Joel Lindpere: Flora - Kalju mängus olen 100% Flora poolt! (5)

Karjääri viimane tõeliselt suur mäng - Wembley staadionil Inglismaa vastu. Foto: Jana Pipar

Joel Lindpere andis FC Flora väljaandele FCF Magazine'ile enne mängu Nõmme Kaljuga põhjaliku intervjuu, mille Soccernet.ee siinkohal täispikkuses avaldab.

Esmaspäev, 9. mai õhtu, kell on saanud seitse. Istume Joel Lindperega, kes trennivormi juba selga ajanud, A. Le Coq Arena läänetribüünil ning vaatame, kuidas võimsad vihmutijoad mühinal kasvavat muru paitavad. Nädala eest on Joel teatanud, et lõpetab koondisekarjääri.

Joel, ma pean ütlema, et väga mõnus on sind Flora dressis näha. Jälle. Kui sa Eestisse naasid, siis paljud Flora fännid lootsid, et äkki...
Kui Eestisse tagasi tulin, siis ütlen ausalt, see oli aktuaalne teema. Ma ei tulnud tagasi ju niisama, uisapäisa, kõik oli läbi mõeldud. Floraga liitumine sai põhjalikult läbi arutatud mitmete inimestega, kuid leidsime, et Floras on nii sissetöötanud süsteem, et sellesse sisenemine vanema mängijana, eriti, kui ise ei tea, mis saab või kui kauaks saab, ei ole mõistlik. Aga väga mõnus on siin olla. Siitsamalt staadionilt alustasin oma profikarjääri ja sellele vähemalt koondise poole pealt ka siin punkt panna on omamoodi ilus. Trennides on siin väga mõnus, meeskonnavaim on hea. Kui trennidega liitusin, siis peale seda on meeskond ka saanud järjest kõik võidud, seetõttu on ka minul lihtsam. Annan trennides oma panuse ja aitan, kus saan.

See Flora, kuhu tulid enne lahkumismängu treenima, on hoopis teine Flora kui see, millest omal ajal lahkusid?
Absoluutselt. Toona oli meil veel vägagi rahvusvaheline meeskond, väga palju oli koondislasi ja rahvusvahelises huviorbiidis olnud mängijaid, pealegi minust palju vanemaid. Praegu, täna vaatan trennis – paljud mängijad on kümme ja enam aastat nooremad kui mina. Töö aga käib klubis ja trennides kõva. Ajalugu ja statistika on näidanud, et Flora on kõige õigem koht, kust astuda esimene samm välismaale ja teha seal tegusid.

Paistad oma lõpetamisotsuse järel nii rahulik, et lausa kiirgad õnne ja rahulolu...
Ma käin trennis, enesetunne on mõnus ning tunnen end ülimalt hästi, võttes arvesse seda, et ma ei ole praktiliselt trenni teinudki, aga saan hakkama. Iga päev mõtlen sellele, et oi, mis siis, kui ma praegu vormis oleks! (Naerab). Olen rääkinud lõpetamise otsuse osas Raio Piirojaga ja Aivar Pohlakuga ja mõlemad ütlevad sama: praegu on see otsus välja öeldud, aga kui see hetk on ära olnud, siis alles hakkad asjadest aru saama. Praegu olen reaalsuse tunnetamise endast eemale lükanud, spordimehe hing on sees ja jääb eluks ajaks sisse. Reaalsus tuleb siis, kui mäng on peetud ja paari päeva pärast ärgates tuleb mõte, et... Mis nüüd edasi saab.

Kardad?
Natuke ikka. Õnneks on mul nii palju inimesi ümber, et ma tean, et ma saan hakkama. Iga lõpp on uue algus. Kui isegi kukkuda korraks sinna auku, siis sealt on tee ainult üles.

Eelmisel hooajal Kalju särgis, Flora vastu. Foto: Jana Pipar

Iga lõpp on uue algus, vihjad sa. Mis suunas need mõtted su peas liiguvad? See ei ole saladus, et juba jupimat aega oma tegemistega tulevikku vaatad.
Mingil määral olen muidugi mõelnud oma edasistele asjadele, kuid mu sooviks on kindlasti ka oma kogemus edasi anda. Milliste mängijatega olen koos mänginud, milliste treenerite käe all: Andres Oper, Mart Poom, Ragnar Klavan, treeneritena nii koondises kui klubis: Per Høgmo, Hans Backe… See pagas, kui ma seda edasi ei annaks, siis jääksin Eesti jalgpallile võlgu. Noored on mu pealt näinud ja saanud õppida palju, aga palju on mul veel edasi anda. Olen kindel, et ainult Eesti liiga pealt on oma kogemusi edasi anda raskem kui koondise ja tippklubides mängitud aja pealt.

Oled tagurpidine saadik. Kui meil vanasti tuli Teitur ja Hollandi koolkond ja teised, siis sina oled see Eesti nuuskur, kes on saadetud laia maailma ja tuled nüüd tagasi materjaliga, mis oled kogunud.
Jah, praeguseks võin öelda, et olen 17 aastat olnud koondises, esimese koondisemängu eel sain just 18, nüüd saan kohe 35. Treenereid ja klubisid on olnud palju ja tahaksin kindlasti oma panuse Eestisse üle tuua. Loodan, et tänu ümbritsevale jalgpallikeskkonnale ja headele inimestele areneb vutt Eestis edasi ja leiame parimate Eesti mängijate aitamiseks parimad võimalused. Meil on nii palju inimesi, kes jalgpalliga tegelevad, arengupotentsiaal on nii suur, seda tuleks maksimaalselt ekspluateerida. Seda pole veel päriselt suudetud. Arvestades, kuidas koondis on arendanud oma mängu ja seda aastate jooksul muutnud, läinud spetsiifilisemaks, siis euroedu klubidel on selle kõrval olnud suhteliselt olematu. Vaadates mu seljas olevat Flora särki, siis – mitu korda on Flora oma ajaloos eurosarjas esimesest ringist edasi läinud?

Ühe korra.
Ühe korra. Ja kes lõi tookord võõrsil värava?

Joel Lindpere.
Just. Mängisime Oslo Lyniga, lõin võõrsil värava ja läksime edasi. Mul on hea meel näha, et noori rakendatakse ja pannakse tulle, mingil hetkel peavad needsamad noored ennast näitama, hakkama vanematele vastu. See võtab aega, aga aega on juba omajagu ka läinud. Et Eesti klubid saaksid toime tulla, on eurorahad väga olulised: et teha asju paremini ja õigemini, ettevalmistused, laagrid, treeningtingimused… See ei ole niisama lihtne. Tänu euroedule on klubidel lihtsam uuteks hooaegadeks plaane teha, valmistuda. Omal ajal käisime Türgis ja soojadel maadel laagrites – mulle isiklikult on alati meeldinud hooaja ettevalmistuse jooksul sõita laagrisse, kus saad endast anda kõik: treenida, puhata, süüa. Lülitad endast kõik välja, pere, sõbrad, muu elu. Seda ei toimu meil palju, aga ma näen lastegi pealt, kuidas oodatakse turniire ja laagreid, et saada rutiinist eemale. Kui saan ühel päeval Eesti vutti aidata, siis sellised laagrid on koht, kus saaksin seda teha. Eesti klubide noored KTM-id ei ole tunnetanudki laagrielu, tõelist profisportlase elu. See annab juurde, annab teistsugust hingamist, ent see eeldab, et klubil on finantsi – see aga tuleb läbi tulemuste ja euroedu.

Põlema oskab Lindpere minna nii platsil kui selle kõrval. Foto: Jana Pipar

Sa lähed neist asjadest rääkides täiesti põlema.
Lähen, sest näen, et potentsiaali on nii metsikult. Olen ise saanud olla nii heades keskkondades, kus iga detaili lihvitakse, neile rõhutakse ja nõutakse – ja kui kõik tehakse mängijale ette-taha ära, siis ei ole sul vabandusi. Kui sa ei suuda neis tingimustes end näidata, ei ole sul oodata ei edasiminekut, ei uut lepingut, ei midagi. Iga mängija peab oma karjääri eest vastutama ja enda eest väljas olema.

Pehmemalt ka. Vaatasin enne tänast su vanemaid intervjuusid üle. Eelmisel aastal ühes telesaates olid sa… läbini rahulik. On see tulnud vanusega või oli see koju tagasituleku rahu?
Mõni inimene elab asju väljapoole. Mina mõtlen enda sees asju ja kui miski ei tule välja, üritan seda maksimaalselt hästi paremaks muuta. Mingid asjad jäävad ikka kripeldama, aga tehtut ümber ei tee. Ühel hetkel sain aru, et väikesest Eestist kuhugi jõuda ja end seal kehtestada on väga raske, eriti jalgpallis. Kui tulin koju, siis paljud inimesed nägid selles ka positiivset. Mu eesmärk oli saada selgusele, mis Eesti jalgpallis toimub ja samas oli tõesti hea üle pika aja kodus olla. Ma ei oodanud, et kõik läheb nii ja võib-olla tulin liiga vara – kunstmurud ja asjad ei ole mulle tõesti absoluutselt sobinud – aga sain ülevaate ja olen mõelnud nii palju neile asjadele ja sellele, mis edasi saama hakkab, et ootan juba põnevusega, mis juhtuma saab. Sport on andnud mulle tohutud võimalused, olen pool maailma läbi reisinud, kogunud tutvusi, kogemusi. Spordis on samuti kui igas firmaski meeskonnatöö oluline. Kui hakkaksin närvitsema ja midagi paaniliselt välja mõtlema, ei teeks see midagi paremaks. Otsused on tehtud, olen tagasi. Eelmine aasta oli ikkagi ka kihvt aeg, kuigi vahepeal läks ka pingeliseks. Olen väljakul endast alati kõik andnud ning mõnikord naernud, vihastanud, mölisenud – ja kui asi on tehtud, rahunen maha ja mõtlen teisiti. Aga see rahunemine tuleb kogemusega.

Oli Ameerika-periood su karjääri ja elu tipphetk?
Absoluutselt. Väga palju tutvusi, respekt on olemas, kontaktid on alles olemas – ja loodan, et saan neid kunagi uuesti rakendada. Miks mitte järgmiste eestlaste aitamiseks USA-sse tegusid tegema? Meil oli seal enamjaolt keskmiselt 18 000 pealtvaatajat, see on täiesti võrreldav Euroopa tippliigade numbriga. Selline möll ja atmosfäär paneb üha enam pingutama. Miks on koondisemängud mängijale erilised? Sellepärast, et palju rahvast tuleb sulle kaasa elama – aga see ei pea olema nii ainult koondisemängudel. Möll, kisa selline, et väljakul mitte midagi ei kuule. See võiks ja peaks olema nii ka klubides. Mida rohkem pealtvaatajaid, seda parem. Tunnistan ausalt, et kui näen Eesti liigas, kuidas kolm pealtvaatajat karjuvad midagi noortele mängijatele kolme meetri kauguselt, siis ma tean, kuidas noored ei suuda ennast valitseda, kaotavad... Suures möllus, atmosfääris selliseid asju ei juhtu.

Istume sinuga siin A. Le Coq Arenal, kus viimati oli totaalne täismaja siis, kui ühes mängus ühe koondise üks mängija andis ühe imelise söödu, mille üks teine mängija imeliselt realiseeris... Kas Hollandi vastu peetud mäng oli su koondisemängude tipphetk, nagu Ameerika oli karjääris?
Võib-olla. Kunagi lõin Taani vastu 2:2 viigivärava, see on ka siiani meeles. Sööte mulle meeldib anda, USA-s olin 4 aastat oma satsi parim sööduandja. Ka koondises olen neid palju andnud. Mulle lihtsalt meeldib, olen selle kallal terve karjääri tööd teinud. See Hollandi mäng lõppes kurvalt, aga rahvale jäävad sellised asjad meelde, endale kah. Praegu teen kõvasti tööd, et moraalselt ja füüsiliselt Andorra-mänguks valmis panna, et seal veel üks tipphetk lisada. (Naerab)

Kuulsas "mina otsustan mänge, mina"-mängus. Foto: Gertrud Alatare

Oleksid esimene lahkumismängus värava löönu.
Jah, selline tuhin ja plaan on olemas. Andorra vastu ma olen löönud ka korra, et...

Kaks.
Noh, siis on kolm kohtu seadus.

Mölisemisest, mida ise ennist mainisid. Oled alati olnud sõnakas mees ja see on sulle toonud hääd ja halba. Oma viimase kurikuulsa "Mina otsustan mänge!" sõnavõtu eest Flora vastu Nõmme Kalju särgis peetud karikapoolfinaalis said sa kuude kaupa puid alla. Ja mulle tundus, et sa ometi teadsid täpselt, mida sa teed.
Mulle see meeldis. See, mida olen öelnud, on mulle tõesti teinud head ja halba, aga elu on näidanud, et ka negatiivne reklaam on reklaam ja kui sa oskad neist situatsioonidest ise välja tulla, on kõik korras. Kui olen midagi öelnud, olen seda ka mõelnud ja võtnud vastutuse. Ma ei näe selle midagi halba. Tulin tagasi siia, tundsin, et olen võimeline midagi tegema. Ja Nõmme Kalju sai tänu tollele mängule klubi ajaloo esimese Eesti karika, seni küll ka viimase, aga ikkagi... Mu ütlusi on olnud õigeid ja valesid. Olen öelnud asju, mis pandi ajalehte ja omal ajal elasin neid läbi ja need häirisid, aga... Mingil määral on see kõik mind ka aidanud. Iga mängija näitab lõppkokkuvõttes oma tegusid ja saavutusi väljakul – mina panen rahulikult käe südamele: ma ei ole ühegi kohtunikuga ega mängijaga sedasi tülis, et elu lõpuni ei räägi. Olen olnud igas meeskonna hinnatud mängija, üle 75% oma karjäärist alustanud mänge algkoosseisus. Kui keegi võtab neid ütlusi personaalselt, tuleb vaadata suurt maailma jalgpalli, kus igas mängus hammustatakse, lüüakse, tatistatakse. Ma pole ühtki mängijat kunagi meelega löönud, ei näkku ega munadesse ega mujale; ja arvestades, kui palju mul on karjääri jooksul tugevate liigade mänge ja neis olen saanud kokku kolm-neli punast kaarti, siis keskväljamängija kohta on seda minu meelest väga vähe.

Ka sinu Florast lahkumine ei olnud just vabatahtlik, vaid käis omamoodi looga, kuhu segatud sinu ütlemised. Aga tagantjärele vaadates tundub, et su karjääris oli see aga omamoodi pöördepunktiks.
Pole võimatu, et mu aeg Eestis oligi lihtsalt juba otsa saamas ja sellest tulenev pinge lõi läbi. Oli mul ju variante tollalgi, kuid küll jooksid need kinni viisaprobleemide taha, küll oli valik kahe mängija vahel ja minuga seotud asjaajamine oli keerulisem ja nii edasi – aga ma arvan, jah, et mu Eestist olemise aeg sai lihtsalt täis. Ju siis oli see nii mõeldud, pidi nii minema, ju oli vaja edasi liikuda.

Lindpere Ameerika-ajast ikooniliseks saanud foto - pärast esimest väravat Red Bullsi uuel areenil. Foto: mlssoccer.com

Ameerikas olid sa raudmees. 34-st mängust hooajal mängisid 34-s, täisminutitest jäi puudu vaid 12 minutit. Oled oma olekult läbi kivi mineja tüüpi: praegugi su silmad põlevad, sest tahad lahkumismängus Andorrale väravat lüüa - aga kui kõva kivi sa vaimselt oled, kuidas pingetega toime tuled?
Kui ma midagi ette võtan, siis ma tahan selle ellu viia. Vaimselt aitab mind mu pere, kes mind väga toetab. Mu sõbrad. Ja aitab ka see, et ma tean, et kui asjad on nihu ja on vaja värskust ja uusi tuuli, siis ma võin pakkida kohvri ja lihtsalt minna natukeseks ajaks ära, Eestis välja. Mõnikord võtan lihtsalt Tallinnast väljas hotellitoa või spa ja puhkan mõne päeva. Kogu eelmise aasta avastasin Eestit, Võrumaast Harjumaani välja – kui palju ilusaid kohti on Eestis! Avastasin Eestimaa enda jaoks uuesti. Kuradi ilus maa! Oleks seda kaunist ja päikeselist aega ainult rohkem!

Siinkohal keerab Joel jälle jutu jalgpallile ja noortele, räägib õhinaga Eesti Jalgpalli Liidu meeletust tööpanusest noorte hulgas jalgpalli populariseerimisel ning jõuab lõpuks selleni, et Eesti rahvas on muutumas spordirahvaks, sest maratonid ja jooksusarjad on umbselt inimestest pungil. Lõpuks tõdeb Joel, et tal on hea meel, et inimesed on aru saanud, et lastele on vaja liikumist.

Mängust, sellestsamast, mille tarbeks seda lugu teeme. Ma eeldan, et oled ka ise kohal?
Jõuan esimese poolaja lõpuks, mul on kool. (Intervjueerija imestunud pilgu peale reageerides) Jah, ma käin koolis jälle, Merekoolis! (Naerab) Teen paadilubasid. Igasugused asjad on eluks kogemused. Eile näiteks käisin merel päikeseloojangut vaatamas – see on ka omaette mahalaadimine. Eelmisel aastal sai mu lemmikkohaks Aegna saar, kus me käisime miski kümme-viisteist korda suve jooksul. Eks igaüks leiab endale oma! Aga jah, see homne mäng...

Otsene küsimus – kelle poolt sa oled?
Kui otse küsid, siis otse vastan: 100% Flora poolt. Floraga treenida oli praegu minu soov – väljakul olen Flora vastu mänginud ja andnud neil kordadel oma meeskonna eest kõik – aga Floras on olnud mul kõige paremad ajad Eestis, väga pikalt. Siit sai alguse minu koondisetee, karjäär. Loodan, et Floral läheb aina paremini, potentsiaali on Floral tohutult ja praegu võiks neil paremini minna, kui hetkeseis on. Sellistes mängudes, nagu nüüd tuleb, peab näitama iseloomu ja see sisu on Flora poistes olemas. Floral on sellised tingimused, mida ei ole ühelgi teisel meeskonnal Eestis, see on juba mitmeid aastaid nii olnud – staff, varustus, treeningud, kõik. Kui tulen Florasse, siis minu asi on end treeningutel hästi tunda. Tulen siia käed taskus, mul ei pea olema isegi trennikotti kaasas. Treenin ja ma lähen siit ära, nägu naerul ja kõht täis. Sellised tingimused on klubis loodud – nüüd on Flora mängijatel aeg näidata, mida nad suudavad, sest selliste tingimuste pealt ei ole vabandusi võimalik otsida. Aga lõpetuseks: ma loodan, et tuleb põnev mäng, et Flora võidab napilt ja et Ats Purje lööb värava!

Kommentaarid

JK   •  
(217.71.46.***)
Ohh väga hea, nüüd võib rahus ühe mõtetu koondise sõprusmängu vahele jätta. Üks aasta saadab Flora fännid pu**i, teine aasta on ise 100% Flora fänn. Korralik tohlakas!
Lindpere, sündinud reetu   •  
(82.131.9.***)
Hr. Joel Lindperet näeme järgmine hooaeg FC Levadia särgis, Infoneti poolt???
Lind   •  
(2001:7d0:8462:8880:4d3.***)
täiesti segane tüüp
Njh...   •  
(85.253.132.***)
Uskumatu, nüüd on selge mis tema roll Kaljus oli. Edu Lindpere...
Kaarel   •  
(90.191.77.***)
Kalju trollid?
Näidake mulle meest, kes pole kordagi elus meelt muutnud. Ei ole vaja plõksida. Emotsionaalne ja asjalik jutt on Jukil. Ja lööb Andorra vastu ära!

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
PREMIUM LIIGA
OTSEPILT: Kalev sihib esimest võitu, Kuressaare esimest punkti  (Kuressaare ees!)
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
TÄNA OTSEPILT: kas ambitsioonikas uustulnuk suudab tiitlikaitsjat üllatada?  (kell 17!)
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
4
0
3
1
3:5
3
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
4
0
1
3
2:15
1
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
3
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
1
JK Narva Trans
0