia populaarsemate inimeste seas?"
Herrera: "Sophia Loreni järele, kuid pelgalt seetõttu, et tal on parem figuur."

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Poolas ree peale saanud Eesti koondise salakuulaja: arvamusi on seinast seina, paljud poolakad tahaks teist treenerit
VÄRSKED VUTIJUTUD
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0