Jääpurjetajast jalgpallikohtunik Rasmus Maalinn (2)
18-aastane Pärnu noormees Rasmus Maalinn on hoolimata oma noorusest aktiivne kahel rindel. Ta on mitmekordne maailmameister ja Euroopa meister jääpurjetamises ning ühtlasi aktiivne jalgpallikohtunik, kirjutab värske Jalka.
Veebruarikuu oli Maalinnale edukas: esmalt teenis ta esikoha Leedus Rekyva järvel peetud juunioride maailmameistrivõistluste DN-klassis ning seejärel tuli Lätis samas klassis ka juunioride Euroopa meistriks. Kokku oli see talle juba kolmas võit omavanuste MM-il.
"Kindlasti olin ma väga õnnelik, sest tulin viimati kaks aastat tagasi meistriks," tunnistas võitja rõõmu oma tiitlite üle. "Olen sellel talvel päris palju aega pühendanud purjetamisele, oleme käinud mitmes võistluslaagris ja väga tore oli, et kõik lõpuks ära tasus."
Purjetamistrenni läks Maalinn juba kaheksa-aastaselt ja nagu tema sõnul paljud Eestis sama ala harrastavad noored, jõudis ta sealt lõpuks ka jääpurjetamiseni. Noormees on viimasel kolmel aastal kuulunud ka purjetamises Eesti koondisesse ja võtnud osa eri tiitlivõistlustest.
Ta tunnistab, et eelistus langeks ehk alale, mis talle seni rohkem edu toonud: "Seda küsimust on päris tihti küsitud. Iga kord olen peaaegu samamoodi vastanud, et mõlemad meeldivad väga, aga jääpurjetamises on tulemused olnud ikkagi paremad ja kaalukauss võib ikkagi rohkem selle kasuks kalduda. Kuid mitte ainult sellepärast, et jääpurjetamises on paremad tulemused, ka sellepärast, et jääpurjetamine tekitab palju rohkem adrenaliini. Kõik on selle juures kiirem ja otsuseid tuleb väga ruttu teha, kuna 70–80 km/h on üpris tavaline kiirus. Tippkiirus võib olla kuni 120–130 km/h."
Selleks et olla edukas ja näidata sõitudes head minekut, on juunioride maailmameistri sõnul vaja mitme eri teguri koostööd. Jää peal treenimine moodustab sellest vaid ühe osa.
"Tavaliselt [käin jääl] ainult nädalavahetuseti," räägib Maalinn. "Kui on koolivaheaeg, siis saab põhimõtteliselt ka koolivaheaegadel käia, aga enamasti on siis võistlused. Koolipäevad kestavad kolme või neljani ja talvel on Eestis siis juba peaaegu pime ega ole aega. Asjade ülesseadmine ja kokkupanemine võtavad ka kumbki umbes pool tundi."
Seepärast on võistlused tihtipeale see koht, kus oma oskusi lihvitakse ja kogemusi hangitakse. Mida rohkem võistelda, seda paremaks saadakse. Jääl olekust võtavad võistlused 90% ajast ja 10% kuulub treeningutele. Väga tähtis on ka füüsiline vorm. Samamoodi nagu jalgpallurite puhul, häirivad liiga lumised ilmaolud ka jääpurjetajaid ja nende treeningprotsessi.
"Alguses oli väga raske, sest kui külm tuli, siis tuli ka lumi. Ja Eestis polnud siis üldse tingimusi," selgitab Rasmus Maalinn. "Siis pidime käima Soomes ja alles veebruari alguses saime paar nädalat enne juunioride maailmameistrivõistlusi Eestis treenima hakata. Nüüd on küll külma tulnud, aga kui lund on jää peal üle kümne sentimeetri, siis ei saa peaaegu midagi teha. Võib olla küll külm, aga kui lund on palju, siis on ikkagi oludega keeruline."
Kuidas jõudis noormees, kes juba väikesest peale purjetamisega tegelenud, üldse kohtunikuameti juurde? Üllataval kombel pole loo peategelane ise kordagi jalga jalgpallitrenni tõstnud ega palli tagunud. Küll on tal alaga aga perekondlikud sidemed.
“Mu õde (Karoliine Maalinn – toim.) on mänginud jalgpalli noortekoondises ja üsna pikalt Pärnu Jalgpalliklubis ja siis ta läks kohtunike koolitusele," räägib Maalinn. "Mind hakkas sealt kõrvalt üha rohkem jalgpall huvitama. Kuna ma olin juba viis-kuus aastat purjetamisega tegelenud, ei tahtnud ma enam ala vahetada ja mõtlesin, et kohtunikutöö ei võta nii palju aega. See ei nõua nii palju pühendumist. Tahtsin selle alaga ikka seotud olla ja järjest rohkem on hakanud kohtunikuamet meeldima."
Jalgpallimaailmas toimuvaga hoiab Maalinn ennast väga kursis ka ameti õppimise eesmärgil: "Jalgpalli jälgin väga palju. Lemmiklubi on FC Barcelona ja seepärast jälgin välismaisest jalgpallist kõige rohkem La Ligat, aga muidugi jälgin kõiki Euroopa suurimaid liigasid ja samuti Champions League'i. Kodumaisest jalgpallist ma enne kohtunikuks olemist eriti ei huvitunud, kuid nüüd, kui olen ise kohtunik, olen üha rohkem üritanud jälgida ka Eesti jalgpalli. Jälgin tulemusi ja vaatan erilise huviga neid mänge, kus Eesti FIFA ja teised tipp-väljakukohtunikud tegutsevad. Neilt on väga hea õppida."
Eelmisel hooajal oli Maalinn üks aktiivsemaid vilemehi, teenindades eri liigades kokku 60 mängu. Alates sellest aastast on noormees arvatud ka esikohtunike gruppi, kuhu kuuluvad Eesti parimad kohtunikud, kes mõistavad õigust kõrgeimates liigades.
Noore kohtunikuna on Maalinna sõnul kõige keerulisemad mängud need, kus võistkonnad proovivad mõjutada vilemehe otsuseid. Samas tunnistab ta, et seal on suureks abiks hea vastupidavus.
"Füüsiliselt olen ma enda arvates suhteliselt heas vormis, jõuan kogu mängu fokuseerida ja otsuste tegemine ei ole nii raske kui psühholoogiline pool," hindab ta. "Kui sa oled füüsiliselt paremas vormis, jõuad kiiremini olukordadesse ja teed ka õigeid otsuseid. Kui sa otsuse teed, siis mõnele võistkonnale see kindlasti ei meeldi. Alati ei saagi langetada otsuseid, mis mõlemale poolele meelt mööda oleksid."
Oma kõige keerulisemaks mänguks väljakukohtunikuna peab ta eelmisel hooajal Evald Tipneri karikavõistluste 1/8-finaali Flora U21 ja JK Volta vahel: "Nii rasket mängu pole mul olnud kunagi. Mõlemad meeskonnad olid võitluslikud, üks oli Esiliiga ja teine III liiga võistkond, aga kuni 61. minutini oli võrdne mäng. Siis tuli punane kaart ja Volta langes veidi ära. Mängijate surve oli seal ikkagi päris suur. Kui sa oled enamikust noorem, siis on tihti väga raske ennast kehtestada, aga tuleb ka sellega hakkama saada."
Kohtunikutöö tulevikuplaanide üle on Maalinn mõtteid mõlgutanud, kuid hetkel jätab endale kõik teed avatuks.
"Olen veel suhteliselt noor ja mul on aega otsustada," lausub Maalinn. "Kui ma ei soovi teha purjetamist professionaalselt, siis ma tahaks kindlasti saada FIFA kategooria väljakukohtunikuks. Aga selleks peab niikuinii olema vähemalt 25-aastane, nii et aega veel on. Nii kaua kuni üks teist ei sega, üritan teha mõlemat."
Loe ajakirja Jalka vanemaid numbreid siit.
