Zlatan Ibrahimovic ja Henrik Larsson on Rootsi jalgpalli viimase poolsajandi säravaimad tähed. Üks värav emmalt-kummalt ning kahe peale oleks meeste väravate saldo koondise eest olnud kolmekordne, Zlatani arvukatele liigavõitudele lisab veelgi kuldsemat tooni Larssoni triumf Meistrite liigas. Paar viimast nädalat on elavate legendide jaoks möödunud aga vägagi erinevalt – kui Zlatan võitis kümnendat korda järjest Rootsi parima jalgpalluri auhinna, langes Henke oma kodulinnaklubi Helsingborgiga Rootsi kõrgliigast välja ning oli sunnitud peatreeneriametist tagasi astuma.

Esmaspäeva õhtul anti Zlatan Ibrahimovicile kätte tema üheteistkümnes Guldbollen, Rootsi aasta parima jalgpalluri auhind. Kümme järjestikust korda Bengt Liljedahli sepistatud trofee laureaadiks osutunud Ibrahimovicile langeb ühtlasi osaks üks veelgi suurem au, sest peatselt kerkib Stockholmi Friends Arena juurde tema kaks ja pool meetrit kõrge kuju, millel särgita ründestaar hiiglasliku gloobuse peal kõnnib.

"Ma arvan, et rootslastena oleme me oma spordistaaridele tähelepanu juhtimises üsna kehvad," tõdes Rootsi jalgpalliliidu peasekretär Hakan Sjöstrand pressiteate vahendusel. "Näiteks on Inglismaal peaaegu iga staadioni ees mõnd mängijat kujutav skulptuur. Ma tahan siinset mõtteviisi muuta ning Zlatan on minu arvates Rootsi ajaloo suurim sportlane."

Kahtlemata kiiduväärt ettevõtmine, kuid kohalikul alaliidul jäi kahe silma vahele üks pisidetail – nimelt on Friends Arena kodustaadioniks AIK-le, kelle rivaali Malmö mängijaks Ibrahimovic nooruspõlves oli.

"Poiss Rosengardist saab pealinna oma kuju," ei hoidnud tavapäraselt ju nii vaoshoitud Zlatan ennast tagasi. "Arvestades seda, et tänu minule on see staadion üldse rajatud, peaksid nad selle nime Zlataniks muutma. Ma usun, et ma olen sellel staadionil löönud enim väravaid, vaatamata klubidele, kes seal mängivad. Ma pole seda kontrollinud, kuid see ei üllataks mind." AIK poolehoidjad on alaliidu otsuse peale maruvihased, sest alles hiljuti lubas Stockholmi linn Friends Arena juurde püstitada ka klubi rajaja Isidor Behrensi kuju, kuid nüüd on see ilmselt juba eos sunnitud "kuningas Zlatani" varju jääma.

15 Rootsist väljaspool mängitud hooajast 13 korral liigatiitli võitnud Ibrahimovic jätkab mängijakarjääri Inglismaal ning mõned päevad tagasi avaldas Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho, et ilmselt jookseb Zlatan Manchesteri punase võistkonna eest väljakule ka järgmisel hooajal. Mitmed Rootsi väljaanded on spekuleerinud, et ründetäht võib karjäärile lõppakordi anda oma kodulinnas Malmös, kuid vähemalt praeguseks on need plaanid tallele pandud. Oma kodulinna naasis mõne aasta eest aga teine maailmakuulus Rootsi ründaja, keda sealmail palavalt armastatakse. Henrik Larssoni ajastu Helsingborgi peatreenerina kestis 12 päeva enam kui kaks aastat, kuid lõppes piltlikult öeldes leekides.

Muinasjutt rahulikust Rootsist

Helsinborgis sündinud ja kasvanud Henke Larsson naasis pärast üliedukat karjääri, mille jooksul jõudis mees esindada nii Glasgow Celticut, Barcelonat kui Manchester Unitedit, 2006. aastal tagasi oma kodulinna ning mängis enne treeneripaberite tegemist veel neli hooaega Allsvenskanis.

Helsingborgi esindusmeeskonna võttis Larsson üle enne 2015. hooaja algust ning viimati viie aasta eest Rootsi kõrgliiga võitnud klubi toetajad lootsid temas näha majanduslikesse raskustesse sattunud tiimi päästjat, kuid pühapäeval juhtus mõeldamatu – otsustavas üleminekumängus jäädi koduväljakul alla Halmstadile ning viimased 23 aastat Allsvenskanis mänginud klubi peab järgmist hooaega alustama Rootsi esiliigas. Valusa kaotuse järel langesid murtud Helsingborgi mängijad ükshaaval murule ning haarasid peadest. Välja arvatud üks. Henke 19-aastane poeg Jordan Larsson lähenes tribüünidelt väljakule suunduvatele Helsingborgi ultratele, et neid rahustada, kuid vihast pimestatud huligaanidel oli plaan selge.

Larssoni poole visati mitmeid esemeid ning kui esimesed ultrad noormeheni jõudsid, rabasid nad tema särgist ning kiskusid selle talt seljast. Staadionil olnud kaamerate jaoks jäi varjatuks ka hetk, mil üks huligaan Larssonit roietesse lõi, kuid veelgi enam ilmneb võikatest kaadritest staadionil olnud turvatöötajate absoluutne saamatus. Noorem Larsson, kes sellel hooajal on olnud üks Helsingborgi parimaid mängijaid, seisis vankumatult raevunud kurjategijate keskel, kuni klubi enda töötajad nad viimaks lahutasid.

Henke, kes oma poja kaitseks välja astus, ei olnud pärast juhtumit tuleviku suhtes eriti positiivselt meelestatud. "Ma elan ja töötan siin linnas. Ilmselt pean ma nüüd hakkama üle oma mõlema õla vaatama, kuid ma pean sellega leppima," tunnistas Larsson Sydsvenskanile. "Ma pean hakkama mõtlema oma turvalisusele, kuid see pole probleemiks. Mul on kodus piisavalt koeri."

"Mu esimene küsimus Henkele oli: "Kus olid turvatöötajad?" Selliseid asju ei tohi juhtuda," võttis Guldbollenile järgnenud pressikonverentsil sõna ka Ibrahimovic. "Üle kõige veel Rootsis. Need, kes väljakul selliseid asju tegid, ei tohiks staadionil üldse ollagi. Kui nad soovivad, võivad nad astuda vabavõitlusringi ning oma mured seal lahendada."

Helsingborgi huligaanide käitumine linnale kuulsust toonud pere suhtes on uskumatu, kuid kahjuks on see vaid üheks näiteks Rootsi jalgpallimaastikul liigagi tavapäraseks saanud probleemist. Zlatani ja Henke kodumaal valitseb tõeline turvalisuskriis.

Allsvenskani üle-eelmine hooaeg algas traagiliselt, kui Helsingborgi ja Djurgardeni vahelise avamängu eel toimunud rüseluste käigus tabas rahvahulgast visatud pudel 44-aastast Djurgardeni toetajat pähe.  Nelja lapse isa suri hiljem haiglas. Matš algas tavapäraselt, kuid uudis levis Helsingborgi staadionil kulutulena ning pealinna klubi toetajad hakkasid skandeerima: "Mõrvarid! Mõrvarid!" Õige pea tormasid mitmed salliga nägu varjavad Djurgardeni ultratoetajad väljakule ning matši peakohtunikul ei jäänud muud üle, kui mäng peatada. Hiljem leidsid Helsingborgi tänavatel aset mitmed löömingud, mille tagajärjel viidi haiglasse viis inimest ning vahi alla võeti 40.

Selle aasta augustis ründas nägu varjanud huligaan Jönköpings Södra ning Östersundi vahelisel kohtumisel Östersundi väravavahti Aly Keitat. Suve alguses leidis ülemaailmses meedias kajastust juhtum, milles Göteborgi fännisektoris istunud inimene viskas Malmö mängija Tobias Sana suunas püroraketi ning Sana üritas vastutasuks huligaani nurgalipuga tabada. Näiteid Rootsi kõrgliiga suurklubide fännide vahelistest kaklustest on nii palju, et neid on raske üles lugeda, hulgaliselt mänge on pürotehnika kasutamise ning väljakule tungimise tõttu pooleli jäetud ning TV4 poolt 2010. aastal läbi viidud uuringust ilmnes, et iga viiendat Rootsi jalgpallurit on vägivallaga ähvardatud või mõnel muul moel verbaalselt ahistatud.

2013. aasta aprillis kutsus Rootsi toonane peaminister Fredrik Reinfeldt rootslasi üles huligaanide vastu välja astuma. "Me peame näitama, et me ei lepi ähvarduste ning vägivallaga," sõnas Reinfeldt. Rootsi justiitsminister Beatrice Ask lubas koheselt huligaanlust haldavaid seaduseid tugevdada. Kuid mis on muutunud kolm ja pool aastat hiljem? Rootsi siseminister Anders Ygeman nimetas Helsingborgis nähtut "eemaletõukavaks" ning valitsus on välja pakkunud, et oma nägu varjavad inimesed ei tohiks staadionitele pääseda. Konkreetsed sammud on jäänud vaid sõnakõlksudeks ja Aftonbladeti hinnangul ei taha paljud Rootsi poliitikud, kes niigi iga tibusammuga justkui paberõhukesel jääl kõnnivad, oma nina sellesse tõrvapotti pista ning muudatusi sisse viia.

Oleks vale väita, et huligaanitsemiseni viinud Helsingborgi väljakukkumises on süüdi Henrik Larsson ning ainult Henrik Larsson. Mitmed Rootsi klubid vaevlesid uue millenniumi alguses rahamurede käes ning erinev polnud ka Helsingborgi käekäik. 2003. aastal päästis klubi Helsingborgi linna poolt antud 20 miljoni rootsi krooni suurune laen, mis läks ametlikult kirja kingitusena. 2011. aastal tõusis Helsingborg viienda vooru järel Allsvenskani liidriks ning ei loovutanud oma positsiooni hooaja lõpuni, saavutades klubi ajaloo seitsmenda liigatiitli.

Kuigi Allsvenskani võidu eest jagatav raha pole võrreldav suuremates Euroopa liigades ringlevate summadega, oli see piisav, et klubis kõrgemaid positsioone omavatel inimestel pead sassi ajada. Uute mängijate ning lepingute peale kulutati Rootsi mõistes astronoomilisi summasid ning küna lõhkes üsna peatselt, sest järgmise kolme hooaja laeks jäi kõigest viies koht. Kui Larsson vahetult pärast 2014. aasta hooaega Helsingborgi peatreeneriks sai, oli klubi juba üpris lootusetus seisus.

Kuigi Henke ütles Rootsi meediale siis, et tema ülesandeks on eksinud laeva õigele kursile suunamine, pidi ta sisemuses teadma, et tegelikkuses oli Helsingborgs IF-i nime kandev alus juba karidele sõitnud ning vett selle päästmiseks liialt palju sisse voolanud. Taaskord pöördus klubi abipalvega linna poole ning taaskord tuli linn klubile vastu, kuid erinevalt kümne aasta tagusest kingitusest nõuti 10 miljonit Rootsi krooni klubilt tagasi ning seda võimalikult kiiresti.

Lõppenud ning sellele eelnenud hooajal vabanes Helsingborg 27 mängijast, kelle hulka kuulusid ka klubi vaieldamatud staarid Emil Krafth, Arnor Smarason, David Accam ning Pär Hansson. Mängijate eest saadud raha läks laenu ning võlgade tagasimaksmiseks, kõik pallurid, kes kahe viimase hooaja jooksul Helsingborgiga liitunud on, olid eelnevalt olnud vabaagendid ning mõne erandiga kindlasti mitte sellisel tasemel, nagu klubist lahkunud mehed.

Et oma kodulinna meeskonna finantsseisu vähegi parandada, kehtestas Larsson 2015. aasta alguses klubis palgalimiidi, mis erinevate hinnangute kohaselt tähendas, et klubis ei saanud enam ükski mängija teenida kuus üle 4000 euro. Tasub märkida, et Rootsi kõrgliiga mängijate keskmine kuupalk on 7500-8500 eurot. "Ma ei hakka summasid kommenteerima, kuid ma ütlen seda, et need pole need summad, mida Helsingborg vanasti mängijatele maksis," tõdes Larsson Reutersile.

"Mul pole selle vastu midagi, et mängijad raha teenivad, aga samal ajal peab klubil ka hästi minema. Kui klubil läheb hästi ning teenib kasumit, on seda võimalik ka mängijatega jagada. Kui olukord aga plaanipäraselt ei lähe, peab vaatama majanduslikku poolt ning mõtlema, mida oleks võimalik muuta."

Sellegipoolest jäi Larsson sama aasta märtsis lootusrikkaks, et võimalus ühe Rootsi jalgpalliajaloo säravaima nime käe all mängida on pallureid piisavalt kannustanud. "Meie olukord on raske, kuid alati on mängijaid, kes tahavad oma jalgpallurikarjääriga midagi korda saata," sõnas Henke. "On ka selliseid mängijaid, kellel on suuremad plaanid ning ei mõtle rahast lühiajaliselt. Minu jaoks pole olnud raske meeskonda häid mängijaid meelitada. Jalgpallis on kõik võimalik."

Larssoni optimism ei kandnud aga vilja ning Aftonbladet avaldas kolmapäeval, et mängijad otsustasid isekeskis neli vooru enne selle hooaja lõppu Larssonit umbusaldada, esitades klubi juhatusele ka vastava avalduse. Klubi juhatus jättis Henke viimaseks neljaks vooruks ametisse ning kui Larsson mängijate soovist teada sai, pidas ta Helsigborgi direktori Mats-Ola Shulze sõnul viimaste matšide eel moraali tõstmiseks Oscari-väärilise kõne, kuid sellest ei piisanud. Larssoni lahkumisest teavitati mängijaid sms-i teel.

Läbi raskuste tähtedeni

"Henrikul on sellel hooajal olnud väga raske töö," tõdes Zlatan pärast Helsingborgi väljakukkumist. "Selles pole mingit rõõmu. Nagu iga teinegi treener, tahab ta võita ning ma tunnen talle kaasa. Tal on palju enesekindlust ning ta ei anna iial alla." Samuti avaldas Ibrahimovic, et rääkis pärast Olympia staadionil toimunud vahejuhtumit oma endise ründepartneriga ning avaldas talle toetust. "Ma seisan Henriku selja taga, seega ei pea ta muretsema."

Kaheksa aasta jooksul koos Rootsit esindanud ründetuusad on ühest küljest niivõrd erinevad – Ibrahimovic enigmaatiline ja emotsionaalne, Larsson otsekohene ja reserveeritud – kuid neil on üksteise jaoks jätkunud vaid kiidusõnu. "Henrik oli piisavalt hea, et mängida mistahes Euroopa meeskonnas," tõdes Zlatan pärast Henke sportlaskarjääri lõpetamist. Enne 2008. aasta EM-i tunnistas Ibrahimovic, et tal on Larssoniga "eriline mõistmine" ning lootis, et üllatuslikult koondisesse valitud Larsson tema ründepartneriks saab.

"Zlatanit on teiste mängijatega raske võrrelda, kuid rääkides ründajatest, usun, et ta on parim," rääkis Larsson enne 2014. aasta MM-i Daily Mailile. "Ma ei tea, miks inimesed temas kahtlevad. Tal võib olla raske isiksuse maine, kuid teda tundma õppides saad sa aru, et ta on väga hea inimene. Zlatan on hea mees, keda mul on uhke tunda." Meeste omavahelise sideme arengule on kahtlemata aidanud kaasa nende päritolu. Malmös üles kasvanud Ibrahimovic on Bosnia, vaid poolesaja kilomeetri kaugusel Helsingborgis ilmavalgust näinud Larsson Cabo Verde päritolu.

"Seetõttu, mida ajalehed minust mu karjääri algul kirjutasid, arvavad inimesed, et ma olen ülbe ning ennasttäis," rääkis Ibrahimovic pärast esmaspäevast auhinnagalat Aftonbladetile. "Samuti on õhus olnud rassismi, sest mu nimi on Ibrahimovic, mitte Svensson või Andersson. Ma olin keegi sootuks teine. Loomulikult on olnud ka kadedust. Paljud inimesed ei tahtnud, et ma läbi lööks – sellepärast kes ma olin, kuidas ma rääkisin ning käitusin. See kõik on mulle aga indu ja energiat juurde andnud ning mind aastate jooksul motiveerinud."

Eelmise aasta mais rääkis Stockholmi raadiojaamale P4  tema ning Zlatani sarnase päritolu ning selle mõjudest nende mängijakarjäärile ja omavahelisele suhtele ka Larsson: "Ma leidsin maja, kus ta (Larssoni caboverdelasest isa - toim.) sündis. Siis käisin ma Boa Vistal, kus ta üles kasvas ning ma nägin inimesi, kes nägid välja nagu mina. Ma tundsin, et ma oleks võinud sinna kuuluda.

Sellest tundsin ma Helsingborgis üles kasvades puudust, sest tumedanahaline olla oli ebatavaline. Kui ma seda sõna esimest korda elus kuulsin, ei teadnud ma, mida see tähendas. Mu vanemad ütlesid, et seda öeldakse minu halvustamiseks ning ma pidin õppima selle vastu võitlema. Ma arvan, et me [Zlataniga] saime üksteisest koheselt aru. Me teadsime, kes me oleme ning kust me tuleme. Lapsed, kes on sarnased, saavad omavahel paremini läbi."

Ei kujuta ette, et Zlatan Ibrahimovic oma sõbra sammudes astuks ning pärast sportlaskarjääri treeneriks hakkaks. Pärast Guldbollenit vihjas Zlatan sellele, et võib oma pilgu hoopis ookeani taha pöörata ning USA-sse siirduda. "See on üheks võimaluseks," vahendab Aftonbladet Ibrahimovici sõnu. "Nii jalgpalli kui muu tõttu. Ma näen ennast USA-d vallutamas samamoodi, nagu ma olen vallutanud Euroopa. Võib-olla peaksin tegema seda, millega Napoleon hakkama ei saanud ning ka Ühendriigid vallutama." Tagasihoidlik, nagu alati.

Rootsi edelanurgakesest tulnud kahe sõbra ning ründepartneri karjäär on klubitasandil olnud täis suuri võite, kuid praeguseks hetkeks on need võtnud sootuks eri suunad. Jalgpallurielu finišisirgel olev Zlatan on jätkuvalt ajalehtede esikaantel ning kuigi Manchester Unitedi eest pole mees jõudnud sihile nii mitmel korral kui ta seda ise loodaks, kiidavad ta mängu nii meeskonnakaaslased kui peatreener Mourinho. Zlatani puhul pole küsimus iial olnud ka professionaalse tööeetika ning enesekindluse puudumises, seega võib ilmselt arvata, et üks korralik kirss on Ibrahimovicil veel oma tordile enne selle presenteerimist varrukast võtta.

Kui Rosengardi kuulsaim poeg peaks iial Malmösse naasema, võetakse ta seal surmkindlalt vastu nagu omal ajal Maradona Napolis – geeniusena, kangelasena, jumalusena. Zlatani aupaiste on Malmös igavene. Henke Larsson naasis Helsingborgi, kuid kätel kantud saamise asemel ei saa üks Rootsi ajaloo kuulsamaid jalgpallureid igaks juhuks pärast pimedat oma kodulinnas jalutamas käia. Zlatan on lubanud, et seisab Henke selja taga ning praegu on Larssonil toetust vaja rohkem kui kunagi varem. Pole välistatud, et lõppev aasta jääb nii Henrik kui Jordan Larssonile Helsingborgis tükiks ajaks viimaseks.