Purjele Soomes sobib: Eestis olid nõrgemate vastu ehk motivatsiooniprobleemid (0)
Soome meistriliigas hõbemedalitele tulnud Ats Purje koduklubi Kuopio Palloseura jaoks oli see nagu meistritiitel, kinnitas eestlane.
Soomes oli tänavu HJK teistest kõrgelt üle, KuPS-i ja pealinlasi jäi lahutama koguni 20 punkti.
"Me isegi meeskonnas arvasime, et teine koht oli meie jaoks nagu meistritiitel. Kogu linn ja klubi on väga õnnelikud. Lootused on alati kõrged olnud, aga viimased aastad on lõppenud pettumusega. Väga hea meel on," tunnistas Purje. KuPS-i viimane medal jäi seitsme hooaja taha.
Meeskonna saavutust tähistati kogu linnaga. "Kindlasti-kindlasti [on hõbemedal suur asi]. See on suhteliselt väike linn ja kõik hoiavad kokku - nii võrkpallurid kui jäähokimängijad õnnitliseid meie klubi."
Sel hooajal lõi Purje ise kaheksa väravat ja tegi lisaks viiele eeltöö. "Ma ei seadnud eesmärke, et palju ma peaks lööma. Alguses läksin sinna varumängijana - treener oli uus, meeskond palju vahetunud (Purje mängis Kuopios ka aastatel 2012-14 - R. V.). Ei teadnud, kuidas mind kasutatakse ja kui palju usaldatakse. Mingi aeg võitsin usalduse ja hakkasin palju mängima," selgitas ta.
Viimased paar kuud mängis Purje seal vigastusega ja seetõttu ei aidanud ta eelmises tsüklis ka Eesti koondist. "Hooaja lõpp läks natuke nihu. Klubi väga tahtis, et ma jääks nendega. Olid tähtsad ajad."
Purje arvas, et eelkõige sobib Kuopios mängides eestlasele kohalik liiga. "Eestis olid nõrgemate vastu ehk motivatsiooniprobleemid. Mõtlesin, et lähen ja löön, aga päris nii ei olnud. Soomes on iga mäng võrdsem ja ei tea, kuidas mäng võib lõppeda."
"Kindlasti on Soomes elu rahulikum ja ei ole nii palju survet. Eestis peab meistritiitli võitma, millega võib tulla väga palju survet peale. Seal on selle võrra lihtsam. Kui läheb halvasti, on kõik okei. Kui läheb hästi, siis on väga hea. Võib-olla pole ma kõige parem suure surve all mängija."
12 Soome klubist koguni seitsmes mängis tänavu mõni eestlane. "Enne igat mängu ikka rääkisime. Tögama ei hakanud, niisama soovisime edu. Kui õnnestus ära lüüa, siis pärast mainisin ära," naeris Purje. "Üksteisest elasime me suhteliselt kaugel ja vabal ajal kokku ei saanud."
Kuivõrd pere elas Purjel Eestis, siis elama pidi ta enamik aega üksinda. "Eks ikka oli raske. Oleme harjunud koos elama. Esimesed paar kuud ei osanud midagi vaba ajaga peale hakata, aga siis vaikselt harjusin. Sain päris tihti käia nädalalõppudel Eestis. Vahel käis pere külas ja terve suve olid nad seal. Sügisel olid koondisemängud, siis sai nähtud. Väga hull see olukord siiski ei olnud."
Purjega oli sõlmitud 1+1 leping, millest läheb käiku ka teine aasta. Ründajal ja tema perel sellega probleemi ei ole. "See on meie valik, et ma jätkaks seal, sest nad näevad, et olen seal õnnelik. Palju ikka üks jalgpallur jalgpalli mängib. Peab ju nautima ka seda aega, et ei oleks ainult töö ja töö."
