Kuidas mängib Martin Reim? (0)
Martin Reim on öelnud, et koondise ründemängu tuleb parandada. Foto: Kasper Elissaar
Kolmapäeval teatas Eesti koondise peatreener Martin Reim koosseisu oma esimesteks mängudeks Gibraltari ja Kreekaga. Kutse said 26 meest, kellest 14 kuulub välisklubidesse. Kuidas Reim mehed platsile paneb? Kui seda talt pressikonverentsil küsisin, ei soovinud ta täpsustada. See on arusaadav. Püüan siis ise nuputada.
Põhjus, miks Reim ei soovinud mänguplaanist rääkida, on väga lihtne. Mängudeni on veel üle nädala aega ja kuna ka vastaste jaoks tähendab Eesti treenerivahetus teadmatust, on vaja seda hoida mänguni. Hetkel teavad Gibraltar ja Kreeka ainult Magnus Pehrssoni käekirja. Seega saab Reim eelkõige just Gibraltarit üllatada. Olukord tippjalgpallis, kus vastane ei tea su mänguplaanist midagi, on harv. Reim soovib siit kasu lõigata.
Jalgpalliajakirjanikuna on aga mul lausa kohustus spekuleerida selle üle, mida hakkab Reim tegema. Proovime siis.
Kui Magnus Pehrsson koondise peatreeneriks sai, reformiti sisuliselt samaaegselt kogu koondiste süsteemi. Kui enne mängisid noortekoondised nii nagu peatreener heaks arvas, hakkas jalkaliit juurutama ühist süsteemi, et kõikide koondiste mänguplaan oleks sarnane. Seda põhjusel, et noortekoondistest A-koondisesse jõudes teaks mängija, mida talt oodatakse. Teisisõnu hakati looma Eesti oma stiili.
Magnus Pehrsson alustas koondises 4-2-3-1 formatsiooniga, mis kaitsefaasis muutus 4-4-1-1 ja hiljem juba jäi sisuliselt terviklikult selleks. Ma usun, et Reimi käe all näeme aga taas küllalt selgelt 4-2-3-1 formatsiooni, mis muidugi sõltuvalt vastasest võib alati muutuda.
Viimased mängud, kus Reim peatreenerina tegutses, olid U-21 valikmäng Gruusia ja U-23 mäng Ukrainaga septembri alguses. Mõlemas mängis Eesti just ülalmainitud skeemi. Reimi ja Pehrssoni 4-2-3-1 mänguplaanid on persoonide osas aga erinevad.
Reim lausus Käidi (keskel) kohta: "Jah, ta on 18-aastane, aga Ragnar Klavan ja Andres Oper olid koondises sama vanalt. Ta tuleb nii, et on aastaid mänginud suhteliselt heal tasemel. Ma ei näe probleeme. Ta on selle A-koondise kutse välja teenitud." Foto: Jana Pipar / EJL
Kui Pehrssoni ajal said võimaluse paljud kaitsvad mängijad, näiteks mängisid äärepoolikutena äärekaitsjad, siis Reim on selles osas erinev. Reimi varasemat käekirja jälgides on mehe jaoks alati tähtis olnud, et igal positsioonil on just sellele kohale sobiv mees, mitte lihtsalt hea mees mujalt, kes võiks mingit kohta täita.
Teisisõnu eelistab Reim keskpoolkaitses näha konkreetselt number kuute ja number kaheksat. Ehk üks mees ongi lõhkuja, teine on box-to-box, kes panustab oluliselt ka mängu ülesehitusse ja jõuab rünnakut toetama. Nende ees number kümne peal on loov ja hea löögiga mees, kes suudab leida nii otsustava läbisöödu kui ka kauglöögivõimaluse.
Võrreldes eelmise peatreeneriga on aga just äärtele oodata muutuseid. Noortekoondistes on Reim kasutanud äärtel kiireid ja tehnilisi mängijaid, kes ei pelga ka vastast üks-ühele ette võtta. Et esmaspäeval liituvad koondise laagriga nii Henrik Ojamaa kui Siim Luts, on vast juba tugev vihje, et Reim plaanib jääda oma käekirjale truuks.
Tipuründajana meeldib Reimile tüüp, kes suudab palli kehaga katta, et kaaslased järgi oodata, aga kes on samas piisavalt väle läbijookse noolima.
Üleüldiselt on Reimi senised kaks pressikonverentsi andnud kätte suuna, et mehed peavad mängima positsioonidel, kus nad klubis mängivad ja et oodata on mõne noorema palluri kasutamist. Mattias Käit sai koondisekutse ja mina ei usu, et lihtsalt kutse pärast. Minu sisetunne ütleb, et igapäevaselt Fulhamis mängiv ja treeniv Käit jookseb Gibraltari vastu platsile. Võib-olla osaliselt vihjab sellele ka asjaolu, et koondise hetke väravavaht number kaks ehk Andreas Vaikla ja Rauno Sappinen esimeses A-koondise mängus ei osale ja abistavad U-21 koondist, et saada väärt mänguaega rahvusvahelisel tasemel. Käit noortekoondise juurde aga ei lähe.
Kui koondise nimekiri positsiooniliselt paberile kanda, on Reim valinud sisuliselt iga koha peale kaks meest. Kolmestes puntides on ainsana tõsine võistlus kolme vahel ühele positsioonile vaid vasakkaitsja kohal. Artur Pikk oli Pehrssoni soosingus, Dmitri Kruglov on väga kogenud ja kindel vana kala ning Ken Kallaste on hetkel kõige kõrgemal tasemel stabiilselt mänguaega teeniv mees. Kallaste anti nimekirjas üles küll poolkaitsjana, mis tähendab, et tema võiks olla variant ka vasakpoolkaitsesse (tal on ju ka väga head ründavad omadused), aga Reimi jutt, et vast ainult Karol Mets on erand, kes ei mängi koondises klubis mängitaval positsioonil ja tõsiasi, et esimene mäng on Gibraltariga, tõstab vasakäärena soosikusse vast ikkagi Lutsu.
Toon järgnevalt välja koondise jaotatuna erinevate positsioonide vahel ning teen ka väga esialgse ennustuse, kuidas või vähemalt mis tüpaaidele vastav võiks Reimi algkoosseis Gibraltari vastu olla.
Eesti koondise koosseis (mõni mees on mitmes kohas):
Väravavahid: Mihkel Aksalu, Andreas Vaikla, Marko Meerits, Pavel Londak
Paremkaitsjad: Taijo Teniste, Gert Kams
Paremjalgsed keskkaitsjad: Nikita Baranov, Joonas Tamm
Vasakjalgsed keskkaitsjad: Ragnar Klavan, Karol Mets
Vasakkaitsjad: Ken Kallaste, Artur Pikk, Dmitri Kruglov
Lõhkuvad keskpoolkaitsjad: Karol Mets, Aleksandr Dmitrijev, Brent Lepistu
Ründavad keskpoolkaitsjad: Konstantin Vassiljev, Sergei Monikov
Paremääred: Sergei Zenjov, Henrik Ojamaa, Pavel Marin
Vasakääred: Siim Luts, Ken Kallaste
Ründajad: Henri Anier, Ats Purje, Tarmo Neemelo
Universaalid: Mattias Käit, Rauno Sappinen
Eesti koondise võimalik algkoosseis Gibraltari vastu:
