Tarmo Neemelo seitse aastat Hiiul (7)

Kalju fännid on Neemelost alati lugu pidanud, nõnda ka vastupidi. Foto: Jana Pipar

2011-2017. Hiljuti lõppes Premium liigas üks ajajärk, kui Tarmo "Karu" Neemelo koduseks ja armsaks saanud Nõmme Kalju särgi Paide Linnameeskonna oma vastu vahetas.

Neemelo lõi selle ajaga Kalju eest liigas 95 väravat, kokku Eestis 110 ja lisaks tuli ka kolm tabamust euroväljakutel. Taassündinud Nõmme Kalju esimene legend, kahtlemata. Aga 35 aastat on vaid vanus passis, Vjatšeslav Zahovaiko oli ju sama vanana, oma karjääri viimasel aastal, Paides mängides Soccernet.ee lugejate arvates liiga parim ründaja. Miks ei peaks seda suutma ka Neemelo? Laseme tal endal natuke Kalju karjääri meenutada.

Alustame algusest. Sa oleksid Kaljusse tuleku asemel peaaegu läinud Florasse, mitte Kaljusse.
Jah, läksin Kaljusse, aga vahepeal oli variant ka Florasse minna. Ma kaalusin seda, aga otsustasin ikkagi Kaljusse jääda. Ma ei mäleta, kui vana ma siis olin (28-aastane  - R. V.), aga Flora oli juba siis selgelt noor meeskond. Nad küll tahtsid mõningaid vanemaid mängijaid, aga see oleks olnud aasta-kahe projekt. Kaljus ma sain pikemalt olla.

Esimesel hooajal veel tiitlit ei tulnud, aga kõik laabus teil juba siis hästi. Kuidas sisseelamine läks?
Esimesel aastal tuli hõbe ja teisel võitsime. 2011. aastal oli juba päris korralik meeskond ja oli näha, et suudame tiitli peale mängida. Siis tuumik säilis, tulid osad välismängijad juurde ja nii ta läks. [Kristen] Viikmäega olin ründes, kogenud mängija, oli hea klapp. Mõlemad lõime väravaid ja nii ta tuli.

REKLAAM

Sa polnud neli ja pool aastat koondises olnud, aga siis Tarmo Rüütli sind kutsus.
Mängisime Ungari ja Andorra vastu. Nii palju aega oli mööda läinud, ega ma suurt enam [seda kutset] ei oodanud. Ma isegi ei mõelnud selle peale. Kui ma noorem olin, siis ikka peale TVMK head hooaega mõtlesin, et kui lööd nii palju väravaid, siis peaks küll võimaluse saama. Kui see tuli, siis oli muidugi hea meel. Aga hiljem, kui sa nii pikalt enam ei ole koondises olnud, siis ikka on hea ja positiivne üllatus. Samamoodi nagu see Reimi üks kutse – kuigi ma mängu ei saanud, siis vähemalt ta arvestas minuga.

Räägi Reimi koondisest. Kuidas see võrreldes varasemaga oli?
Eks ma ikka kõiki nägusid teadsin ja koondiseelu oli varasemaga sarnane. Reim kindlasti arvestas rohkem Gibraltari mänguga. Kui väravat ei tule, siis ilmselt tahtis mind ette pikkade pallide peale võitlema. Suutsime enne väravad ära lüüa ja polnud vaja. Oleksin ikka mängu tahtnud muidugi!

Seda ei uskunud Neemelo ka ise, et ta veel 2016. aastal koondisedressi selga saab tõmmata. Foto: Jana Pipar / EJL

Mingitel hetkedel olid sa liigas täielik kuningas. Karl Palatu tunnistas 2012. aastal ühes intervjuus, et koos sinuga ei saaks Florale keegi vastu. Mäletad sa seda lauset ja neid aegu?
Ikka oli meeldiv kuulda selliseid komplimente. Midagi tuleb nüüd meelde. Ma seda üle ei tähtsustaks. Oleks-poleks. Hea, kui sa saad kasulik olla meeskonnale. Nii ma ei mõtle, et kui mängu saan, siis on ainult "mina-mina".

Järgmisel aastal oli teil ajalooline Meistrite liiga retk, kui Nõmme Kalju pääses kolmandasse eelringi, kus kaotasite Viktoria Plženile. Miks üldse Kaljule eurosuvi nii hästi sobib?
See on üks võimalus klubile raha teenida ja eelarvet täita, nendeks mängudeks ikka valmistutakse ka tõsiselt. Viis viimast aastat oleme vähemalt ühest ringist edasi läinud. Seal oleme edukad olnud, aga Eesti liigas on seetõttu tulnud punktikaotuseid. Võta nüüd kinni, kumb parem on.

Flora on jällegi Eestis edukas, aga Euroopas ei suuda. Teil on olnud vastupidi. Kas peabki valima ühe või teise?
Ei pea, aga siis peab sul olema arvuliselt suur meeskond. Umbes 25 mängijat. Siis ma arvan, et saab ikka mõlemas edukas olla. Tahes-tahtmata eelarve ei luba ja Eestis ei ole sellist võistkonda, kus on kahe koosseisu jagu võrdseid mängijaid.

Ehk siis Eesti tingimustes on väga raske olla samal aastal olla edukas nii Euroopas kui koduliigas.
Jah, ma arvan küll. Ka meie ei suutnud pärast Meistrite liigat enam Eestis võita.

Sul on olnud läbi aastate palju vahvaid ründekaaslaseid – Ingemar Teever TVMK-s, Kristen Viikmäe ja Vladimir Voskoboinikov Kaljus. Kuidas sulle teiste suurte nimedega koos on klappinud?
Ma arvan, et kõige paremini on sobinud Teeveriga. Lõime kahe peale kokku ikka 60 väravat. Ma pole enam hiljem temaga ühes meeskonnas mänginud, aga oleme koos trenni teinud ja saame üksteisest paremini aru. Põhimõtteliselt on mulle sobinud kõigiga, ma saan aru, mida teised mu ümber teevad. Mina võitlen esimese palli pärast ja teised edasi. Kuidagi on hästi olnud.

Teeveriga sattus sul nii, et tema läks Kaljust Saksamaale ja siis Levadiasse ja sina just Levadiast Kaljusse. Koos te pole mänginud ja viimased kümmekond aastat olete ikka erinevates meeskondades olnud.
Kahjuks on nii olnud, jah. Levadias oli noorenduskuur ja nad ei pakkunud mulle selliseid tingimusi, mis oleks mind rahuldanud. Pidin valima mingi teise klubi ja Kalju mind tahtis. Ja tema pole sinna ka enam sattunud. Kui tagasi tuli, siis läks Levadiasse. Oleksin tahtnud kindlasti veel koos proovida pärast seda 2005. aastat, ilmselt oleks veel nii mõnigi tiitel koos tulnud.

Kuidas sa Viikmäe ja Teeveriga võrdleksid Vladimir Voskoboinikovi?
Voskoga mängisin ma koos alguses kaks hooaega. Alustasime koos ründes 4-4-2 süsteemis Igor Prinsi käe all. Seejärel hakkas ta kuidagi kasutama ainult ühte, kas teda või mind. Ma saan temaga väga hästi läbi, ta on tore inimene. Eesti mõistes on ta ikka väga korralik ründaja ja ma klappisin temaga hästi. Oleksime võinud veel koos mängida, aga siis ta läks Hiinasse ära.

Tagasi tuli ta veel Kaljusse, aga pigem mängis jälle ainult üks meist. Võib-olla mängu lõppudes sattusime koos ainult.

Ats Purje, Borislav Topic, Hidetoshi Wakui, Jorge Rodrigues... Võitluspartnereid on Kaljus olnud erinevaid. Foto: Jana Pipar

Kaljust on ka päris palju huvitavaid välismaalaseid läbi käinud. Ilmselt on Hidetoshi Wakui ja Damiano Quintieri kõige säravamad. Kelle sa veel tahaksid välja tuua?
Nad on päris erinevad mängijad. Wakui oli jube tark keskväljamängija. Kui ta Kaljus oli, siis ta oli ikka asendamatu. Ta oli hull tööloom, tegi edasi-tagasi tööd, ja lõi ka väravaid. Damiano mängis ainult kiiruse peale. Ma arvan, et ta oli üks liiga kiiremaid mängijaid ja suutis ka väravaid lüüa. Mõlemad olid omas kategoorias väga head.

Välismaalastest on viimasel ajal olnud hea leid Maximiliano Ugge - väga korralik kaitsja. Ta ei tao pikka palli, meeldib mängida lühidalt ja on palliga osav. Liliu on veel pool hooaega olnud, aga kui ta järgmisel aastal samamoodi edasi paugutab, siis on ta ka ikka väga hea.

Mis sa arvad, mida oleks Kalju jaoks tähendanud, kui Liliu oleks aasta algusest mängida saanud?
Kui vaadata seda teist poolt, kui ta suutis lüüa nende mängudega 16 või 17 väravat - oleks ta kokku löönud näiteks 25, siis oleksime olnud lõpuni tiitlimängus sees. Ilmselt oleks nii mõnegi Levadia või Flora mängu aasta alguses suutnud võita.

Kui Voskoboinikov 2015. aastal Kaljust ära läks, siis ütles ta meediale, et klubi- ja meeskonnasiseselt olid pinged ja ta külmutati koosseisust eemale.
Ma ise neid lugusid ei mäleta. Võib-olla olid need temal isiklikult, aga meeskonnasiseselt nagu midagi tõsist ei olnud. Eks midagi ikka oli siis, kui esimeses ringis kõik mängud võitsime ja teises saime üheksast viis peksa. Selle pealt võisid mingid lahkhelid tekkida, aga samas euromänge mängisime korralikult. Mina ei oska nendest pingetest rääkida.

Ta tõi välja selle Pärnu Linnameeskonna kaotuse, mis oli pärast EM-valikmängu ja kus koondislased olid pingile istutatud. Päev pärast seda jäi peatreeneriametita ka Sergei Terehhov.
Ma mäletan küll seda Pärnu mängu. Mina olin pingil, Ken Kallaste ja Joel Lindpere olid pingil. Võib-olla see viik siis tekitas selle [pinge] kellegi vahel, aga mina ei ütleks küll, et midagi tõsist oli.

Kaljul on veel olnud jamasid – Oliver Konsa skandaal ja juhatuse liikme Tanel Aaviku kupeldamisskandaal. Kui palju sellised asjad sind isiklikult ja kogu meeskonda mõjutavad? Kui palju te sellest räägite?
Me omavahel küll ei räägi. Kõik loevad uudiseid ja sealtkaudu saab asjadest teada, aga ma üksikasju nii ei tea ja ma ei usu, et sellega torgitakse. Kui see Konsa asi tuli, siis oli hooaeg juba läbi, mina teda ei näinud ja pärast pole ka seda teemat puudutanud. On kaks eriasja - mis on riietusruumis ja mis on mujal. Mänguliselt pole need asjad meid mõjutanud.

Viimased hooajad on sind ennast kasutatud vahetusmehena ja kõrvalt tundub, et sulle endale ka see roll sobib.
Eks ikka tahaks rohkem mängida, sel hooajal saingi vist veidi rohkem kui eelmisel aastal. Kokku sain vist olla algkoosseisus kuues mängus. Aga põhimõtteliselt kui sa tuled mängu, lööd värava ja võidad, siis peab sobima. Muudmoodi ei saa. Nii ta on kujunenud, nuriseda pole.

Kas sulle Sergei Frantsevi käe all meeldis ja sobis mängida?
Mul pole kunagi olnud treeneritega probleeme, eks iga treener on erinev ja kui sa teed neid asju, mis ta nõuab, siis midagi hullu pole.

Kuidas sa võrdled Prinsi ja Terehhovi Frantseviga? Korra oli pärast Terehhovi ka Getulio.
Kõige suuremate nõuete ja reeglitega, mida täita, on kindlasti Frantsev. Ta pole nüüd väga hull, vaid heas mõttes karm. Treener tuuakse ikka selleks, et tulemust teha. Kaks aastat olime kolmandad ja enamat ei suutnud. Eelmisel hooajal olime küll viimase mänguni veel konkurentsis ja oleksime lisamängule saanud. Ta on hea treener, kes teab, mida teeb. Minul pole temaga probleeme olnud.

Nüüd sa lähed tagasi koju Paidesse, kus on sulle alati sobinud. Suvel käisin Paides koha peal, kui sa olid algkoosseisus ja lõid kaks tükki. Sama palju tuli veel ka hooaja lõpus.
Ma ei tea, miks see nii on (naerab). Eks kõigi vastu tahan lüüa, aga ei oska öelda, miks Paide vastu nii tuleb. Motivatsiooni ei ole rohkem, ei tea. Kui võimalus on, siis üritad peale lüüa ja neile läheb sisse.

Neemelo Kalju-karjääri eelviimane värav oli Paide Linnameeskonna võrku, viimane Narva Transi omasse. Foto: Gertrud Alatare

Selle hooaja lõpp oli Eesti jalgpalli seisukohalt murranguline. Ühendklubis oleks peaaegu sees olnud ka Nõmme Kalju.
Eesti jalgpallis oleks juba kaks tugevat klubi ära kadunud. Supp oleks veel lahjemaks jäänud. Ma ei tea, kas oleks Esiliigast veel kedagi juurde toodud. Niigi Infonet ja Sillamäe juba kadusid.
Nii ta on – raha ei ole kuskil. Eks näis, mis järgmisel aastal tuleb. Kõik on ju rääkinud, et liiga on iga aastaga tugevamaks läinud, aga ma ei tea... Kui ta nüüd järgmisel aastal ka tugevamaks läheb, siis oleks juba imelik ju. Natuke kahtlane on see tugevamaks minemine. Soomlastega võrreldakse, aga Soome liiga on ju ühtlane, kus mängivad kõik kõigiga võrdselt. Eesti liigas paraku tuleb iga aasta kümneseid kaotuseid sisse. See näitab ka liiga taset.

Räägitud on mingist superklubist, aga ma ei tea kui superklubi see on. Kui see oleks superklubi nime all, siis nad peaksid küll Euroopa liigas alagrupis mängima.

Nüüd tekib kindlasti väiksematel klubidel eelis neljanda koha peale, mis annaks ka eurokoha. Selle peale hakkab kõvem võitlus. Eks näeb, ma ei oska sulle öelda, mis sealt tuleb.

On sul hea meel, et läks niigi hästi, et Kaljut seal ei ole või peaksime kurvastama?
Ei, väga hea, et Kaljut seal ei ole. Kui juba kolm meeskonda seal oleks, siis oleks kahe vahel, kes kulla võtab. Pigem ikka hea, et läks ainult kaks, mitte kolm.

Kalju on väidetavalt kirunud seda KTM-i numbrit, see pole vist ka fännidele väga meeldinud. Mis sa sellest arvad?
Sellistel klubidel on raske, kellel on enda kasvandikke vähe. Parem oleks muidugi, kui enda kasvandikke rohkem oleks, aga see, et pressitakse ja pannakse reegel, ma ei tea... Järgmisel aastal peab olema juba kaks KTM-i kogu aeg väljakul. Ma oleksin ise ka saanud 36-aastaselt Kalju KTM-iks. See hooaeg oli niigi juba Reginald KTM. Kõlab imelikult, aga selline see reegel on.
Kõige hullem on see, kui sa pead mõne duublipoisi panema KTM-i pärast väljakule. Kaks tugevat mängivad omavahel ja mõnel noorel poisil on see võib olla debüüt. Nii ei saa ju tugevamaid koosseise omavahel võrrelda, kui pead reeglit täitma.

Selle aasta lõpus mängis noor Kermo Pihelgas meie eest. Kaks aastat tagasi sai Erik Listmann Narvas vigastada ja meil polnud kedagi tema asemele panna. Juhtisime, jäime vähemusse ja kaotasime seetõttu kaks punkti.

Aga välismaalaste piirang, mis tõstetakse nelja pealt viie peale. Mida sellest arvad?
Viis on küllaltki optimaalne, ma arvan. Kui see oleks täitsa vaba, siis tuleks mingi tiim, kes võtaks kõik välismaalased. Nii oleks natuke imelik mängida Eesti meistrivõistluseid. Sel aastal oli nii Kaljul kui Levadial viis, aga eks ikka on keegi haige või vigane.

Euroopa liigas võib välismaalaseid rohkem mängida. Kas piirang võib pärssida ka Eesti tulemusi Euroopas?
Ma ei usu. Viis on ikka päris suur hulk. Pool meeskonda on kvaliteetseid välismaalaseid, see peaks okei olema. Ma ei usu, et see pärsib.

Nii Neemelot omal ajal tervitati. Foto: Nõmme Kalju

Kuidas Eesti jalgpallur leiab koduliigas motivatsiooni nii kaua mängida?
Eks ta iga aastaga läheb aina raskemaks. Noored tulevad peale ja raske on nendega võidu joosta, tuleb muud kavalused appi võtta. Eks hooaja keskel kirud ja kirud, aga pärast puhkust tuleb isu tagasi.

Kas mitmetunnised reisid tühjade tribüünide ette ja külm ilm sind ei morjenda?
Eks ta ikka on paha. Eriti kui nüüd veebruaris lumehangede sees liiga hakkab, aga need on ainult esimene ja viimane ring. Suvel kaks keskmist ringi ja euromängud, siis midagi ikka vähemalt vaadatakse. Kalju kodumängudel on alati 300+ inimest ja liidrite mängudes on lausa tuhat. See on päris kihvt. Aga osad kohad, jah, kurb on, aga tuleb ära mängida need 90 minutit.

Tuled Sillamäelt tagasi, siis mõtled, et "pagana Eesti liiga", aga järgmiseks mängid Levadia või Floraga kodus ja otsustad ühe aasta veel teha?
Jah (naerab), aga Sillamäel olid alati Kalju fännid kohal! See natuke leevendas.

Milline su enda tulevik pärast jalgpalli on?
Ma lõpetan kehakultuuri praegu. Ma arvan, et see ikka spordiga seotud on. Kas siis klubis mõni ülesanne või lähen õpetajaks? Ei tea. Midagi kindlasti spordiga seotut. Treeneri koha vastu ka midagi ei ole, praegu tegelen ka ühe treeninggrupiga, aga jalgpalli kõrvalt on seda treeneriasja raske teha. Aga midagi jalgpalliga seoses võiks olla.

Tarmo Neemelo
Sünniaeg: 10.02.1982 (Paide)
Vanus: 35
Klubi: Paide Linnameeskond
Varasemad klubid: Nõmme Kalju, Tallinna Levadia, Zulte Waregem, MYPA, GIF Sundsvall, TVMK, Helsingborgs, Pärnu Tervis, Muhumaa, Kuressaare, Lelle, Flora Kehtna 
Premium liigas
: 399/188
Koondises: 22/1

Kommentaarid

REGISTREERITUD (1)
ANONÜÜMNE (6)

dareth   •  
(37.157.110.***)
Purjet ei kõlvanud koondislaste võrdluses mainida?

NAISTEJALGPALLI KUNINGANNA LAHKUS TROONILT
Suur lugu: Morkovkina keeldus paljudest välismaa pakkumistest ja tahtis Eestit jalgpallikaardil hoida
Särava karjääri lõpetanud Anastassia Morkovkina (36) meenutas Soccernet.ee-le, et sai aastate jooksul väga palju pakkumisi välisklubidest. Pikemas perspektiivis mõtlemine ning armastus kodumaa vastu ei lasknud tal aga Eestist lahkuda.
PERSOONILUGU
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
EESTLASED VÕÕRSIL
Soccernet.ee näitab algavast hooajast Premium liiga mängudest otsepilti  (kasvas ka Esiliiga ülekannete maht!)
REKLAAM
EILE VÄLJAS
RISTNURK
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
36
28
6
2
100:28
90
2.
36
25
9
2
106:20
84
3.
36
24
6
6
101:32
78
4.
36
20
5
11
103:47
65
5.
36
13
6
17
46:63
45
6.
36
10
8
18
47:88
38
7.
36
9
10
17
40:63
37
8.
36
8
4
24
34:95
28
9.
36
2
2
32
29:146
8
10.
36
10
6
20
52:76
36
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK