Lummav Wembley leevendab kaotusvalu (0)
Foto: erakogu
Hei-hei!
Õnnestus taaskord vahepeal näha võimsaid punaseid oma silmaga. Noh, kui aus olla, siis tegelikult nad eriti võimsad polnud seekord... Igatahes täitsin ühe oma suure unistuse ning käisin Wembley staadionil Liverpooli vaatamas.
Mängus oli finaalipääs Arsenali vastu. Selle vahva teekonna tegi minuga läbi Margus, kes on Liverpooli fänn tugevasti üle 15 aasta ning käib neid samuti iga aasta vähemalt korra vaatamas, ta oli 5+ reisikaaslane. Seadsime sammud koos teele Tallinnas mängupäeva hommikul kella 6 ringis. Kuna otselende ei läinud meile sobival kellajal, siis pidime Londonisse sõitma läbi Helsingi. Meie broneerisime endale teadaolevalt samad lennud, kuid Helsingisse jõudes selgus, et viie minuti jooksul läheb kaks lendu Londonisse ja meie olime erinevate lendude peal. Väga naljakas ja üllatav tundus see tol hetkel. Siiski jõudsime rõõmsalt Londonisse umbes samal ajal kuskil poole 10 ringis.
Esimese asjana sõitsime Londonisse Hyde Parki lähedusse ja tegime korraliku hommikusöögi. Juba sellisel kellaajal oli märgata paljusid Villa ja Liverpooli fänne mööda Londonit liikumas. Paljud oli sõpradega, kuid oli näha ka peresid koos liikumas, kus oli kaks-kolm last samuti kaasa haaratud. Peale kerget söögipausi läksime juba Wembley ümbrusesse, kuna oli vaja piletid kassast kätte saada. Piletid saime kätte umbes 12 ajal, tegime paar tiiru ümber Wembley ning mõned klõpsudki said tehtud.
Nii Liverpooli kui Villa fännid said mänguks veidi üle 31 tuhande pileti, seega oli loogiline, et neid tuleb omavahel lahus hoida ja selleks saime enne mängu juba kätte pubide listi. Ära oli märgitud, millised pubid on Liverpooli fännide jaoks ja millised Villa fännide jaoks. Niisiis hakkasime neid läbi käima. Kokku oli listis 8-10 pubi. Meie jõudsime neist läbi käia kolm tükki. Pubid olid mõistagi paksult täis, kuid õllejärjekord liikus enamasti päris kiirelt. Ilm oli selline enam-vähem, nii et sai alati, kui võimalus oli, õue minna, õlletops käes.
Enne mängu veel Wembley ümbruses kerge söök ja siis oli aeg staadionile ronida. Kogu see elamus oli lihsalt meeliülendav. Meie kohad olid mõistagi selle 31 tuhande Liverpooli fänni seas. Atmosfäär oli esimene poolaeg päris hea, sai lauldud ja ühte väravatki Coutinho poolt näha. Siiski oli mäng paraku suhteliselt kohutav ja Villa liikus õiglaselt finaali edasi.
Peale mängu olid metsikud ummikud igal pool. Seega võtsime vastu mõistliku otsuse tiksuda umbes poolteist tundi õllekates, kuni see hullus läbi saab. Meeleolu oli loomulikult kurb kõikidel Liverpooli pooldajatel, kuna kukuti FA karikast välja ilma erilise võitluseta. Kurb, väga kurb! Õhtul tegime veel lohutuseks restoranis korraliku söögi ja mõne pitsi teravat ning siis oli juba aeg lennujaama hotelli poole suunduda ning hommikust 6.45 lendu Tallinnasse oodata!
Päris võimas ja lahe elamus oli - suur Wembley jäi seekord punastel alistamata, kuid soovin järgmine kord seal olla, kui nad seda teevad, kuna elamus on seda igati väärt! Jälle üks staadion checklist'ist täidetud, kus sooviks Liverpooli mängimas näha. Aeg järgmist oodata!
Jürgen
[gallery ids="2866,2865,2864,2863,2862"]
