Putinliku rahvusnarratiivi varju jäänud karikafinaal ning abrahamsimpsonlik jalgpalliklubi (0)

Foto: channelnewsasia.com.

Kursk, Volgograd (ehk kunagine Stalingrad), 9. mai, Venemaa ja Saksamaa lahing – kui muidu oleks elementaarne seostada neid märksõnu Nõukogude Liidu ja Teise maailmasõjaga, siis seekord võeti sujuvalt kampa ka jalgpall.

Nagu Venemaal ikka, kipub kogu muu ühiskonnaelu tihtipeale käima poliitilise agenda taktikepi järgi. Nõnda suutis Vladimir Putini poolt ülistatud ja rahvust ühendav sõjanarratiiv üpris elegantselt varjutada ka sportlikus mõttes Venemaa jalgpalliajaloo omapäraseima karikafinaali.

Juba viie nädala pärast saabub Volgogradi Arena muruväljakule Inglismaa jalgpallikoondis, kes alustab ligi 46 000 pealtvaatajat mahutaval staadionil oma MM-finaalturniiri Tuneesia vastu. Jalgpallipeol kokku nelja mängu võõrustav staadion sai oma peaproovi 9. mail – päeval, mil liitlasvägede võidust Natsi-Saksamaa üle möödus 73 aastat. Päeval, millest on saanud Vladimir Putini presidentuuri ajal Venemaa identiteeti lahutamatu osa, mis peaks olema Vene rahva ühendamise alustalaks. Unifitseerimiskatse puhul tihtipeale vahendeid ei valita ning nii on totalitaarsele riigile loomuliku osana käinud kaasas tolleaegsete sündmuste ajalooline moonutamine - "V" for Vladimir kõlab siinpuhul täiesti asjakohaselt.

Kõnealune peaproov oli aga kahe üllatusmeeskonna, Tosno ja Kurski Avangardi, vahel mängitud Venemaa karikafinaal, mis oli kahe Volgogradi Rotori esiliigamängu järel alles kolmas ametlik mäng sel aprillikuus valminud staadionil. Kui Nõukogude-Saksa sõjas ühte võtmelahingut "võõrustanud" Kurski linna esindusmeeskonna pääs Võidupühal peetavasse finaali oli lihtsalt sümboolselt irooniline, siis ehk ei olnud kokkusattumus, et suur finaal toimus just Volgogradis – linnas, milles aastatel 1942-1943 toimus Teise maailmasõja ilmselt kõige olulisem, Stalingradi lahing.

REKLAAM

Volgograd Arena. Foto: welcome2018.com.

Umbes kahe miljoni inimese surma põhjustanud lahingu hõngu on tunda Volgogradi Arenal ka täna. Sisuliselt lahinguväljale rajatud staadionit hakati renoveerima 2015. aastal ja sestpeale on areenilt leitud kaks Nõukogude sõduri laipa ning jääke 386 pommist ja mürsust.

Võidupüha seoti sümboolselt jalgpalliga juba päev enne karikafinaali, mil Volgogradis pidasid sõprusmängu Saksamaa ja Venemaa U18 koondised. Mõlema meeskonna mängijad ja esindajad asetasid sõjamonumendile lilli. "Meile tundus, et see mäng oli oma ajaloolise tausta tõttu väga emotsionaalne," rääkis sakslaste kaitsja Yann-Aurel Bisseck mängu järel. "Arvan, et väljakul toimus siiski normaalne mäng. Venelased ei vihanud meid. Meie treener ütles, et me ei ole siin vaid jalgpalli pärast." 

"Karikavõistlused, mida keegi ei vaja"

Tõeline võidu- ja vutipidu läks loomulikult lahti päev hiljem. Euroopas mitte eriti tugeva mainega kanali Russia Today vahendusel tutvustas neil päevil Volgogradi linna maailmale Manchester Unitedi ikoon Peter Schmeichel ja mängu vaheajal toimunud tseremooniaga avaldati austust sõjas langenutele. Sissepääs oli publikule tasuta - eesmärgiga MM-i jaoks katsetada, kuidas täismajaga hakkama saadakse. See plaan päris ideaalselt ei toiminud, sest kogumahutavusest jäi finaalis pealtvaatajaid puudu 4000 inimese jagu. Ajaloo alles neljas karikafinaal, kus kumbki meeskond ei tulnud Moskvast, oli MM-i proovikiviks pea igas mõttes ja nii korraldati kõik mänguga seonduv - alates majutusest kuni publikuga käitumiseni - FIFA standardite järgi.

Fakt, et karikafinaalile täismajalähedase pealtvaatajaskonna saamiseks on vaja kasutada niivõrd meeleheitlikku sammu kui tasuta piletite jagamine, ütleb mõndagi. Liiatigi võeti selline otsus vastu koheselt pärast poolfinaali, mil Tosno lülitas välja Venemaa tõenäoliselt suurima publikumagneti Moskva Spartaki. Tasuta jagamise muudab veelgi koomilisemaks asjaolu, et Volgogradi inimeste seas oli mäng populaarne ja paljud piletid müüdi veel 800-2000 rubla eest edasi (10-26 eurot). Samas olid Moskva-Volgogradi liini mõõtnud lennukid pooltühjad ning seda hoolimata faktist, et nõudlus oli nende lennupiletite järele olnud äärmiselt suur - finaalipääsus kindlad olnud Spartaki fännid jätsid lõpuks lihtsalt kohale minemata.

Kõrgliigas püsimajäämise eest võidelnud Tosno ja Venemaa esiliiga keskmiku Kurski mäng aga massidele peale ei läinud. Selline finaalpaar sai tekkida vaid ükskõiksuse tõttu, millega mängudes peamiselt teist ešeloni kasutavad Venemaa suurklubid karikavõistlustesse suhtuvad. Tippklubide ükskõikne suhtumine on omakorda frustratsiooni karikavõistluste suhtes üle kandnud ka ülejäänud Venemaa jalgpalliüldsusesse. "Karikavõistlused on juba mõnda aega surnud. Meeskonnad ei ole sellest huvitatud ... Mitte keegi ei vaja seda rumalat karikat," põrutas endine Nõukogude koondislane Vladimir Ponomarjot. Sarnasel arvamusel oli ka näiteks Moskva CSKA president.

Pealtnäha ebaloogiline, kuid kokkuvõttes loogilisel teel sündinud finaalipaar ise on aga vähemalt ühe meeskonna osas täis mitmeid paradokse. Kui Kurski Avangardi minevik ja olevik ei paku peale tänavuse karikafinaali midagi erilist, siis 2:1 võiduga oma ajaloo esimese karika teeninud Tosno klubi teke ja potentsiaalne luigelaul on omamoodi fenomen, mis toob tahes-tahtmata analoogina silme ette Simpsonitest kultuslikuks saanud vanaisa Simpsoni ja lõbumaja stseeni.

Viie aastaga põhjast karikavõitjaks...

Ühe Tosno sünniloo väidetava versioonina saabus kas Dmitri Medvedev või Vladimir Putin aastaid tagasi Leningradi oblastisse uurima Vene investeerimisfirma Fort Group tegevust. Kui üks kahest suurest poliitikust ootamatult küsis, miks ei ole regioonis ühtegi jalgpalliklubi, aga Peterburis on Zenit, vastas keegi tegelane ettevõttest, et varsti on jalgpallimeeskond olemas.

2013. aastaks oligi Fort Groupi omanduses FK Tosno Venemaa tugevuselt kolmandas liigas võistlusvalmis. Paar aastat hiljem Sillamäe Kalevisse siirdunud Aleksandr Savin oli tol hooajal Tosno suurim väravakütt ning kuigi Venemaa esiliigasse tõusti esimesel katsel, siis sinna jäädi pidama kolmeks hooajaks.

Aleksandr Savinil oli Tosno algusaegadel mängida tähtis roll. Foto: Liisi Troska.

Teine tõusmine ja tänavune debüüthooaeg kõrgliigas rõõmu kaasa ei toonud. Voor enne lõppu oli Tosno Mahhatškala Anžiga võrdsete punktide peal, kuid edu omavahelistes mängudes oli üleminekumängudele saatmas Anži ja otse esiliigasse Tosno. Viimases mängus Ufaga ei olnud paar päeva varem karika võitnud meeskonnast enam midagi alles jäänud – 0:5 kaotus saatis Tosno alla. Sergei Semaki juhendatav Ufa noppis aga Tosno koha Euroopa liigas. Muide, endise Venemaa koondise kapteni Semaki enda saavutus liiga ühe väikseima eelarvega klubiga oli niivõrd muljetavaldav, et väidetavalt soovib Peterburi Zenit asendada lahkunud Roberto Mancini just Semakiga.

Alles veebruaris aastaid Lääne-Eurooopas mänginud Pavel Pogrebnjakiga lepingu sõlminud Tosno kehvade tulemuste taga aga on loogilised põhjused, mis panevad suure ohu alla klubi eksistentsi jätkumise. Kui äärmiselt puudulik infrastruktuur - Tosnol puudub näiteks oma staadion - pani küsimärgi alla nende osalemise Euroopa liiga eelringides, siis finantsilised raskused välistasid selle ametlikult. Tegelik saatus võib olla veelgi hullem.

...ning siis põhja tagasi?

Vaid ühele suursponsorile toetuv klubi oli juba 2017. aasta kevadel kõndimas õhukesel jääl ning uute investorite tähelepanu äratamise nimel kaalusid pidevalt kahjumit kandvad Tosno omanikud tõsiselt ka klubi nime muutmist. Hääletuse põhjal valiti uueks nimeks Ingria, kuid lõpuks tõmmati sellele plaanile siiski vesi peale.

Üleminek esiliigast kõrgliigasse nõudis senisest veelgi sügavamat rahakotti, mille võimaldamisega jäi Fort Group raskustesse. Veel hullem - alates talve algusest pole Tosno saanud oma sisuliselt ainsalt toetajalt sentigi, põhjuseks Fort Groupi laenuleping Sberpankiga viie kaubamaja ehitamiseks Moskvasse. Leping nõudis, et Fort Group loobub mittetulunduslikest projektidest ja kasumitootmisest jäi Tosno kaugele.

Veebruari alguses selgus, et ei mängijad ega treenerite personal polnud alates sügise lõpust palka saanud. Mängijad hakkasid streikima, boikoteerides treeninguid ja sõprusmänge talvises Türgi treeninglaagris. Viimases hädas tõi ajutist leevendust kohalik omavalitsus ja paari võtmemängija müügist saadud üleminekutasu. Sellest hoolimata püsib mängijate ees umbes 2,7 miljoni euro suurune võlg, väidetavalt ühe keskmise Venemaa esiliiga meeskonna aastane eelarve. Klubi tulevik paistab tume. Kohalik omavalitsus otsib endiselt investoreid, kuid ilma klubi põhjalikuma ümberstruktureerimiseta ei paista päästva abi saamine kuigi reaalne olevat.

Tosno lõppenud hooaja nimekaim mängija Pavel Pogrebnjak. Foto: russianfootballnews.com.

UEFA litsentsitingimuste täitmisest on Tosno valgusaastate kaugusel ja armu ei saa klubi ka Venemaa asepeaministrilt Vitali Mutkolt. "Tuleb olla aus ja kindlustatud. Venemaa jalgpalliliidu ülesanne on arendada jalgpalli, olla aus, neutraalne ja distantseeriv. Kui keegi tahab luua Euroopas konkureeriva klubi, siis ta peab teadma ja järgima reegleid," kurjustas Mutko. "Keegi ei saa mõjutada kedagi reegleid muutma. 29. märts oli viimane päev eurosarjades mängida soovivate kõrgliigaklubide registreerimiseks. Kui tahad Euroopas mängida, siis saa litsents. Ma õnnitlen Tosnot karikavõidu puhul, kuid keegi ei kohanda reegleid klubidega. Tuleb teha oma tööd - kui sa oled klubi president, siis hoolitse litsentseerimise eest."

Ja kuigi eurosarjas Tosno teenitud võimalust ei saa, siis suureks küsimuseks on, kas triumfiga lõppenud karikafinaal jääbki klubi viieaastase ajaloo eelviimaseks mänguks. Tosno peadirektori Vjatšeslav Matjušenko sõnul on tal igatahes Leningradi oblasti kubernerilt garantii olemas, et järgmiseks hooajaks on võlad klaaritud. Järgmiste nädalate jooksul peaks lahendus saabuma, aga vähemalt esialgu jättis Venemaa jalgpalliliit litsentsita nii Tosno, Permi Amkari kui Rostovi.

Lõpetuseks aga lihtsalt üks põnev ja omapärane seik: 25-aastane kaitsja Timofei Margasov alustas hooaega Moskva Lokomotivis ning läks hooaja keskel laenule Tosnosse - tulemuseks kurioosne treble, kus ühel hooajal jäid Margasovi arvele liigavõit, relegatsioon ja karikavõit.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (0)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

TIPNERI NIMEL
TRANSI KORD
Trans tõi vähemalt hetkeks Eesti klubide jaoks päikse välja
REKLAAM
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
18
13
5
0
68:21
44
2.
18
13
3
2
57:15
42
3.
18
12
5
1
58:13
41
4.
18
10
5
3
45:22
35
5.
18
6
4
8
27:30
22
6.
18
5
5
8
30:38
20
7.
18
4
2
12
24:33
14
8.
18
4
2
12
18:56
14
9.
18
3
3
12
11:57
12
10.
18
1
4
13
15:68
7
 
Flora kindlustas koha Euroopa liigas <i>(galerii!)</i>
EESTI KLUBID EUROSARJAS
Flora kindlustas koha Euroopa liigas (galerii!) (23)
MM2018

Soccernet.ee - sinu teine kodu maailmameistrivõistlusteks!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee näitab alanud hooajal otsepilti kokku üle 80 mängust nii Premium liigas, Esiliigas, naiste Balti liigas ja mujalt. Püsi lainel!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK