RR: Soccernet kui aken jalgpallimaailma (13)

Aasta oli 2001 ning grupp Eesti jalgpalli entusiaste olid just alustanud jalgratta leiutamisega.Seitsme ja poole tegevusaasta jooksul on Soccerneti tegijate seast välja koorunud nii tippajakirjanikke, jalgpallifunktsionääre kui ka kunstiinimesi ning isegi naistetreener.

Mõistagi pole Soccerneti kogemus kõigi ametite jaoks esmatähtis, aga siin tuult tiibadesse kogunud endised toimetajad meenutavad oma aastaid vutiportaalis sooja sõnaga.

"Ütleme nii: võisime kõik olla täielikud amatöörid, kuid tunne oli alati nagu päris ja pingutati korralikult," lausus Soccerneti loomise juures olnud Martin Šmutov, praegune Elu24.ee juhataja.

Selle nädala „roosa reede“ raames uurisimegi kunagiste meeskonnaliikmete mälestusi ja edasisi saatusi. Hea meel on tõdeda, et vastukaja tuli isegi ootamatult põhjalik ja positiivne.

Kohvritäis mälestusi

REKLAAM

Heietusi kogunes suisa nii palju, et ühe tavauudise jaoks sai neid kokku selgelt liiga palju. Patt oleks neid mälestusi ka talletamata jätta, mistõttu avaldame kõik saadetud vastused täies mahus. Kel huvi, võtke kohvitass kõrvale ja lugege need läbi - usume, et te ei kahetse.

Kui üritada kõik need mälestused kuidagi kokku võtta, siis tuleb ilmselt esimesena välja tuua ühtekuuluvus- ja missioonitunne, mis kooli ja/või töö kõrvalt oma vaba aega Soccerneti peale kulutama on sundinud.

Ühtekokku saime olulisematelt endistelt toimetajatelt lühikese etteteatamise peale kaheksa põhjalikku vastust. Kontakti ei õnnestunud saavutada Indrek Tambekuga, Artur Kirisega ning sõjaväes viibiva Lennart Kombiga, aga kui te seda lugu siiski lugema juhtute, siis palju terviseid ka teile!

Kuid mitte ainult. Nimetatud pikemaajaliste töötajate kõrval on Soccernetist läbi käinud uskumatult suurel hulgal entusiastlikke inimesi, kes meid aastate jooksul vastavalt võimalustele suurema või väiksema panusega toetanud. Arvestus on ammu sassis, aga see number peaks igal juhul olema kolmekohaline. Suur aitäh teile kõigile!

Uued abikäed alati oodatud

Alustavale kirjutajale või lihtsalt jalgpallihuvilisele on Soccernet.ee ilmselt üks parimaid kohti enda arendamiseks ja tõestamiseks ning suuremate väljakutsete leidmiseks. Lubage tuua kaks näidet:

Siim Juks, FC Flora tegevjuht: "Olen üsnagi kindel, et ilma Soccernet.ee-s portaali töös osalemata poleks ma siia välja jõudnud, sest armumine Eesti liigajalgpalli ning lähem tutvus sellega sai teoks just Soccernetis olles."

Mihkel Uiboleht, Eesti Jalgpalli Liidu infojuht: "Soccernetis töötamisest oli kindlasti palju kasu - jõudsin ju läbi selle jalgpallimaailma, õppisin palju uusi inimesi tundma, arendasin oma kirjutamisoskusi jne."

Tasapisi professionaalse vutisaidi suunas samme astuvasse Soccernetti on ikka ja alati oodatud uued huvilised, kes värskete mõtete ja entusiasmiga meil edasi rühkida aitaksid. Kui soovid end proovile panna, kirjuta aadressille siim@soccernet.ee paar sõna endast ning sellest, millega saaksid meile kasulik olla. Vastukaja on garanteeritud.

Nüüd aga tagasi põhiteema juurde, see artikkel kuulub siiski "vanadele kaladele":

Foto: erakoguMARTIN ŠMUTOV (26), Elu24.ee juhataja

Millal ja kui kaua Soccernetis töötasid ning mis tööd täpsemalt tegid?

Olin nii mõtte kui ka teostuse juures (mõte sündis kusjuures Kalevi spordihallis saalijalgpalli turniiril) ehk alates sünnist kuni paari aastani, kui ülikool ja päris töö peale hakkasid suruma. Nii jäi ajaline pool Soccerneti jaoks kesiseks ja oligi loogiline lahkuda. Töö sisuks oli kirjutamine ja üritasin orgunnida, maksin arveid taskurahast ning proovisin vajadusel vist isegi toimetust juhendada.

Millised mälestused Soccernetist on?

Ülivahva oli. Mis saaks veel parem olla, kui sellise kogukonna sünnile kaasa aidata. Inimesed olid toredad ja probleeme oli ka. Ütleme nii: võisime kõik olla täielikud amatöörid, kuid tunne oli alati nagu päris ja pingutati korralikult.

Millega oled tegelenud pärast portaali juurest lahkumist ning mis tööd praegu teed?

Käisin ülikoolis ja isegi lõpetasin ning olen nüüd otsaga tagasi. Tööle läksin Tartu Postimehe ridadesse, sealt Postimees Online ja nüüd juhin portaali Elu24.ee.

Kui palju on Soccernetis töötamisest edasises elus (töös) kasu olnud?

Keeruline öelda, sest leiutasime ratast. Polnud varem sellist portaali Eestis ja polnud teadmisi, kuidas isegi uudist kirjutada või mis see uudis üldse on. Lisaks olime Veikoga päris noored (eriti Veiko) ja Raimo (Veiko Kampura ja Raimo Nõu – toim.) vaid napilt vanem ja lisandunudki jõud polnud kogemustest punnis (Artur ja Indrek nt). Seega võib-olla võiks märksõnaks olla julgus - julgus proovida ja katsetada ning mitte põdeda, et kõik ei tulnud niimoodi välja, nagu öösel unenägudes nägid. Loomulikult leidsin sõpru ja tuttavaid, see on niigi selge.

Kui palju praegu Soccernetti loed ning mida arvad portaali hetkeseisust?

Portaali otseselt ei külasta, kuid iga päev passin foorumis ja seal lingitud eestlasi puudutavad lood piilun üle. Pärast mänge vaatan treenerite kommentaare. Portaali seisu ei oska seega korralikult hinnata.

MIKK VAINIK (22), Tartu Ülikooli tudeng

Millal ja kui kaua?

Uudiste toimetamise ning välisriikide meistriliigade vooruülevaadetega alustasin vist 2001. aasta sügisel, siis veel põhikoolijütsina. See oli vist mõned üksikud kuud pärast portaali loomist. Aegamööda lisandus sellele ka reporteritöö, kuni 2004. aastal tekkisid tollasel kollektiivil mõningased kasvuvalud ning keskkooli viimase klassi alguseks asusin tööle FC Flora infojuhina - Soccernet.ee osutus efektiivseks hüppelauaks Eesti üsna hapra meediamaastiku teistele jahimaadele.

Mis mälestused Soccernetist on?

Eks ta oli keskkooli kõrvalt kohati üpris aeganõudev ning mõne kõrvalseisja jaoks ka arusaamatu, milleks sellist tööd üldse ilma rahata teha? Miks istuda kuskil lörtsiseguse kunstmuruväljaku ääres ning oma telefoniarvet kasvatades iga minuti tagant kellelegi helistada, et mängust veebi ülekannet teha? Tegin aga hea meelega, missioonitundest, ja täpselt senikaua kuni just seda spetsiifilist tunnet jätkus ning elu uue väljakutse esitas.

Mälestustest esimesena tulevad silme ette igasugused msn- ja päris koosolekud, kus visioone esitati ja ülesandeid jagati. Samuti valmistehtud uudisnuppude uuendamised ja parandamised, eriti kui keegi kommentaariumis salvanud oli. Meenuvad ka igasugused külastuste arvu arvutamised, uute disainide üle nurisemine ja esmased, veidi hirmutavad reporteritöö kogemused.

Loomulikult ei ole ma unustanud ka elu õppetundi, mida viimased kuud Soccernetis pakkusid - sisemised kommunikatsiooniraskused, mõningane usaldamatus ja rutakad otsused on väärtuslikuks õppetunniks ja abiks olnud edasise elu sujuvamaks seadmiseks. Samuti on need iga organisatsiooni arengus suhteliselt paratamatu etapp, eriti kui pukis on ports kogenematuid, ent teotahtelisi noori nagu meie.

Sellesse ajavahemikku jääb ka minu isiklik jalgpallikalendri-projekt, millel Soccernet.ee'ga just suurt seost ei olnud, ent portaali kaudu sain oma ettevõtmist vähemasti tasuta reklaamida. 2004. aasta ilusaid ja uhkeid jalgpallikalendrid jäid küll välja müümata, ent kindlasti moodustab see ettevõtmine tollase jalgpalli-lembese eluperioodi olulise osa.

Mööda ei saa kuidagi ka FC Soccerneti tegemistest, millest võtsin sama kaua ja veidi kauemgi osa kui portaali tööst. FC Soccerneti tegemised said alati portaalis kajastatud, see oli asja juures eriti meeldiv, samuti oli ja on FC puhul põhiline mõnus seltskond - see klubi ei oleks seesama, kui tuumiktegijad lahkunud oleks, hea meelega hoian ka nende tegemistel jõudumööda silma peal.

Tegemised pärast Soccernetti?

2004. aasta augustis liitusin FC Flora mõnusa ja sõbraliku töötajaskonnaga, paraku osutus see äärmiselt huvitav ja uudne keskkond keskkooli viimase klassi kõrvalt ülejõu käivaks. Terviseprobleemide ilmnedes sama aasta lõpul tegin meediatööga lõpparve ja keskendusin elu teistele väärtustele - naised ja haridus.

Tulemus oli mõlemas valdkonnas eeskujulik, näiteks pääsesin probleemideta Tartu Ülikooli, unustatud ajakirjanduse asemel hoopis riigiteadusi õppima ja EÜSi tegemistes kaasa lööma. Vahepeal veetsin aastakese ka jalgpalli sünnimaal Inglismaal ning jõudsin ka sealse tippliiga oma silmaga ära kaeda, ent enamuses on elu möödunud Emajõe Ateenas, kus haridus ja peomeeleolu käivad käsikäes ja toodavad eeldatavalt tulemuseks kõrghariduse eelolevaks kevadeks.

Õnneks või õnnetuseks on läinud nii, et tööd ei ole ülikooli kõrvalt palju pidanud tegema, mõnes mõttes olen vist jätkanud Soccernetist omandatud mentaliteediga asju missioonitundest, mitte raha eest teha. Mõned väiksemad tööotsad on nõnda marginaalsed, et ei vääri mainimist.

Kasu Soccernetis töötamisest?

Tohutult! Kasu on olnud tõeliselt märkimisväärne – igapäevased õigekirjaharjutused ja võõrkeelsete allikate lugemine on mulle andnud hea eelise kirjaosavuses. Igasugused kirjutised keskkoolis ja ülikoolis olen enamasti teinud heal või väga heal tasemel. Oma mõtete loogilise esitamise oskus on väga väärtuslik ja seda arendasin just Soccernetis töötades. Samuti on Soccerneti-kogemusel väga otsene seos sellega, et FC Flora mu oskusi realiseerida soovis, olen ka nende kollektiivile selle eest väga tänulik.

Kusjuures nüüd on hea hetk mainida kirjutatava artikli keskkooliealistele lugejatele, et huvi ja missioonitunde korral haarake võimalusest ja näidake Soccernet.ee'le üles huvi tegemistes kaasa lüüa - lisaväärtust toodate nii endale kui Eesti jalgpallimaastikule!

Samuti on Soccerneti-päevilt alguse saanud mu elu ühed olulisemad sõprussuhted, sellest väärtusest ei küündi miski kõrgemale.

Ja ilma Soccernet.ee's töötamata poleks mul ka lemmikklubi Manchester Unitedi palluri Darren Fletcheri autogrammi särgil ja sallil.

Praegu?

Kui mina ja veel paar olulist toimetajat 2004. aastal portaalist lahkusime, jäi sellest ka paratamatu märk Soccerneti töövõimekusele ning järgneval paaril aastal hankisin oma jalgpalliuudised pigem teistest allikatest, ent viimase kahe aasta jooksul või nii on üha enam taas põhjust vaadata esmalt Soccernetti ja siis suuremate päevalehtede spordiosakondi. Tore näha, et Soccernet pakub üha erinevaid infoteenuseid, küllalt ettevaatliku meediatarbijana valin sealt enda jaoks paremad tükid välja.

Peamiselt pakub mulle Soccernet.ee keskkonnas siiski huvi foorum, sest minu isiklik huvi jalgpalli vastu keskendub nüüd eeskätt Eesti koondise, koondislaste tegemistele, samuti jälgin Inglise meistriliiga tegemisi.

Portaali hetkeseisu kohta arvan seda, et kuigi on huvitav arutleda, kuhu oleks Soccernet.ee ning ka mina oma tegemistes jõudnud, kui oleks realiseerunud 2004. aasta plaan Soccerneti tegevusele teatud ergutav energiasüst anda, on mul hea meel, et Soccernet on jäänud sõltumatuks meediakanaliks (on, eksju?), pakkudes meie infoväljadel mõnusat lisaväärtust nii uudiste kaudu kui ka sellega, et annab noortele tegijatele enesearendusvõimaluse. Kiusatus tormilisema arengu järgi oli 2004. aastal suur, ent nüüdseks olen veendumusel, et ei ole mõtet läbi elu tormata, vaid tuleb protsessi nautida.

Hea meel on tõdeda, et ise selles protsessis kaasa olen saanud lüüa ning et on jätkunud ka edasisi huvilisi. Jalgpallikultuuri arendamine tühja koha pealt on pikk ja keeruline protsess, Soccernet.ee on aga heaks näiteks, et pinnas on jätkuvalt viljakas. Aastakümnete pärast on loodetavasti näha ka tulemusi püsiva jalgpallikultuuri näol, loodetavasti avaneb mul vahepeal soodsaid võimalusi seda habrast maastikku kuidagi täiendada - näiteks hoian silmad lahti võimaluse jaoks uurida-analüüsida siinset fännikultuuri, aga aega on selle kiire asjaga...

Foto: Siim SemiskarMIHKEL UIBOLEHT (21), Eesti Jalgpalli Liidu infojuht

Töötasin toimetajana Soccernetis 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta augustini. Minu proovitööks oli Osijekis peetud Horvaatia-Eesti EM-valikmängu ülevaate kirjutamine, see mäng lõppes mäletatavasti 0:0.

Mäletan, et olin pealtvaatajana käinud staadionil vaatamas 2002. aasta suvel Eesti-Moldova sõprusmängu - osalesin rongkäigus, mis Tammsaare pargist staadionile viis, ja laulsin fännisektoris. Kõik see jättis kustumatu mulje. Läksin seejärel internetti, et teada saada, millal järgmised mängud toimuvad ja sattusin Soccerneti lehele.

Kuna kirjutamine on mind huvitanud alates 2. klassist - andsin välja klassi ajalehte ja klassi spordilehte - ja nägin, et Soccernetis võiks olla rohkem infot, siis pakkusin ennast appi. Spordihuviline olen samuti olnud väga pikka aega.

Pärast proovitööd oli minu üks esimesi „päristöid“ Eesti-Uus-Meremaa mängu LIVE-ülekande tegemine. Esimene mäng akrediteeritud ajakirjanikuna oli Eesti-Kanada (29. märts 2003).

Pärast portaalist lahkumist asusin tööle Eesti Jalgpalli Liitu, kus olen tänaseni. Soccernetis töötamisest oli kindlasti palju kasu - jõudsin ju läbi selle jalgpallimaailma, õppisin palju uusi inimesi tundma, arendasin oma kirjutamisoskusi jne. Mitmete endiste Soccerneti-kaaslastega käin tänaseni väga tihedalt läbi.

Paralleelselt Soccernetiga tegin kaastöid erinevatesse väljaannetesse.

Soccernetti loen regulaarselt. Portaal on samm-sammult edasi läinud ja on elujõuline niikaua kuni leidub entusiastlikke tegijaid, kes soovivad oma vabast tahtest pingutada ja portaali arendada.

Foto: Maria LeeMIKK JÜRJENS (22), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tudeng

Ei mäleta isegi täpselt, millal ma Soccernetiga liitusin. Ma arvan, et see oli kas 2002 või 2003, see tähendab, et ma olin siis kusagil 15-aastane. Või äkki isegi noorem. Me tegime Newcastle Unitedi fännilehekülge ja ma kirjutasin sinna väga palju uudiseid, mida luges peale minu veel umbes kaks inimest, aga mulle meeldis seda teha ja ma kulutasin selle peale tohutult aega. Kummaline.

Soccernetis kirjutasin alguses läbi Arturi ja Mihkli peamiselt, Vainik oli ka siis ning Silver ja Veiko. Lennart tuli vist hiljem, aga ma võin ka eksida. Kirjutasin päris mitu aastat, kui ma õigesti mäletan, ja teinekord suhteliselt palju. Tõenäoliselt isegi liiga palju. 2003/2004 hooajal kirjutasin Inglise meistriliiga voorudele eel- ja ülevaateid ja see oli ikka jõhker töö, ma veel ei teadnud tegelikult kottigi ja lihtsalt tõlkisin ja õppisin.

Aga igatahes, võttis küll palju aega ja higi ja mulle käis närvidele, kui mingid vennad koguaeg parandasin ja kobisesid, aga tagantjärele oli see ainus moodus, kuidas õppida. Ma ei mäletagi, kas ma tegin seda värki rohkem kui ühe hooaja, aga igatahes oli see päris mahukas töö ja kujuneski omaette proovikiviks seda iga nädal hoolimata tujust või tegemistest teha.

Edasi läks nii, et võisin juba parandamata kirjutada ja siis sain asjale vist juba rohkem pihta ka. Ja võisin juba isegi koondisemängudel pressikaardiga käia ja seal sai limonaadi ja võileibu ja oli üldse kuidagi uhke värk. Ja pärast sai mängijatelt-treeneritelt intervjuusid. Siis käisin ma päris mitmel korral enne koondisemänge treeningutel ja tegin eelvaateid ning igast ajakirjanikud varastasid minult tsitaate ja kõike muud.

Mingil hetkel läks asi tõsisemaks (Soccernet, ma mõtlen) ja ma sain aru, et ajakirjandus ja jalgpall on minu jaoks siiski lihtsalt hobi ja huvi, aga mitte enamat. Ma küll veel keskkooli viimasel aastal kirjutasin Äripäeva nädalavahetuseti mingeid spordilugusid, aga ajakirjandus tundus siiski mulle kuidagi kauge ja ei tahtnud seda edasi õppida.

Aga Soccerneti aeg on mul väga hästi meeles, see oli ikka eraldi periood elust. Sõita rongiga Tallinnasse ja pubides või staadionil mänge vaadata ja olla tihedalt seotud kogu selle jalgpallimaailmaga ja nii edasi. Sest ma tegelikult kirjutasin alguses kõvasti rohkem kui ma näinud või kogenud olin või teadsin.

Soccernet õpetas kirjutama ja inimesi tundma. Ja jalgpalli korralikult vaatama õpetas ka.

Nüüd õpin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kolmandat aastat näitlejaks ja olen jalgpalliga veidi vähem seotud, aga vaatan iga nädal Premiershipi vooru kokkuvõtteid ja olen Inglismaal toimuvaga küllaltki hästi kursis ja käin mänge vaatamas pubides. Meie koondist käin alati vaatamas, aga enam mitte fännisektoris, kus pikad aastad sai lauldud ja trummi mängitud, vaid mujalt.

Ja Soccerneti loen ikka. Päris tihti.

Foto: Siim SemiskarSIIM JUKS (27), FC Flora tegevjuht

Minu aktiivne periood Soccernet.ee portaali köögipoolel tegutsejana jääb aastatesse 2003 ja 2004. Liitusin toona Tartus tegutsenud duoga (Mihkel Uiboleht ja Artur Kiris) ning päris kindlalt võib öelda, et toona asuski Soccernet.ee virtuaalne peatoimetus just Tartus.

Soccernet.ee portaalis asusin kajastama välismaal mängivate Eesti jalgpallurite tegemisi. Päris põnev oli kolada mööda norra-, vene-, taani- jms keelseid vutiportaale ning püüda leida taevakanaleid, mis eestlaste osavõtul peetavaid mänge näitasid. Alates Pareikost (toona veel Volgogradi Rotoris) kuni Poomini välja – panin varakult juba oma kalendrisse kirja kõigi nende klubide kohtumised, kus Eesti pallurid mängisid.

Enim rõõmu valmistasid toona muidugi Raio Piiroja ja Mart Poomi tegemised – mul õnnestus olla just selle uudise autor, kui Mart lõi Inglismaal sensatsioonilise värava ning kuulutati Poominatoriks. Raio Piirojaga juhtus aga selline naljakas lugu, et eksisin ühes vooru kokkuvõttes ning kirjutasin, et Raio ei pääsenud mängu - http://www.soccernet.ee/news.php?id=4451. Kommentaaride alla aga ilmus Raio Piiroja nimeline kommentaator väitega, et mängisin küll. Alguses mõtlesime, et tegu on järjekordse naljahambaga, kuid faktide ülekontrollimisel selgus, et ei keegi muu kui Raio Piiroja ise kirjutaski, et mängisin ja olge siis tublid ;)

Soccernetist on jäänud väga positiivsed mälestused ning tol ajal olin lisaks Soccernet.ee-le aktiivne ka Tartu kohalikus vutielus. Juhtisin Jalgpallihaigla Tartu tegemisi ning püüdsin omalt poolt Tammeka ja Merkuuri tegemistele kaasa aidata. Tartu klubide Meistriliigasse jõudmisega oli ülikoolilinnas kerge vutibuum ning toona tegutsenud ZumZumi pubi pakatas vutisõpradest, kes suuremal või vähesel määral ülikoolilinnas jalgpalli populariseerida aitasid.

Portaalist lahkusin 2005. aasta alguses, mil sain Aivar Pohlakult kutse tulla Tallinnasse tööle Eesti Jalgpalli Liitu ja FC Florasse. Esimesed 2 aastat tegutsesin EJLi ja FC Flora juures turundusjuhina, alates 2007. aasta veebruarist olen FC Flora tegevjuhi rollis. Olen üsnagi kindel, et ilma Soccernet.ee-s portaali töös osalemata poleks ma siia välja jõudnud, sest armumine Eesti liigajalgpalli ning lähem tutvus sellega sai teoks just Soccernetis olles.

Kui kunagi oli Soccernet.ee mul avaleheküljeks, siis nüüd avaneb esimesena roheline Flora kodukas. Soccernetti sattun külastama tavaliselt varahommikuti, mil tänu teile saab ülevaate kiirelt ajalehtedes ilmunud jalkalugudest. Lisaks on säilinud Soccernet.ee trump – värskeimad uudised teiste Eesti klubide tegemistest. Hea meel on näha, et Soccernet.ee on majanduslikult tänu reklaamiklientidele edasi arenenud ning seeläbi on portaali tegemistele garanteeritud teatud stabiilsus. Kahtlemata on aga suundi arenemiseks nii tehnilises vallas (rohkem interaktiivseid lahendusi) kui ka tegijate vallas.

SILVER LEETMA (22), Dreamcomi loovjuht; FC Soccerneti peatreener; Nõmme Kalju esindaja

Soccerneti heaks sai "tööd" tehtud paar head aastat. Selle aja jooksul õppisin veel keskkoolis ning otsisin väljundit ennast jalgpalliväljaku väliselt täiendada ning Soccernet tundus selleks kõige sobivam koht. Kõik Eesti jalgpalliseltskond ühest kohast - päris hea!

Kindlat ülesaanet mul otseselt polnud - asju sai jooksavalt seinast-seina tehtud. Üks meeldejäävam intervjuu, mille tegin, oli vast Pasi Rautiaineniga, kui ta Flora tüüri juurde tuli. Lühiintervjuust, mis algselt oli plaanitud, kujunes välja oma neljatunnine vestlusmaraton. Ma olin siis esimene niiöelda "ajakirjanik", kes teda Eestisse naasmisel intervjueeris. Nii emotsionaalset inimest kui tema, pole ma varem kohanud: mahlakad näited, vinged üldistused ja tark ning asjakohane jutt. Vapustav elamus, vapustav inimene. Linti võetut pärast tekstiks kirjutada, see oli omamoodi katsumus, sest juttu oli ikka metsikult.

Üldiste mälestuste osas võib vast mainida, et kogu see Soccerneti ülesehitus ja olukord oli ikka parajalt segane. Kõike seda on päris naljakas praegu meenutada. Noored Eesti poisid suurt jalgpalliasja ajamas ja seda kõike hobi korras. Lahedad tiimikoosolekud, üllad eesmärgid ja mida kõike veel.

Soccerneti meeskonnast liikus läbi igasuguseid erilisi frukte ja värvikaid kujusid. Kes meist ei teaks ajakirjanik Martin Šmutovit - algselt väga tõsise hoiakuga mees veab nüüd meelelahutus ja glämmiportaali Elu24. See koht vast oleks toona Šmutovit vähegi teades täiesti sürrealistlik tundunud. Selline mees ja tulevikus selles ametis? No way, aga igasuguseid asju juhtub!

Ega Šmutov ainukene ere näide pole. Toredalt on kujunenud ka teistel endistel sõpradel, kellega Soccerneti sai juhitud. Kes on EJL'i infojuht, kes Flora tegevjuht, kes naudib elu heade mõtete linnas tudeerides, kes Saaremaal naistevõistkonda juhendades ja kohalikku vutti arendades. Tore on näha, et on mingi seltskond vanast tiimist veel alles, kes endiselt tegeleb jalgpalliga - kas otseselt või kaudselt.

Meenutustest tasuks mainida ka niiöelda portaali "müügiprotsessi", kui Eesti jalgpalliisa härra Aivar Pohlak meilt kogu andekat lahendust osta soovis, kuid üleminekut ei toiminud, sest noored poisid  otsustasid ise edasi asja arendada ja iseseisvalt ning võimalikult erapooletult portaali juhtida. Pohlak meie edasistesse ponnistusse väga ei uskunud, kuid vaadates hetkeolukorda, siis olen rõõmus, et suutsime omal käel jätkata ning olen portaali hetkeseisuga väga rahul!

Portaali juurest otseselt lahkunud pole. Kirjatükke ja uudiseid enam ei meisterda, aga kaudselt proovin ikka mingit pidi antud portaaliga ühenduses olla. Tööalaselt sai paar kolm aastat tagasi loodud it-ettevõte, mida tänapäevani arendame. Vean projekte ja vastavalt vajadusele loon erinevaid kujunduslahendusi. Oma kümneliikmelises meeskonnas arendame ka kaudselt Eesti jalgpalli. Dreamcom'il on head suhted Nõmme Kaljuga, kellega ühes paadis on juba mitu aastat tähtede poole püüeldud.

Lisaks it-tööle olen sidunud ennast Nõmme Kaljuga. Mingi aeg sai Nõmmel ise palli taga aetud, kuid viimased paar aastat olen peamiselt turunduse ja it-ga tegelenud ning vastavalt vajadusele erinevaid mängijaid soovitanud ja igasuguseid pisiasju lahendanud. Tegemist on siiski minu silmis Eesti kõige perspektiivikama klubiga, kes oskab hinnata oma fänne, mängijaid ning pakkuda lisaks jalgpallile midagi sellist, mida keegi teine hetkel veel pakkuda ei suuda.

Teades ja tundes Kalju juhti Kuno Tehvat, siis usun, et tema juhtimisel saavutab see klubi veel nii mõndagi ja Eesti meistriks tulemine on ainult aja küsimus. Metsik areng on toimunud viimase viie aastaga (3. liigast meistriliiga keskmikuks pole üldse halb!) ja mul on selle üle hea meel, et saan olla üks osa sellest meeskonnast, kes aitab Kaljul olla see, mis ta praegu on, ning viia ta tulevikus võimalikult kõrgele ning kaugele. Meil on korralik põhi all, nüüd tuleb see uuele tasandile viia.

MIKO PUPART (17), EJL-i infospetsialist; FC Kuressaare pressiesindaja; Kuressaare naiskonna peatreener

Soccerneti sattusin tööle foorumi kaudu - 2004. aastal tegelesin Kure kodukalt uudiste copy-paste'ga foorumisse, mille peale Silver (oli vist?) arvas, et võiksin teinekord oma sõnadega asja kajastada. Järgmisest kodumängust sai igal juhul oma sõnadega siis ülevaade antud ning sealt Mihkel (Uiboleht) mind üles korjas, pakkudes võimalust Kure mängudest ülevaateid kirjutada.

Sealt see asi alguse sai ning kuni 2007. aasta 14. veebruarini sai tehtud vist praktiliselt kõike, alustades tulemuste sisestamisest lõpetades Taneli (Tanel Tursk – toim.) kirjavigade parandamisega :D Igaljuhul tuli teha seinast seina asju, mida ainult vaja oli. Asjade tipp oli minu jaoks kahtlemata Miss Soccernet 2006!

Millised mälestused mul Soccernetist on?

Algus oli üsna vaevaline, suhtlesin lähemalt vaid paari inimesega ning seetõttu tundus kollektiiv kuidagi kauge, ent pärast 2005. aasta suvist koosolekut, kust esmakordselt osa võtsin, hakkas too barjäär kaduma ning kommunikatsioon paranes, sellega muutus oluliselt lihtsamaks ka töötamine. Minu jaoks oli kahtlemata tegu igatpidi positiivse ajaga, kus õppisin palju - suhtlesin väga paljude erinevate inimestega ja tänu sellele avastasin ka ennast, mis muutis mind hulka avatumaks ja enesekindlamaks; sain kaasa suurepärase pagasi ajakirjandustarkustega; lõin vägagi olulisi kontakte ja tutvuseid, mis mulle kahtlemata edaspidi kasuks tulevad.

Millega olen tegelenud pärast portaali juurest lahkumist ning mis tööd ma praegu teen?

Portaali juurest lahkudes asusin tööle Eesti Jalgpalli Liidus infospetsialistina, varasemalt tegin portaali kõrvalt tööd ka kohalikule FC Kuressaarele pressiesindajana. Nüüdseks on koduklubi juures veel üks amet juures - tegelen ka Meistriliigas mängiva naiskonna treenimisega.

Kui palju ma praegu Soccernetti loen ning mida ma portaali hetkeseisust arvan?

Minu lugemisaktiivsus ei ole karvavõrdki vähenenud, pigem võibolla isegi kohati suurenenud, kuna uutelt kirjameestelt tuleb viimasel ajal artikleid kui Werder Bremeni U23 tiimi 14:1 võidumängus väravaid. Nagu näha, siis seis läheb kogu aeg aina paremaks, nii et ega muud, kui pange aga edasi!

DANNAR LEITMAA (26), Eesti Päevalehe ajakirjanik

Millal ja kui kaua Soccernetis töötasid ning mis tööd täpsemalt tegid?

Esimesed uudised saatsin külalisena kunagi 2005. aasta alguses, olid vist Prantsusmaa mängudest, aga aktiivsemalt hakkasin tegelema sama aasta suvel. Seejärel tegin vist absoluutselt kõike - välisuudistest siseuudiseteni ja aktiivne seltsielu veel pealekauba. Lisaks toimetasin veel ka teiste lugusid - siinkohal tervitan Pärtel Pilti :)

Millised mälestused Soccernetist on?

Hästi noor kollektiiv oli. Pohhuistlik peatoimetaja, aga muud inimesed suutsid alati mingit draamat teha. Näiteks võis mõne hilisteismelise, kuid samas end täiskasvanuks pidava kaastöötaja puhul märgata meeleheitliku vajadust olla "100% tõsine ja tõeline ajakirjandus", mina oponeerisin enamasti lõdvema sulejooksuga.

Sama võis näha ka muidugi kommentaaride seas, kus iga toredama uudise puhul olid mingid kähmikud kisamas, et sellise loo koht pole ikka siin jne. Kahjuks-õnneks mind isiklikult see väga ei huvitanud, kuid on meelde jäänud. Kõige eredama üksiksündmusena jäi mulle meelde õlletest, mille lõppu ma samas ei mäleta. Aga oli väga meeleolukas, võitis aga üks väga nõme õlu ja see imes täiega.

Millega oled tegelenud pärast portaali juurest lahkumist ning mis tööd praegu teed?

Suvel 2007 naasin Venemaalt ja tegin jõudumööda Soccernetti edasi. Samas oli hakata aeg vaatama tõelist töökohta ja saatsin proovitööks ülevaate Levadia ja Belgradi punatähtede mängust Eesti Päevalehte. Sinna võeti mind ka suht kohe onlaini tööle, kuid sealt läksin omakorda edasi uudistetoimetusse, kus kirjutan artikleid maast ja ilmast. Enamasti maast.

Kui palju on Soccernetis töötamisest edasises elus (töös) kasu olnud?

Ega ma artikli kirjutamisest enne Soccernetti tulekut suurt midagi ei teadnud. Mazz (Siim Pulst - toim) õpetas natuke, aga tema teadis ka umbes niipalju, kui ise Hennoste raamatust tudeerinud oli. Eks me kõik niimoodi tasapisi kirjutamise käigus arenesime. Samas EPL-i jõudes pidin ka tõsiselt üle õppima, et milline see õige ajakirjandus on. Aga tore aeg oli. Kahjuks pole nüüd Soccernetis enam naistöötajaid eriti ja see on jama. Tõsiselt jama.

Kui palju praegu Soccernetti loed ning mida arvad portaali hetkeseisust?

Foorumit mitu korda päevas. Portaali samas natuke vähem. Tegelikult ma vahel kirjutan ka ise Soccernetti paar uudist, kui kodus igav on. Ja vahel teen laive ka, aga viimati ei olnud enam sellist lennukat keelekasutust, kui omal ajal oli.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (13)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

LIVE: Reali ja Atletico treeningud, pressikonverentsid ja muu  (jutud käivad!)
PÕNEVAT LUGEMIST
KLUBIVAHETUSED
UEFA SUPERKARIKA OOTEL
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
22
16
6
0
77:22
54
2.
21
15
4
2
68:18
49
3.
22
14
5
3
68:16
47
4.
22
10
5
7
48:35
35
5.
22
9
5
8
32:32
32
6.
22
7
6
9
37:47
27
7.
22
6
4
12
34:38
22
8.
22
4
2
16
19:69
14
9.
22
3
5
14
14:65
14
10.
21
1
6
14
19:74
9
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK