Indrek Kannik jätkab Eesti jalgpalli arendamist (26)

25. novembril valiti ühehäälset Eesti Jalgpalli Liidu uueks presidendiks kaitseministeeriumi kantsler Indrek Kannik. Millised on uue EJLi presidendi mõtted Eesti jalgpalli 2003. aasta hooajast ning tulevikust?

Jalgpalliliidu uus president Indrek Kannik, millise tundega ametisse asute?

Hea tundega. Olen ligi kümme aastat jalgpalliliidu juhatuses olnud ning soovin jätkata ala stabiilset ja järjepidevat arendamist. Suuri muudatusi ma läbi viia ei kavatse.

Rääkides Eesti 2003. aasta jalgpallihooajast, siis see algas märtsikuus külma ning lumise ilmaga, nii mõnedki mängud jäeti ära. Kas Eesti oludes on vältimatu, et peab alustama hooaega nii vara ja osa mänge jääb lihtsalt kehva ilma tõttu ära?

See on tõepoolest üsna vältimatu. Kui me läheksime tagasi selle hooaja pikkuse juurde, mis oli Nõukogude ajal, kus hooaeg algas 1. mai paiku ja lõppes oktoobri alguses ära, siis viiekuulise hooajaga pole võimalik professionaalsel tasemel jalgpalli arendada ning saavutada Euroopas arvestatavat taset. Sisuliselt on kaheksakuuline hooaeg ikkagi miinimum ja jalgpalliliit ei plaani hooaega lühendada. Vastupidi - me loodame, et kui Eesti saab rikkamaks ja igale poole rajatakse kas jalgpallihallid või soojendusega kunstmuruväljakud, siis võib seda hooaega veel pikendada.

Võrreldes korv-ja võrkpalliga käib jalgpalliliiga mänge vaatamas väga vähe publikut. Mida kavatseb jalgpalliliit selles suhtes ette võtta, kuidas rahvast staadionile tuua?

Jalgpalliliidul on koos meistriliiga klubidega plaanis käivitada töögrupp, mis tegeleks marketingiküsimustega. Loodame, et sealt tulevad head ettepanekud. Seda, et publikut on võimalik juurde saada, on näidanud ka Levadia jalgpalliklubi poolt korraldatud nii-öelda narkootikumivastased mängud.

Üks probleem on selles, et korv- ja võrkpallis lõpeb hooaeg play-off mängudega, kus intriig on igal juhul suurem, jalgpallisüsteem üldiselt play-offe ei toeta. Samas on muidugi selge, et taoliste kunstlike asjadega, nagu need narkootikumide-üritused, pidevat publikut ei tekita. Kui Levadia mängis tolle ürituse ajal 4500 inimese ees, siis järgmisel korral oli kohal 200 pealtvaatajat.

Millal tuleb aeg, kui Eesti meistriliiga tase on ühtlane, mängud toimuvad kaheksa enam-vähem võrdse klubi vahel ning tulemused pole nii kergesti ettearvatavad?

Ma ei tea, kas me selleni üldse jõuame. See on väikse riigi häda. Kui me võrdleme ennast näiteks Lätiga, siis tegelikult on ju Eestis taasiseseisvumise järel niigi hästi läinud. Eestis on selle aja jooksul meistriks tulnud neli meeskonda, Lätis ainult Riia Skonto. Minu arvates oli TVMK sel aastal väga hea, eriti hooaja esimesel poolel mängiti väga nauditavat jalgpalli. Aga Flora oli samuti tugev ja suutis pärast pingelist vastasseisu asjad enda kasuks kallutada.

Kui rääkida Eesti klubidest Euroopa sarjades, siis läks sel aastal traditsiooniliselt nigelalt. Kuna võib loota, et klubid pääsevad näiteks Meistrite Liigas järgmisesse ringi? Mida selleks vaja oleks?

Järgmisesse ringi saamine võib juhtuda igal aastal. Nii Floral kui TVMK-l oli sel aastal täiesti reaalne võimalus edasipääsemiseks. Kolmandasse ringi saamine nõuab juba suurt-suurt õnne ja head loosi – seal võib vastaseks tulla täiesti mängitav võistkond, aga võib tulla ka näiteks Glasgow Celtic, kelle vastu pole ilmselt suurt midagi teha.

Jalgpalliliit ja ka mina ise oleme siiamaani olnud seisukohal, et rahvusvahelisel areenil tõelist edu on kergem saavutada koondise kui klubi tasandil. On üsna selge, et Eesti liiga ei hakka kunagi konkureerima Euroopa tipp- või isegi keskmike liigadega, sest meie rahvaarv on nii väike. Selleks, et koondis võiks edu saavutada, on absoluutne prioriteet see, et võimalikult paljud mängijad pääseksid tugevatesse välisliigadesse.

Rääkides koondise tegemistest, siis kodupubliku ees alustati aastat märtsikuise sõprusmänguga Kanada vastu. Väljaku olukord oli väga kehv ja pärast EM-valikkohtumist Bulgaariaga vahetati murukate välja, jalgpalliliidule oli tegu suure väljaminekuga. Kuidas plaanitakse tulevikus muru võimalikult kaua heal tasemel hoida?

Üks on selge – sõprusmänge tuleb ka edaspidi pidada märtsis ja novembris, sest need on ühed vähestest rahvusvahelistest sõpruskohtumiste päevadest. Tegemist on paratamatusega, kui me üldse tahame sõprusmänge Eestis pidada. Väljaku olukord jällegi oleneb suuresti ilmast – Eestis on olnud märtsi lõpus ja novembri alguses ka väga ilusaid ilmasid. Aga see on risk, mille me võtma peame.

Konkreetselt sellele murule, mis välja vahetati, sai minu arvates saatuslikuks 2002. aasta novembrikuus lörtsisajus Islandiga toimunud mäng.. Sel aastal otsustati pidada novembrikuised mängud võõrsil – Tallinnasse poleks me suutnud väga atraktiivset vastast meelitada, seetõttu ei tahtnud ka väljaku murukattega riskida. Küll aga mängime järgmise aasta novembris Tallinnas Ungariga.

A. Le Coq Arena on üldse Eesti jalgpalli valulaps. Milline tulevik esistaadionit ees ootab, kas ta jääbki selliseks?

Ta lihtsalt ei tohi selliseks jääda, see on 100% jalgpallijuhtide seisukoht. Mul on hea meel tõdeda, et seda arvamust jagavad meie riigijuhid. Kultuuriministeeriumiga on meil alati väga hea läbisaamine olnud ja nemad on meid jõudumööda aidanud. Nagu kõik teavad, on probleeme olnud Tallinna linnaga. Need probleemid on viimase poole aasta jooksul ehk väiksemad olnud kui varasemal perioodil, ma näen lootust, et linna suhtumine võib kujuneda mõistvamaks ja paremaks, aga täielikku kindlust mul selles suhtes pole.

Ma väga loodan, et järgmise aasta jooksul on A. Le Coq Arenal võimalik teha niipalju töid, et tribüünid saaksid kinni ehitatud – see on lagunemise vältimiseks kõige olulisem. Kui seda järgmise aasta jooksul ei juhtu, siis on olukord juba päris-päris kriitiline. Samuti õnnestub ehk tuleval aastal kolmele tribüünile katus peale ehitada, see muudaks staadioni pealtvaatajate jaoks kevadel ja sügisel palju-palju mõnusamaks. Põhja tribüüniga kiiret arengut ilmselt loota pole.

2005. aastal toimub Eestis UEFA kongress, mille raames on planeeritud ka sõpruskohtumine A. Le Coq Arenal. Kui selleks ajaks staadion paremasse konditsiooni ei saa, siis millise näoga me Euroopa jalgpallijuhid sinna viime?

Võrdlemisi hädise näoga. See on ka üks põhjus, miks järgmise aasta jooksul peame me staadioni ehitamisel olulise sammu edasi astuma. Ma eelkõige tahaksin loota suhtumise muutumist linna poolt.

Sel aastal lõppesid ka 2004. aasta EM-valikmängud. Vahepeal tekkis eestlastel lootus edasipääsule, mis lõpuks küll üsna selgelt kustus. Kuidas koondise aastat iseloomustada?

2003. aasta ei olnud nii hea kui oli 2002. aasta, kuid lõplikku punkti on muidugi vara veel panna. Arvan, et Eestil jäi natukene õnnest puudu. Kui mängudest Bulgaaria ja Horvaatiaga oleks suudetud üks võita ja teine viiki mängida, siis oleks võinud see tsükkel hoopis teistsuguseks kujuneda. Kaheks viimaseks mänguks võõrsil Bulgaaria ja Belgiaga röövisid vigastused ja karistused mõneti energia, aga kui me võrdleme jällegi eelmise tsükli lõpuga, siis me pääsesime täiesti tsiviliseeritud numbritega – 0:2 kaotus ei ole jalgpallis mingi häbitulemus, 0:5 allajäämistest me seekord pääsesime. Samas, võit Budapestis Ungari üle oli kindlasti märkimisväärne saavutus.

Millisena näete Eesti fännikultuuri arengut ja kuidas olete rahul publikunumbritega koondise mängudel?

Fännikultuur on arenenud väga ilusasti. Ainuke probleem oli see Jalgpallihaigla lõhkiminek, mis on jalgpalliliidu seisukohalt väga kahetsusväärne. Üritasime ka poolte vahel läbirääkimisi pidada, aga need ei toonud edu. Tundub, et praegu elavad mõlemad rahulikult oma elu. Eks see natukene naljakas ole, kui pärast mängu on kolm afterpartyt, aga võtame seda rahulikult, midagi hullu ma selles ei näe.

Koondise mängude publikunumbrite kohta ütleksin, et see on kogu aeg olnud kerges tõusus. Sel aastal oli nii Horvaatia kui ka Poola mängul publikut juba päris palju. Aga ma arvan, et pealtvaatajate arv kerkib vaikselt, väike pidev areng toimub kogu aeg. Lai publik on Eestis teatud mõttes valiv – kui Holland on piisavalt hea meeskond, keda vaatama tulla ja Horvaatia või Poola ei ole, siis ma usun, et publik on liiga valiv. Tegemist on nii valiva kontingendiga, kes tuleb vaatama Kluivertit, aga Olisadebe või Dudek pole tema jaoks mitte keegi. See polegi tõeline jalgpallisõber, näiteks Inglismaal tuleb ka siis staadionile täismaja, kui Inglise koondis mängib Liechtensteiniga.

Milline on Eesti jalgpalli tulevik? Mida oodata tuleval aastal klubidelt ja koondiselt?

Eesti jalgpalli areng kindlasti jätkub. Ma ei usu, et järgmise kaheksa aastaga on FIFA edetabelis võimalik tõusta niipalju nagu me oleme tõusnud. Kui 1995. aastal tuli Teitur Thordardson Eesti jalgpallikoondise treeneriks, oli Eesti kuskil 136. või 137. kohal. Ja 2003. aastal olime vahepeal 60. kohal. Kui areng jätkub samas tempos, on järgmise kaheksa aastaga täiesti reaalne jõuda 40. koha piirimaile.

Järgmisest valiktsüklist soovib jalgpalliliit ideaalvariandis kindlasti, et me satuksime ühte alagruppi ühe majanduslikult väga kasuliku riigiga – kas Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa või Hispaaniaga. See parandaks kindlasti oluliselt jalgpalliliidu finantsseisu, sest nendest teleülekannetest oleks kindlasti võimalik saada väga suuri summasid. Ülejäänud võistkonnad võiksid muidugi olla just sellised, kellega mängida saaks, et oleks võimalus vähemalt teisele kohale konkureerida. Loomulikult saab tõsiselt vastu hakata ka päris tugevatele riikidele.

Meistrivõistlustelt ootaks seda, et võimalikult palju klubisid püsiks konkurentsis ning medaliheitluses. Usun, et nii Flora, TVMK kui ka Levadia näitavad järgmisel aastal head mängu. Ootan ka, et Trans suudaks püsida samal tasemel ning Tulevik jõuaks esinelikule lähemale. Kui juba viis meeskonda suudaksid tasemelt võrdsed olla, näeksin selles korralikku edasiminekut.

Klubidelt tahaks loota, et vähemalt üks neist jõuaks Euroopa sarjas esimesest ringist edasi. Usun, et võimalus selleks on täiesti olemas.

REKLAAM
Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (26)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

MEIE MEHED
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
LÕPUSIRGED
OLULINE
PREMIUM LIIGA
EILE VÄLJAS
RISTNURK
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
34
27
5
2
98:28
86
2.
34
25
7
2
106:20
82
3.
34
22
6
6
90:30
72
4.
34
19
4
11
98:45
61
5.
34
13
5
16
45:55
44
6.
34
9
9
16
39:60
36
7.
34
10
6
18
51:72
36
8.
34
8
8
18
41:85
32
9.
34
7
4
23
32:92
25
10.
34
2
2
30
26:139
8
VIIMASED PILDIGALERIID
ESILIIGA OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee näitab sel hooajal kokku 31 otseülekannet Esiliiga mängudest - ikka neljapäeviti kell 19!

PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK