Omanäolisuse defitsiidist Saksamaal (10)

"Edumeelsed õpetajad on alati püüdnud oma õpilaste isikupära esile tuua ning lapse veendumusi ja talle eriomaseid, mõnikord üsna spetsiifilisi andeid välja arendada. Selline haridus on aga väga tihti jätnud mulje, et õpetatakse kasutut unistamist. Sest kas pole siis vaja valmistada noori ette eluks, nagu see tegelikult on? Kas see ei tähenda siis, et nad peavad õppima üht konkreetset vaadete kogumit ja kõik muu kõrvale jätma? Ja kui neil veel kübeke kujutlusvõimet alles peaks jääma, kas ei leiaks see siis oma õiget rakendust kunstis või unistuste ahtas riigis, millel on väga vähe pistmist maailmaga, milles me elame?"

Sellise mõttekäigu leiame Austria teadusfilosoofi Paul Feyerabendi 1975. aastal ilmunud raamatust "Meetodi vastu" (e.k. 2016), milles ta värvikalt ning kohati provotseerivalt kirjeldab, kuidas range töömeetod teaduses pärsib selle arengut ning juhib tähelepanu, et palju suured avastused teaduses "said teoks ainult seetõttu, et mõned mõtlejad kas otsustasid end mitte lasta siduda teatud "ilmsetel" metodoloogilistel reeglitel või rikkusid neid kogemata." Näitena on Feyerabendi suureks lemmikuks Kopernik.

Millest selline sissejuhatus jalgpalliloole? Põhjus on selles, et iseenda kasutusele võetud meetodi ehk töövõtte vangi on jäänud ka Saksamaa jalgpall ning siin toodud Feyerabendi mõttekatke annab ühe sobiva raamistiku nimetatud probleemi vaatlemiseks. Alljärgnevalt näeme, et Saksamaa jalgpalli üks huvipakkuvamaid probleeme seisneb asjaolus, et keskvõimu, Saksamaa Jalgpalliliidu, juhitava õpetamismeetodi toel toodetakse küll kvaliteetseid mängijaid, kuid kasutusel oleva süsteemi suureks puuduseks on selle ühenäolisus. Puudu jääb säravatest indiviididest, mängijatest, kes suudaksid kriitilistel hetkedel pakkuda kujunenud raamidest välja jäävaid lahendusi. Selliste omadustega mängijate puudumisega selgitati muuhulgas ka suvist krahhi maailmameistrivõistlustel.

"Elame veel", teatas Fussball Bild, "Ikka nullil, kuid suure südamega", kuulutas Hamburgi Morgenpost. Avalikkuse hoiak pärast Rahvuste liiga avamängu väravateta viiki Prantsusmaaga eelmisel nädala oli üldjoontes positiivne. Saksamaa tegutses tõesti meeskondlikult ning mängijate panusega jäädi rahule. Seevastu peatreener Joachim Löw, keda eelnevalt kritiseeriti meeskonnas läbi viidud väheste muudatuste pärast (tema enda otsusel jäeti MM-i põhirivistusest kõrvale vaid Sami Khedira), pidi ka mängu järel vastu võtma üldsuse õlakehituse.

"Tüüpiline Löw," kirjutas Fussball Bildis ajakirjanik Matthias Brügelmann. "Löw pole juba pikka aega keskendunud võitmisele, kuivõrd kaotuse vältimisele." Ajakirjanik lisas, et Löw võib küll tulemusega rahule jääda, kuid ta lasi käest võimaluse panna alus uuele algusele.

Kuid mis siis uuele algusele sisu peaks andma?

Probleemile saab läheneda mitmeti. Neist üks on isikutepõhine ning sellele saab siin osutatud vaid selle olemasolu tõttu, artikli põhifookusesse nimetatud suund aga ei kuulu. Seega lühidalt.

Kritiseeritakse Löwi, kritiseeritakse meeskonna mänedžeri Oliver Bierhoffi. Rahu ja selgust ei toonud ka üle-eelmisel nädalal pärast kaks kuud kestnud pikka ootamist antud ligi poolteist tundi kestnud pressikonverents. Tõsi, Löw ja Bierhoff olid seal iseenda suhtes äärmiselt kriitilised, kusjuures Löw nimetas enda käitumist MM-i meeskonda ja mängutaktikaid valides koguni ülbeks. Soola sai kõvasti pähe raputatud, värskeid ideid välja pakutud.

Siiski ei jäädud Löwi selgitustega lõpuni rahule ning nädalalehe Die Zeit 6. septembri veergudel nentis ajakirjanik Jörg Kramer, et Löwi väljapakutud ideed, mille täpsustamine siin pole hetkel oluline, on küll arukad, kuid küsis seejärel, kas nende plaanide realiseerimiseks on Löwi ennast üldse vaja?

Muuhulgas jõuab ajakirjanik Löwi tehtud eksimuste analüüsis ka mängijani, kelle kaudu jõuame siinse artikli tuumprobleemini. Selleks mängijaks on 22-aastane Leroy Sane, kes hoolimata suurepärasest eelmisest hooajast Manchester City eest, jäi MM-koondisest välja.

Löwi selline otsus põhjustas üleüldise pahameele. Nimelt olla Sanel omadus, mis puudub enamusel teistel koondislastel – tal on julgust võtta kriisihetkel vastutus ning kombineerituna isikupäraste tehniliste oskustega võib ta keerukates hetkeolukordades pakkuda ootamatuid lisakäike. Nendest lisakäikudest tundis Saksamaa MM-il suurt puudust. Lühidalt – Saksamaa tunneb puudust kõrgel tasemel isikupärastest mängijatest ning täna arutletakse intensiivselt, miks on sellise olukorrani jõutud.

Noortejalgpalli probleeme käsitleva arutelupaneeli käivitas augusti viimases väljaandes tugeva jalgpallisuunitlusega spordileht Kicker, kus läbi mitme numbri uuriti järelkasvuga seonduvaid küsimusi, millest üks puudutab ka siin jutuks võetud isikupärakriisi. Tegelikult on tegemist teemaga, millele mitmed spetsialistid viimastel aastatel korduvalt tähelepanu juhtinud (kõige häälekamalt ehk Mehmet Scholl), kuid mis MM-i aastatepikkuse võidumüra poolt lämmatati. Milleks muretseda, tegelikkus on ju teada, oleme maailmameistrid, vaigistati Scholli-sugused hetkega. Feyerabendi järgi haarates – noori valmistati ette eluks, nagu see tegelikult on. Maailmameistrivõistlused aga näitasid, et tegelikkus oli tegelikult juba teistsugune.

Kickeri arutelupaneeli esimeses osas teeb pikaajaline treener Hermann Hummels, maailmameister Mats Hummelsi isa, väga võimsa, kujundliku ning probleemi tuuma tabava kokkuvõtte: "Meil on põhjust taga nutta tänaval jalgpalluriteks sirgunud mängijate järele. Just sellises keskkonnas sirguvad isiksused," ütles Hummels ning selgitas, "tänavajalgpalli parimaks omaduseks on täiskasvanute puudumine."

Ent 2002. aastal Saksamaa jalgpalliliidu initsiatiivil rajatud ning profiklubide juures tegutsevad noorte tippkoolituskeskused (Nachwuchsleistungzentern) on tänaseks võimelised üle kogu riigi ära tundma juba kümneaastased talendid, nad tänavajalgpallist välja tirima ning oma steriliseeritud süsteemiga liitma. Nonde keskuste õppemetoodika probleemideks on Hummelsi sõnul aga liigne keskendumine taktikale ja mängusüsteemidele, mis pärsib isikupärase arengu.

Hummels ütleb, et kui ta näeb 10-11 aastaseid poisse vaid taktikalisi nüansse arutamas, kaob tal lootus, et need poisid vanemaks saades iseseisvaid otsuseid vastu suudaks võtta. Hummels leiab, et loomulikult ei suuda vaid individualistlik lähenemine olla jätkusuutlik, kuid leiab, et praegune süsteem on jällegi teises suunas kreenis. Domineerib liigne meeskonnale mõtlemine. Kickeri palvele sellist avaldust selgitada, ütleb Hummels: "Meeskondliku mõtlemise taha on võimalik end peita."

Tippkoolituskeskustesse on tänaseks investeeritud 1,2 miljardit eurot ning 2014. aastal saadud maailmameistritiitel selle projekti kõige ilmekam resultaat. Aga kuigi nimetatud keskused suudavad varasemast hoopis tõhusamalt üles leida andekad poisid, on üha suuremad investeeringud muutnud need keskused üha iseseisvamaks, kinnisemaks ning välismõjude suhtes immuunsemaks. Sellised arengud toodavad aga ühenäolisust.

WDR-i lühidokumentaalfilm Hoffenheimi koolituskeskusest (subtiitrite võimalusega):

Üks märk keskuste suletusest väljendub lastevanemate osakaalu vähenemises jalgpallipoiste arengus. Hummels ütleb, et kasvanud on praktika, kus lapsevanemad toovad poisi internaati, nõudes, et poisist kasvatataks Bundesliga mängija. Hummels rõhutab, et veel 2014. aasta maailmameistritest polnud suur enamus internaaditaustaga, ning kõigi sirgumisel oli määrav roll vanematel.

Vanemaid asendada pole võimalik ühelgi õppeasutusel ning just kodust saab alguse indiviidiks kujunemine. Kodus puudub koolile omane institutsionaalne jäik raam, mille meetod surub olemuslikult peale üht konkreetset vaadete kogumikku. Lapsevanemad seevastu rikuvad meetodeid alati kogemata, mis on juba iseenesest platvormiks lapse isikupära rõhutamiseks ning mis aitab esile tuua lapse veendumusi ja talle eriomaseid andeid. (Feyerabend).

Hummels leiab näiteks, et kooli üheks suureks struktuurseks veaks on pideva võistlusolukorra loomine. Selline süsteem ei arvesta aga asjaolu, et inimeste vaimne ning füüsiline arengukiirus on erinev. Nii on tänases süsteemis oht, et see praagib välja poisi, kes 14-aastaselt kaalub 36 kilo ning pole ligilähedalgi U-15 koondisele. Vana süsteem, tänu vanemate kaasatusele mõistagi, andis aga sellisele poisile võimaluse.

Hummels rõhutab, et oluline pole mitte 19-aastaselt Bundesligasse jõudmine, vaid 28-aastaselt maailmatasemel olla. Hetkel aga domineerivat veendumus, et mida varem tipus, seda parem.

Olgu lõpetuseks märgitud, et too 14-aastaselt 36 kilo kaalunud poiss osutus meheks, kes 16 aastat hiljem koondise kaptenina maailmameistriks krooniti – tema nimi on Philipp Lahm.

"Musta mõtisklused" on Soccernet.ee uus rubriik, kus kogenud jalgpalliajakirjanik Andres Must lahkab igal teisipäeval maailma vutis toimuvat. Lugude peamine fookus saab olema Saksamaa jalgpallil.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Teadja   •  
(91.129.97.***)
Enne Saksamaale vaatamist, võiks säärasel teemal kirjutada ka kodumaa kohta. Siinsetel mängijatel puudub samuti isikupära, tegu on etturitega. Kõige ilmekamaks näiteks selle kohta on Flora süsteem, mis ilma naljata inimeseks kasvamisel on väga efektiivne ning tõhus, kuid jalgpalluriks sirgumiseks ei sobi. Kaotatakse mängijate iseloomud, pannakse nad raamidesse ja selle tulemus on puudulik ründetegevus. Just nagu kritiseeritakse Lövi, et too ei lähe enam võitma, vaid mitte kaotama, toimub ka nii koondiste tasemel kui ka klubijalgpallis. Heaks näiteks jällegi Tammeka, kes arvab, et tagumises liinis palli kõigutades võidetakse mänge. Paneme viis kaitsjat taha ja jätame kaks ründajat vastase poolele, küll mõne variandi ikka saame. Mängigem jalgpalli, nagu seda tehakse Euroopas. Kaitsta on märksa lihtsam kui rünnata, arusaadav. Sellele on rõhunud ka Jalgpalli Liidu president, öeldes, et Eesti mängijatest tuntakse huvi vaid kaitsemängijate kohta. Aeg on viia läbi muutused, kui ise ei suuda noori kasvatada, saatke varakult välismaale. Saavad karastuse ja hoopis teistsuguse kooli, tuleb ka kasuks meie jalgpallile kui isegi noormängijal mingil põhjusel ei õnnestu läbi lüüa, vaid naasevad koju. Siin ikka põllule saavad. Pika jutu lõpetuseks - lõpetagem kaitsest lähtuv mäng, kasvatagem loovaid mängijaid, kelle vastu võiks huvi olla ka Euroopast.
nojah   •  
(2001:bb8:2002:7c00:28e.***)
"Hummels ütleb, et kui ta näeb 10-11 aastaseid poisse vaid taktikalisi nüansse arutamas, kaob tal lootus, et need poisid vanemaks saades iseseisvaid otsuseid vastu suudaks võtta. Hummels leiab, et loomulikult ei suuda vaid individualistlik lähenemine olla jätkusuutlik, kuid leiab, et praegune süsteem on jällegi teises suunas kreenis. Domineerib liigne meeskonnale mõtlemine. Kickeri palvele sellist avaldust selgitada, ütleb Hummels: "Meeskondliku mõtlemise taha on võimalik end peita.""

Meie 10-11 aastased on väga kaugel mänguplaani arutamisest.
ettur   •  
(194.136.232.***)
idee on sul küll õige, aga no see et me saadaksime ründaja saksamaale näiteks ei aita ju midagi. ta on küll kõrgemal tasemel kui need, kes siin flora süsteemis inimesena arenevad, aga samamoodi iseloomu kaotamise probleem on ju
Teadja   •  
(91.129.97.***)
to ettur: Tõsi, aga nagu ka teine kommenteerija tõi välja, siis üleüldine jalgpalli IQ on juba puudulik. Las meie 10-11aastased arutavad taktika üle, tähtis on, et nad jalgpallist aru saaksid. Täna meie noored ei saa kuni 17eluaastani platsil mitte midagi aru. Eelistaks pigem mõtlevat jalgpalli kui üleüldist jalgpallihariduse puudumist. Tõsi, loovust tuleb teiste meetoditega pumbata, pelgalt taktikaline Saksamaa seda teha ei aita. Küll aga aitab Hispaania või Hollandi jalgpallikultuur. Lihtsalt paar mõtet.
Bob   •  
(213.184.40.***)
Välismaale saatmine on halb, sest nagu ütles Pohlak: "Leedus ja Lätis toimub praegu ka noorjalgpallurite rohke siirdumine välismaa akadeemiatesse, mis tõstab kunstlikult nende noortekoondiste hetke taset."
ettur   •  
(194.136.232.***)
no hispaania ja hollandi ... näeme praegu, kuidas liivak, kes need kohad läbi käinud, on ikka täitsa eestlane. samas floras on küll neid ebastandartseid mehi: gussev nt, kes on pmst sama vana
Teadja   •  
(2001:7d0:844d:7280:750.***)
Liivak vastupidi hea näide mu silmis. Käis Napolis, oli seal päris terav, aga sealt edasi läks veidi liiga egoistlikut teed pidi. Mis juhtus? Mitte midagi. Kodumaal saab ikka platsile ja pigem hea kogemus seljataga. Oleks natukene paremini läinud ja oleks Lutsu masti mees praegu, aga hoopis nooremana. Gussev on tõesti teistsugune natuke, ta on terav ja atraktiivne vaadata. Samas kes mäletab kui ta alles liitus Legionist Floraga, see teab mis tema potentsiaal oli, hetkel on siiski raamides. Mis Alliku on? Mängib samas klubis juba 10 aastat ja teeb samu asju, mida 10 aastat on teinud, arengut ei ole. Hispaania ja Holland juba konkurentsi poolest on parem kasvupind arenemiseks, Eestist kasvades tõenäosus, et noorest poisist või tüdrukust saab Liivaku tasemel mängija, on pigem väike. Korra välismaal käies ja targemaks saades, kohe pigem suur kala väikses tiigis kui, et Eestis sirgudes olla väike kala, samas tiigis.
jahm   •  
(85.253.135.***)
Saksamaa koondise üks suurimaid plusse ongi just olnud nende meeskonnavaim, mis vist vanade kalade lahkudes on kadunud. Ei ole seda mootorit ja särtsu enam. Uskumatult edukad olid nad 2002-2016 suurturniiridel ju küll. 2000. aasta kriisi keegi enam ei mäletagi?
teiresias   •  
(188.37.187.***)
aitäh artikli eest, oli silmiavav!
akadeemia   •  
(213.180.19.***)
Tuleks siin samuti see noortetöö vähe tõsisemalt kätte võtta ja konkreetne akadeemia luua, kus vorbitakse mängijaid kellel on mingi väärtus. Selge on see, et sellise süsteemiga nagu siin on, et 8st 2ni ollakse koolis ja peale seda minnakse trenni, jõuabki aint soome liigasse.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Poolas ree peale saanud Eesti koondise salakuulaja: arvamusi on seinast seina, paljud poolakad tahaks teist treenerit
VÄRSKED VUTIJUTUD
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0