Mateo Kovacic: Zidane teab, kuidas mängijatega suhelda (0)
Jalgpalliväljakul on sinu hüüdnimeks professor. Kui sa oleksid ülikooli professor, siis mis alal?
Ausalt öeldes on jalgpall mulle juba kolme-nelja-aastasest saati ainus eesmärk olnud. Ma olen alati mõelnud ainult jalgpallist, jalgpallist ja jalgpallist ning kõik, mis ma tegin, oli jalgpalli silmas pidades. Koolis olin ma matemaatikas päris hea ja ma ei pidanud selleks palju vaeva nägema, nii et ma ilmselt oleks seda teed läinud, kui jalgpalli ei oleks.
Sa oled öelnud, et sinu lemmikpositsioon on kaitsev poolkaitsja. Miks? Tavavaatajale on tegemist üsna nähtamatu rolliga ning sel kohal mängivaid pallureid tihti ei märgata.
Ma ei arva, et kaitsvad poolkaitsjad on alahinnatud, ning mulle tegelikult meeldivad kõik keskväljapositsioonid, kus ma saan palju palliga olla – midagi Andres Iniesta, Luka Modrici ja teiste samasuguste mängijate sarnast. Sellised jalgpallurid on iga klubi võtmemängijad – mootorid, kes panevad mängu tööle, ning ma üritan sama teha. Tunnen end poolkaitses kõige mugavamalt, sest mulle meeldib palli jalaga mängida.
Mulle meeldis väga Robert Prosinecki, sest ta oli horvaat ja tõeline fenomen! Üks parimatest. Mul oli palju eeskujusid, näiteks Ronaldinho, kes tegi väljakul asju, mida mitte keegi teine ei suutnud. Nüüd ma mängin nii rahvuskoondises kui ka klubis koos Luka Modriciga ja see on minu jaoks unistuse täitumine. Ta on minu eeskuju ja mulle meeldiks tema jälgedes käia.
Zinedine Zidane oli uskumatu mängija. On tal treenerina samasugused omadused – näiteks loovus ja temperament –, mida me palliplatsil nägime?
Ta näitas oma esimesel hooajal saavutatud Meistrite liiga võiduga, et on suurepärane treener. Me oleme sel aastal samamoodi jätkanud ning ta on meeskonnale palju juurde andnud. Ta teab, kuidas mängijatega suhelda, sest ta oli ise täielik tipp. Mul on väga hea meel, et hea treener ja endine suur jalgpallur mind juhendab, temalt on palju õppida.
Reali ja Barcelona vastasseis El Clasico on meeletu heitlus. Meedia ja fännid kütavad pingeid ja rivaliteeti üles. Kui palju see mängijate isiklikke suhteid mõjutab? Barcas mängiva koondisekaaslase Ivan Rakiticiga suhtled ikka samamoodi nagu varem?
El Clasico on eriline matš, pingeline, minu jaoks klubijalgpalli suurim sündmus. Siiski, mängijate suhteid see ei mõjuta, vähemalt horvaatidel mitte. Rakiticiga saan ma täpselt sama hästi läbi kui enne seda, kui me oma praegustesse klubidesse siirdusime. Mängu ajal oleme muidugi suured rivaalid, aga väljaspool matši saame hästi läbi.
Ma üritan sellist suurt klubi esindades iga hetke nautida. Bernabeul (Santiago Bernabeu, Reali kodustaadion – toim.) mängimine on iga jalgpalluri unistus ning minul on see täitunud. Ma ei suuda vaid üht asja nimetada, kogu kogemus on fantastiline. Ma tahan lihtsalt iga hetke nautida ja oma oskuseid näidata.
Oled polüglott ja räägid viit erinevat keelt: saksa, horvaatia, inglise, itaalia ja hispaania. Nii mitutki La Liga võõrleegionäri on hurjutatud, et nad pole hispaania keelt selgeks õppinud. Kas klubivahetuse puhul on uue keele õppimine hädavajalik?
Ma sündisin Austrias, kus sain selgeks saksa keele. Kodus vanematega rääkisin ma horvaatia keeles ja inglise keelt õpetati koolis. Itaalia ja hispaania keel jäid külge neis riikides mängides. Ma austan rahvusi ja kultuure, kus ma mängin, ja mulle meeldib keeli õppida. Oskus treenerite ja võistkonnakaaslastega suhelda on ülioluline faktor, nagu ka kvaliteet väljakul.
Sa sündisid ja kasvasid üles Austrias. Horvaatiasse kolisid sa 13-aastasena, kui liitusid Zagrebi Dinamo noortetiimiga.
Mu vanematel oli raske Austriasse kolida ja mul oli keeruline Horvaatiasse minna, aga iga samm eduni on raske, miski pole kerge. Ma läksin Dinamosse, sest nad veensid mind, et ma võin seal heaks mängijaks kasvada ja edasi suuremasse klubisse liikuda. Mu perekond võttis väljakutse vastu ja kõik läks nii, nagu me ootasime.
Tegid Zagrebi Dinamo eest oma debüüdi 16-aastaselt, praegu oled 23, seljataga 80 liigamängu Milano Interis, 52 Madridi Realis, üle 30 kohtumise Horvaatia koondises. Väga kiire lend. Kuidas seda seletada?
Mul on alati olnud tugi perekonnalt ja tüdruksõbralt, kellega olen juba 15-aastasest saati koos. Mu sõbrad on mulle samuti väga tähtsad olnud. Inimesed võivad öelda, et mulle on kõik kuidagi kergelt ja kiirelt tulnud, kuid see pole nii. Ei ole lihtne siirduda suuremasse klubisse ja mängida vähem, kui sa soovid. Treeneritel on mõnikord lihtne noormängijad pingile jätta. Ma tahan oma arengut ja jalgpallis kasvamist nautida ning täita oma maksimaalne potentsiaal. Jalgpall on oluline, kuid mitte kõige olulisem – ma tahan perekonda luua ja olla õnnelik inimene.
Eesti jalgpallis levib stereotüüp, et Balkani meeskondasid tuleb võimalikult kaua nullil hoida, sest siis kaotavad nad oma pea ja mängulusti. Samas olen selle piirkonna vutisõpradelt ka vastupidist kuulnud – kui Balkani tiim välja vihastada, saavad nad just uut indu juurde. Kumba koolkonda sina kuulud?
Mina oskan ainult Horvaatia koondise eest rääkida, me oleme alati võidule keskendunud ja me teame, et mäng ei kesta mitte 30 või 45 minutit, vaid 90 minutit, mis tähendab, et meil on alati võimalus värav lüüa. Üheks meie tugevuseks on see, et me oleme väga kannatlik võistkond. Kõik, kes Horvaatiat esindavad, teevad seda suure kirega.
Austria koondise esindamine ei tulnud sinu puhul kõne allagi?
Ei, ma pole sellest kunagi mõelnud. Ma austan austerlasi, mu vanemad elavad seal ning ma olen väga tänulik, et ma sain seal elada ja hariduse saada, kuid ma kolisin Horvaatiasse üsna noorelt ning mu soov on alati olnud Horvaatia koondist esindada ja nii ka läks. Ma loodan, et teen seda veel aastaid, see on suur au.
CV
2010-2013 Zagrebi Dinamo 43/7
2013-2015 Milano Inter 80/5
2015- ... Real Madrid 52/1
2013- ... Horvaatia koondis 35/1
2010-11, 2011-12 Horvaatia meister ning karikavõitja
2015-16 Meistrite liiga võitja
2016 UEFA superkarika võitja
2016 Klubide MM-i võitja
2016-17 Hispaania meister
Klubide puhul arvestatud ainult liigamänge.
Loe ajakirja Jalka vanemaid numbreid siit.
