Türgi algupäraga, kuid Saksamaa pinnal sündinud Mesut Özil on olnud pinnuks silmas mõlemale riigile. Sakslastele ta ei meeldi ja türklased on solvunud. Özili enda sõnul pumpab ta süda mõlema riigi verd, seega ühte kindlat poolt ta meelsasti ei valiks.

17-aastasena seisis poolkaitsja hirmuäratava, kuid vajaliku otsuse ees: kas ta mängib esiisade kodumaa nimel või eelistab ta pallimist Miroslav Klose, Bastian Schweinsteigeri ja Lukas Podolski kõrval. Ühe stsenaariumi kohaselt hingaks ta samas rütmis riigiga, mida nooruk vaid paaril korral külastanud. Teisalt jookseks ta platsile teda treeninud ja üles kasvatanud kodukoha värvides. Özil on tunnistanud, et ta mõtleb nagu sakslane, aga tunneb end türklasena. Kumba koondist esindada?

Kodustes tingimustes peetud demokraatlike valimiste käigus, kus osaliseks oli terve perekond, leidsid Mesuti ema ja onu, et jalgpallur peaks siiski jääma truuks oma juurtele. Teisest leerist olid vastu aga nooruki isa ja vend, kes uskusid, et talendika jalgpalluri jaoks pakub mitmekordne MM-i võitja Saksamaa palju rohkem võimalusi. Olgu veel mainitud, et õde elimineeriti hääletusest, sest tema moealased teadmised soosisid Türgit ning sel korral polnud küsimus üldsegi selles.

Viigilise seisu kummutas sakslaste kasuks Mesut ise, kes lootis algusest peale, et kaalukauss just sinnapoole kukub. Oleme ju ikka kulli ja kirja visanud, kuid samal ajal mõistnud, et teadsime vastust juba algusest peale, lihtsalt ei julgenud seda endale tunnistada. Sellega pani oktoobri keskpaigas ja seega kaalude tähtkujus sündinud Mesut ise aluse oma tulevikule, mis hõbekandikul pigem eest ära tormas.

Väiksed rõõmud ja elegantne Jose Mourinho

Oma nooruspõlve Lääne-Saksamaal Gelsenkirchenis veetnud mängija esimeseks "täitsa päris" klubiks sai Schalke 04. Rasketes tingimustes üles kasvanud noorukese Mesuti jaoks oli tegemist väga suure ja ühtlasi ka lemmikklubiga.

Roosast kasutatud dressipluusist ja karriga ketšupisaiast rõõmu tundud Mesuti jaoks oli igasugune teenistus suureks abiks. Nooruspõlves premeeriti pallurit kuus 150 euroga, hiljem Schalkes oli tema palk sadu kordi suurem. Mesut Özil oli oma karjääriredelil tegemas suuri samme tuleviku poole, mis oli talendikale pallurile rasvases kirjas ette kirjutatud.

Saksamaal sündinud palluri hiilgeaeg oli kahtlemata siis, kui ta esindas Real Madridi. Özili enda sõnul tundis ta ülemineku eel, et Barcelona paelub teda küll rohkem, kuid kodusema ja õige tunde andis siiski esimene neist. Lisaks mängis suurt rolli peatreener Jose Mourinho, kelle elegantsust ja kõnemaneeri jalgpallur eriti kõrgelt hindas. 2010. aasta augustikuus sai asi ametlikuks ning suurte silmadega ja veel suuremate unistusega Özil kolis Madridi.

Jose Mourinho, kes sakslase oma ridadesse tõi, sõnas, et kuigi Özil polnud füüsiliselt kõige paremas vormis, siis tehniliselt oli ta täiesti valmis. Real Madrid vajas enda ridadesse pallurit, kelle oskusnimekirja kuuluvad maagilised söödud ning arukate rünnakute alustamine. "Mulle on eriti meelde jäänud kõik need kvaliteetselt mängitud olukorrad. Tema söötude ilu ja petted, ka tema väravad," sõnas Mourinho.

Juba Saksamaal assisteerimise verre saanud Özil jätkas Hispaania kõrgliigas veelgi võimsamalt. 2011/12 hooajal kogus ta oma arvele 17 resultatiivset söötu, mida oli rohkem, kui ükski teine pallur suutis. Hispaanias veetis Özil mõned, kuid vägagi eredalt säranud aastad ning 2013. aastast mängib vasakujalgne poolkaitsja Londoni Arsenalis.

Islamist, rassismist ja tagakiusamisest

Türgi vanematega Mesut Özil on usklik ning seda pole ta varjanud mitte kunagi. Soojendusel, riietusruumis ja hetk enne avavilet lausub ta türgi ja araabia keeles erinevaid palveid, lisaks on mehe jaoks ainuõige, et väljakule astub ta just parema jalaga. Usulistel põhjustel on parem käsi justkui puhas ja vasaku käe roll on puhastada mustust ning pori.

Islam on Saksamaaga olnud seotud sajandeid, negatiivset tähelepanu saanud aga viimastel aastakümnetel. Esimesed moslemid saabusid riiki 18. sajandil, kui Saksamaa ning paljurahvuseline Osmanite riik, mille piirkonnas asub tänapäeval ka Türgi, tegid poliitilist ning majanduslikku koostööd. Küll aga algas buum 1960. aastatel, paremad elutingimused ning Euroopast hõikav rikkus paelus paljusid türklasi. Sellel põhjusel leidsid tee Saksamaale ka Mesuti mõlemad vanaisad.

Kasvav moslemite hulk on jaotanud sakslased kahte leeri. Ühed leiavad, et islam ei tohiks saada suuremaks kui riik ning kindlasti tuleks vältida stsenaariumit, kus usk hakkab mõjutama Saksamaa kultuuri. Teisalt leiavad tähtsamad pead, nende hulgas ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier ning liidukantsler Angela Merkel, et sellele küsimusele pole kohta, sest islam on Saksamaa osa.

Merkel on ka sõna võtnud Öziliga seotud skandaalide teemal ning on selgelt valinud just Türgi päritolu jalgpalluri poole. Mõni päev tagasi sõnas liidukantsler, et kui kestahes Saksamaale kolinud inimene leiab, et ühiskond suhtub temasse halvasti, siis see probleem vajab kindlasti tähelepanu ning uurimist. Ilmselgelt ei ole olukord sakslaste koduõuel kiita, kui koduriigi värvides 92 korral väljakule astunud jalgpalluri koondisekarjääri lõpetamise põhjuseks on rassism ning usuline tagakiusamine.

***

Kui nooruspõlves langes poisike Türgi passist loobumise tõttu süüdistuste rahe alla, siis halvema maigu jättis kodumaa terav keel. 2015. aasta sügisel kohtus Özil Arsenali suure fänni Ali bin Al-Husseiniga. Samal aastal FIFA presidendi kohale kandideerinud Jordaania printsiga vesteldi jalgpallist, kuid jututeema jõudis ka tähtsamate teemadeni. Ühiselt jõuti kokkuleppele, et Özil külastab Jordaania põgenikelaagrit. Kuna Arsenal oli oma palluril palunud klubi peasponsoriga Dubaisse sõita, siis sobis plaan valatult.

Pealtnäha süütu külaskäik tipnes sellega, et piirkonnas viibinud islami usku olev Özil otsustas oma silmaga ära näha ka moslemite püha linna Meka. Pilt islami tähtsaima pühamu Kaaba ees pälvis palju tähelepanu. Saksamaa väljaande Der Spiegeli ridadelt võis lugeda tugevalt parempoolse partei asutajaliikme Alexander Gaulandi sõnu: "Kas demokraatlik Saksamaa on õige koht selle inimese jaoks, kes käib Mekas? Islam ei kuulu Saksamaale." Stefan Kuzmany tõi lugejad aga maa peale tagasi üsna julge avaldusega, milles seisis: "Kui maailmameister Mesut Özil, religioosne mees, ei kuuluks Saksamaa koondisesse, siis me poleks maailmameistrid."

Selline jaotumine kahte täiesti äärmuslikku suunda on saatnud Mesuti terve elu. Teda on kritiseerinud inimesed, kes usuvad, et ta ei kuulu Saksamaale ning tema teod jäävad patriootlikus mõttes vajaka. Ta on saanud vihakirju täiesti nonsenss põhjustel, kuigi Özil ei ole reaalset põhjust andnud, hoopis pingutanud, et temast saaks tippjalgpallur Saksamaa koondises. Aga see ongi see rassism, millele väidetavalt pole jalgpallis kohta, kuid millega isegi 2018. aastal kokku puutuma peab.

Kasutuskõlbmatu lelu ja igavesti laksuvad lõuad

Mesut Özil on toonitanud, et tahab öelda just seda, mis tema pähe tuleb. Ta ei kipu küll kaamerate ette ega ütle igasse lindistavasse diktofoni oma arvamust, kuid oma mõtteid ta varjata ka ei kavatse. Oma arvamust avaldas ning iseloomu näitas ta lõpuks kolme postitusega, mis tema sotsiaalmeedia kontodele 22. juulil ilmusid. Özil võttis sõna mitmetel teemadel ning ühtlasi andis teada, et kavatseb Saksamaa jalgpallikoondise esindamisest loobuda.

Viimane skandaal, mille osaliseks oli Mesut Özil, leidis aset enne suvist Venemaa MM-i. Nimelt poseerisid ühise fotojäädvustuse tarbeks Türgi president Recep Tayyp Erdogan, Mesut Özil ning jalgpalluri koondisekaaslane Ilkay Gündogan, kes on samuti Türgi päritolu. See ajas Saksamaa meedia tagajalgadele, sest kahe riigi suhted on diplomaatilistel põhjustel keerulised. Ühtlasi pole kiita ka poliitiline olukord Türgis ning eelseisvate valimiste eel võis pilti pidada osavaks trikiks.

Mõlemad jalgpallurid on praeguseks kinnitanud, et kohtumise põhjus polnud seotud poliitikaga. Oma 22. juuli avalduses kirjutas Özil, et Erdogani näol on tegemist varasema tuttavaga, kellega jagatakse ühiseid huve, nende sekka kuulub ka jalgpall. Poolkaitsja kinnitas, et ta suhtub austusega iga riigi liidrisse, pole vahet kas ta kohtuks Saksamaa või Türgi presidendiga, sest tema käitumine oleks samaväärne mõlemal juhul.

Miks siiski on Mesut Özil jäänud teravate lõugade vahele, mis temast praeguseks on teinud täiesti läbinätsutatud ning kasutuskõlbmatu lelu? Miks võetakse keegi poliitilistel põhjustel ette, kuigi tema unistus on mängida jalgpalli ja olla hea kodanik?

Mingi vastasseis on põliselanike ja sisserännanute vahel alati. See pole ainult Saksamaal, vaid ka kasvõi meil Eestis. Jääb mulje, et ühed on paremad ja teised automaatselt halvemad, kuid 21. sajandil peaks mõttemaailm olema natuke laiem ja argumenteeritum.

Saksamaa 23-mehelisse MM-il käinud meeskonda kuulub kaheksa meest, kelle juured ulatuvad rohkem või vähem mõnda teise riiki. Räägitakse, et ka meeskonnasiseselt on tekkinud lahkarvamusi just sakslaste ja võõramaiguliste pallurite vahel. Kui kõik edeneb hästi ja tulemused suurepärased, siis ollakse koos õnnelikud, kuid kui kuskilt käärima hakkab, siis tuleb leida kolle.

Mäletatavasti sammus Saksamaa 2018. aasta MM-ile teatava enesekindlusega, kuid tagasi kodumaale lendas juba kolm mängu hiljem. Unistused viiendast tähekesest vormi rinnal hakkasid haihtuma peale Mehhiko mängu. Korraks ärkas lootus, kui Toni Kroos superväravaga võidu tõi, kuid otsustavaks sai siiski viimane "mõisa peale" kohtumine, mis jäi sellele turniirile omaselt lahjaks. Kogu Saksamaa meeskond oli iseloomutu ning meenutas mingisugust millegilaadset toodet. Nimi on nagu õige, ilme ka, aga maitse on sootuks teine, mida harjunud kogema.

Erinevad allikad, mille sõltuvus või sõltumatus jääb iga lugeja enda otsustada, väidavad, et sakslaste näruses tulemuses on süüdi just Mesut Özil. Jah, patuoinast on ju vaja, sest kuhu suunda näpuga näidata kui ikka endast kaugemale, ja poolkaitsja mänguvorm polnud varasemate aastate hiilguses. Aga peatreener, kes justkui vägisi surus oma 11 paberil parimat mängijat platsile, on süüst puhas. Üheksa neist kuulusid neli aastat tagasi meeskonda, kui sakslasi saatis edu, seega küll see sama plaan läbi läheb?

Mida Özil tegelikult sellel turniiril tegi? Algkoosseisus pääses platsile kahel korral, võidumängu Rootsiga jälgis poolkaitsja pingilt. Sakslaste arvele jäi kaks väravat, mida Özil pingilt oli sunnitud vaatama. Samas niisama Venemaale ta ka ei sõitnud. Seda kinnitab fakt, et number 10 all mängiv Özil tekitas rohkem võimalusi kui ükski teine pallur sel MM-il: 5,5 võimalust 90 minuti kohta. Küll aga polnud see varasemale tasemele vastav ega ka piisav, et päästa omad halvimast, sel korral oli selleks F-alagrupi viimane koht.

Vasakujalgne pallivõlur üritas, kuid jänest kaabust välja ei tulnud ning särapulber oli teeninud Saksamaa jalgpallikoondist väreleva lõpuni. Viiekordne Saksamaa aasta jalgpallur Mesut Özil, kes võitles 92 korral oma sünnimaa eest, lõpetas oma karjääri väga pipraselt, justkui poleks ta mitte midagi oma karjääri jooksul saavutanud. Mõni ütleb, et Türgi päritolu poolkaitsja oligi see mürgitav kolle, millest pidi lahti saama, et Saksamaa saaks oma pausile pandud edulugu jätkata. Elame-näeme.