Rahvuskoondiseid ootavad ees põnevad ajad. Järgmisel sügisel mängitakse esimest korda Rahvuste liigat, mis pealtnäha võib asjad segaseks ajada, kuid pakub rohkem olulisi mänge ja erakordse võimaluse kõige väiksematele.

Rahvuste liiga juured ulatuvad kümnendi algusesse, kui seda ideetasandil arutama hakati. Ametlikult kinnitati uus võistlussüsteem 2014. aastal UEFA liikmete ühehäälse otsusega, kuid enamik detaile selgusid alles tänavu.

Eelkõige suurriikide soovist sündinud võistlus peaks vähemalt teoreetiliselt rahuldama kõiki UEFA liikmeid. Suured saavad rohkem tõsiseid mänge omasugustega, keskmikud lisavõimaluse suurturniirile pääsemiseks ja väikesed ühe garanteeritud koha Euroopa meistrivõistlustel.

Rahul peaks olema ka fännid, kelle jaoks asenduvad enamus sõprusmänge võistlusmängudega. See aga ei tähenda, et sõprusmänge enam üldse olema ei saa. Sõltuvalt tasandist, alagrupist ja tulemustest jääb igal aastal kalendris ruumi vähemalt paarile sõprusmängule.

Rahvuste liiga tsükkel hakkab korduma iga kahe aasta tagant. Kuigi edasi minnes on veel vastamata küsimusi - kas ja kuidas mõjutab Rahvuste liiga maailmameistrivõistluste pääsmete jagamist ja mis saab maailmajagude karikaturniirist - on teekond esimese suure sihtmärgini ehk 2020. aasta EM-ini selge.

Kuidas see töötab?

55 UEFA liikmesriiki jagatakse koefitsiendi alusel nelja tugevusgruppi, millest moodustuvad A-, B-, C- ja D-tasand. Koefitsiendid lähevad lukku järgmisel nädalal, kui lõppeb MM-valikturniir - novembrikuiste koondisemängudega teenitud punktid enam arvesse ei lähe.

Tasandite jaotus enne oktoobrikuiseid valikmänge:

Koefitsientidega tabeli avamiseks kliki siia.

Iga tasand koosneb neljast alagrupist - A- ja B-tasandil on grupid kolmeliikmelised ja D-tasandil neljaliikmelised, C-tasandil on kolm neljast ja üks kolmene alagrupp.

Tasandisiseselt loositakse alagrupid jaanuaris 2018 ja mängud toimuvad sama aasta septembri, oktoobri ja novembri koondisenädalal ehk aasta pärast, järgmisel sügisel. Kõigi oma alagrupi meeskondadega mängitakse läbi kodus ja võõrsil, kokku neli või kuus mängu.

Tulemusi võetakse arvesse tulevaste Rahvuste liiga turniiride jaoks, kus meeskondi ei seata tasanditele enam koefitsiendi järgi, vaid toimib tõusmiste ja langemiste süsteem. Iga tasandi alagruppide võitjad tõusevad aste kõrgemale ja viimased langevad aste madalamale, seega liigub näiteks B-tasandilt järgmiseks turniiriks, mille alagrupimängud peetakse sügisel 2020, neli meeskonda nii üles kui alla. 

Nelja A-tasandi alagrupi võitja vahel toimub 2019. aasta juunis kahest poolfinaalist, pronksimängust ja finaalist koosnev miniturniir, kus selgitatakse esimene Rahvuste liiga võitja. Edaspidigi toimuvad finaalid paaritutel aastatel ehk 2021, 2023 ja nii edasi.

Kvalifitseerumine Euroopa meistrivõistlustele

Kui Rahvuste liiga alagrupiturniir mängitakse 2018. aasta septembrist novembrini, siis EM-valikturniiri alagrupid loositakse sama aasta detsembris ja kohtumised leiavad aset 2019. aastal märtsist novembrini.

Selles vallas süsteem ei muutu - loos paneb kokku viis kuue- ja viis viieliikmelist alagruppi, igast grupist kindlustavad koha EM-il kaks paremat ehk kokku 20 meeskonda. EM-valikturniiri tulemuste põhjal enam play-offe ei peeta.

Viimased neli kohta täidetakse suurturniiri eelsel kevadel, märtsis, Rahvuste liiga abil. Igale tasandile on ette nähtud üks koht, mille mängivad välja alagruppide võitjad. Kui aga mõne alagrupi võitja on koha EM-il juba valikturniiri kaudu taganud, saab võimaluse sama tasandi - mitte alagrupi - paremuselt järgmise asetusega meeskond.

Kui peaks juhtuma, et näiteks A-tasandi tosin meeskonda pääsevad EM-ile valikturniiri kaudu, ei jää lisaturniir pidamata. Sellisel juhul täidavad kohad B-tasandi paremuselt järgmised, kui ka neid ei ole piisavalt, siis C-tasandi meeskonnad, aga mitte alagruppide võitjad; nemad jäävad miniturniiriks oma tasandile. Tasanditelt ei liiguta lisaturniiriks ka allapoole, seega ei lange näiteks B-tasandil mänginud meeskonnad C-tasandi alagruppide võitjatega samasse gruppi.

Tundub keeruline?

Kui Rahvuste liiga ja EM-valikturniir eraldiseisvana on üsnagi lihtsa ja loogilise ülesehitusega, siis märtsis 2020 toimuvad miniturniirid viimasele neljale kohale külvavad segadust.

Väga palju sõltub valikturniiri tulemustest, aga kui arvestada, et UEFA-l on 55 liiget, kellest 16 kuulub D-tasandile ja eeldatavasti valikturniiril jagatavat 20 kohta ei püüa, jääb 39 kandidaati 20 kohale, kellest enam kui pooled on märtsikuiste miniturniiride ajaks koha Euroopa meistrivõistlustel juba taganud.

A-, B- ja C-tasandi peale on miniturniiridel kokku veel 12 kohta, millele oleks sellise arvestuse kohaselt 19 nõudlejat; see tähendab, et tõenäoliselt piisab lisavõimaluse saamiseks C-tasandi alagrupi teisest, teatud juhtudel ka kolmandast kohast.

See omakorda tähendab, et kõige kehvemas seisus on C-tasandile kvalifitseeruvad eeldatavalt nõrgemad meeskonnad, kes omas grupis kolmandaks või neljandaks jäädes ei saa tõenäoliselt neljale lisakohale mängida. Samal ajal on siiski nii suurtel kui väikestel senisest parem võimalus finaalturniirile jõuda.

Olulised kuupäevad:

UEFA Rahvuste liiga:

11. oktoober 2017 - lõpeb 2018. aasta MM-valiksari, selgub koondiste asetus UEFA Rahvuste Liiga loosimiseks
24. jaanuar 2018 - UEFA Rahvuste Liiga alagrupiturniiri loosimine
6.-11. september 2018 - UEFA Rahvuste Liiga 1. ja 2. mängupäev
11.-16. oktoober 2018 - UEFA Rahvuste Liiga 3. ja 4. mängupäev
15.-20. november 2018 - UEFA Rahvuste Liiga 5. ja 6. mängupäev
5.-9. juuni 2019 - UEFA Rahvuste Liiga finaalvõistlus

EM-valikturniir:

detsember 2018 - 2020. aasta EM-valikturniiri alagruppide loosimine
21.-26. märts 2019 - EM-valikturniir 1. ja 2. mängupäev
7.-11. juuni 2019 - EM valikturniiri 3. ja 4. mängupäev
5.-10. september 2019 - EM-valikturniiri 5. ja 6. mängupäev
10.-15. oktoober 2019 - EM-valikturniiri 7. ja 8. mängupäev
14.-19. november 2019 - EM-valikturniiri 9. ja 10. mängupäev

EM:

22. november 2019 - EM-valiksarja miniturniiri poolfinaalide loosimine
26.-31. märts 2020 - EM-valiksarja miniturniiri mängud

12. juuni - 12. juuli 2020 - EM-finaalturniir