Väärikate vanameistrite räpased mängud (1)

Portugali tunamullune võit Euroopa meistrivõistlustel ning hiljutine triumf saalijalgpalli EM-finaalis tõestab, et koondise tasandil oleks portugallastel kõik justkui korras. Kodust jalgpallielu pole ajaloolised tiitlid suutnud skandaalidest päästa. 

Porto unise eeslinna Canelase jalgpalliklubi pidas fantoommatše, sest kuigi punktid ilmusid liigatabelisse iganädalaselt, ei käinud mehed ise väljakulgi. Selleks polnud vajadust. Hirmul on lõhn ja Canelase mängijatel hea haistmine. Võistkonda on aastaid vedanud Fernando Madureira, FC Porto kurikuulsa ultragrupi Super Dragoes ninamees, mängijate hulka kuuluvad veel mitu rühmituse liiget. Vastased pole palju armu saanud.

YouTube on täidetud videotega Canelase pallurite toorutsemistest, alates näkkusülitamistest ja küünarnukkidega trügimistest kuni ohtlikult kõrgete jalalöökide ning sulaselgete rusikahoopideni. Küll näeb aga videotes silmapaistvalt vähe punaseid kaarte. "Nad on ähvardavad ja ahistavad. Kohtunikud ei julge oma raportides rääkida, mis tegelikult toimub," rääkis Grijo klubi president Manuel Gomes Portugali meediale. 

Möödunud kevadel andis Canelase ründaja Marco Goncalves vaid kaks minutit kestnud mängu järel Rio Tinto kaitsjale rusikahoobi, mille peale näitas kohtunik talle punast kaarti. Raevunud Goncalves lõi seepeale vilemeest põlvega näkku, murdes viimase ninaluu. Järgnenud rüseluse lahutamiseks oli vaja politsei abi.

Canelase mängijad olid varemgi vastasmängijaid ning kohtunikke – ka Porto kõrgliigamängude vilemehi – ähvardanud ning fraas "ma tean, kus su perekond elab" kuulus Madudeira ja teiste superdraakonite põhivaramusse. Rühmituse mõjuvõim on niivõrd suur, et need vestlused jäid tavaliselt üsna ühepoolseteks. 2016. aasta oktoobris kohtus Gomes koos teiste Portugali tugevuselt neljanda liiga Porto regiooni grupi klubide presidentidega, et koletisliku vastase üle aru pidada. 

Gomes ja teised presidendid leppisid kokku, et loobumiskaotus ja sellele järgnev 750 euro suurune trahv kaalub nii füüsilise kui vaimse tervisega riskeerimise üles. Novembrist veebruarini käis Canelas väljakul ainult kaks korda, kuid kirjutas igal pühapäeval tabelisse kolm punkti.

Möödunud hooaja jooksul sai meeskond kokku 16 loobumisvõitu ning oli Porto regioonis konkurentsitult parim, nõnda võideti õigus tõusta Portugali tugevuselt kolmandasse liigasse ja võtta sellel hooajal osa ka riigi karikavõistlustest. Kui avaringid edukalt läbinud Canelas pääses septembris 1/32-finaali, kus turniiriga liituvad ka kõrgliigaklubid, hakkas sealne spordimeedia kihama. Miski ei tõmba Portugalis saagi paremini käima kui Benfica ja Porto skandaalikillukesed.

"Ma tahan nende vastu mängida, sest ma vihkan neid kogu südamest," rääkis Madudeira loosi eel. "See oleks matš täis püha raevu." Aprillis laulis Madudeira koos teiste Super Dragoese liikmetega käsipallimatšil, et Brasiilia klubi Chapecoense hukka saatnud lennukil oleks võinud olla hoopis Benfica mängijad.

Nii Porto, Benfica kui Chapecoense mõistsid käitumise hukka ning pärast pikka kaalumist otsustas Portugali Spordiinstituut IPDJ Madudeirale novembris anda poole aasta pikkuse spordivõistlustele sisenemise keelu. Canelas oli vahepeal vastase – Moreirense – teada saanud ning neile ka kaotanud, aga Madudeira nägi oma karistuses midagi enamat.

"See on täiesti mõistusevastane," rääkis Madudeira Portugali ajalehele Jornal de Noticias. "IPDJ on selgelt Benfica käealune. See on järjekordne otsus, mis on vastu võetud Benfica toetamiseks ning Porto kahjustamiseks. Kui ma poleks Super Dragoese liider, ei oleks otsus ka selline olnud. See on rünnak Porto vastu ja mu advokaadid kuulevad sellest." See ei ole jäänud ainsaks viimasel ajal Benfica suunas teele saadetud korruptsioonisüüdistuseks ja ühtlasi pole selles midagi uut riigi jaoks, mis elab, hingab ja toitub suure kolmiku ümber keerlevatest skandaalidest. 

Külastasin Porto Dragao staadionit paar aastat pärast selle avamist, kui koduse EM-i finaali pettumus oli portugallastel veel värskelt meeles ning Apito Dourado ehk Kuldse Vile skandaal end äsja Portugali jalgpallifännide kollektiivsesse teadvusse põiminud. Sellest, kuidas Porto esimees Jorge Pinto da Costa oma klubi mänge vilistavatele kohtunikele raha pakkus ning neile prostituutide teenuseid vahendas, Dragaod tutvustanud giid toona ei rääkinud.

Lapsekingades jalgpallipühamu jaoks tähendaks see halba ennet. Tõenäoliselt poleks oma kõrgeima ülemuse mustamine ka talle endale kuidagi kasulik olnud. Küll jutustas ta õhinaga 40 aastat Portugali valitsenud Antonio Salazari kolmest F-ist – Fatimast, Futbolist ja Fadost.

Kui möödunud aasta 13. mail kuulutas paavst Fransiscus pühakuteks saja aasta eest Fatimas Neitsi Maarja ilmutust näinud külalapsed, Benfica tuli esmakordselt neljandat korda järjest riigi meistriks ning Lissabonis sirgunud Salvador Sobral võitis õhtu lõpetuseks oma Fado-hõngulise lauluga Amar Pelos Dois Eurovisiooni lauluvõistluse, jäi suur osa Portugalist lootma, et selle päevaga lõppes sümboolselt Benficat eurosarjades aastaid kammitsenud Bela Guttmani needus. Lissaboni klubist sai hoopis esimene kõrgeima tugevusgrupi meeskond, kes ei suutnud Meistrite liiga alagrupiturniiril koguda ühtegi punkti.

Aeglaselt hargnenud Apito Dourado, mille ühe lahendina võeti Portolt 2003/04 hooajal tagasiulatuvalt kuus silma vähemaks ning langetati Boavista madalamasse divisjoni, muutis juba Salazari aegadel riigi jalgpallijuhte korruptsioonis kahtlustanud portugallased selgelt paranoilisemateks.

Viimase kümne aasta jooksul pole möödunud ühtegi kuud, mil kolme suure – Porto, Benfica ja Sportingu – presidendid või muud kõrgemad ametnikud poleks üritanud üksteist tõrvaga üle kallata. Vahepeal on süüdistused olnud mõtlemapanevad, vahel täiesti seosetud, aga oma sageduse tõttu juba tähelepanuväärsuse kaotanud. 

Portugallaste melanhoolne identiteet tõmbab neid draama poole. Keegi peab alati võitma, keegi alati kaotama ja nõnda troonivad ka telereitingute tipus telenovelad, tõsielusarjad ja skandaalidel tuginevad spordisaated. Ka Apito Dourado sai tõelise hoo sisse pärast seda, kui Porto presidendi eksprostituudist ekselukaaslane Carolina Salgado avaldas Portugali müügiedetabelite tipus trooninud bestselleri ja valas seal da Costa paksu poriga üle. 

Möödunud aasta 28. juuni hommikul uudistele pilgu heitnud portugallased pidid ühtlasi korraks ka enda ümber vaatama, veendumaks, et mingi maaväline jõud ei olnud neid ajas 150 aastat tagasi viinud. "Porto süüdistab Benficat nõiatohtri abi kasutamises" - see oli midagi uut isegi Portugali standardite järgi.

Väidetavalt sattus Porto kommunikatsioonidirektor Francisco Marques peale Benfica presidendi Luis Filipe Vieira ja Guinea-Bissau politseiülema Armando Nhaga kirjavahetusele, milles Nhaga küsis 2016. aasta liigavõidu eest 100 000, Meistrite liiga alagrupiturniiri kohtumise võidu eest 10 000 ning play-off ringi kohtumise võidu vastutasuks juba 30 000 eurot. 

Kui Dortmund Benficale 4:0 tuule alla tegi, küsis Vieira Nhagalt, miks nõidus ei töötanud, viimase sõnul jäi tohter loitsimisega veidi hilja peale. See veider lugu algatas sündmusteahela, milles on nii Porto kui Benfica üritanud üksteist korruptsioonisüüdistustega üle trumbata. Portugali avalikkus, eesotsas saadetega nagu Prolongamento, lürbivad skandaale nagu sooja suppi.   

Septembris avaldas Benfica oma telekanali vahendusel väidetavalt Daily Maililt saadud nimekirja Euroopa enim korrumpeerunud klubidest, milles Porto hõivas üllatavalt madala kolmanda positsiooni. Vaevalt oli furoor jõudnud jahtuda ning Porto Benficat kohtuga ähvardada, kui detsembri keskel ilmus anonüümse lekitaja kaudu avalikkuse ette viie gigabaidi jagu e-maile, milles loetlevad Benfica ametnikud muuhulgas üles klubi soosivaid kohtunikke, nende isiklikke andmeid ja seda, millist altkäemaksu kellelegi pakkuda, ühtlasi lubatakse klubi jaoks kehvade tulemustega lõppenud mängudel ametis olnud vilemehed tagandada esiliigasse.

Aasta viimastel päevadel võttis riigi õiguspolitsei korruptsioonikahtluste tõttu luubi alla Benfica 2015/16 hooaja tiitlivõidu, kolme nädala eest algatati aga uurimine grupi Porto fännide osas, kes kavatsesid Benfica ning Belenensese vahelisele kohtumisele teha hulgaliselt kahtlaseid panuseid, et võimud hakkaksid Benficat kokkuleppemängudes süüdistama.

31. jaanuaril vahistas Portugali politsei üheksa inimese seas ka Benfica presidendi Vieira, riigiprokuratuuri sõnul kahtlustatakse teda ning klubi asepresidenti Fernando Tavarest rahapesus, maksupettuses ning muudes korrputsioonikuritegudes. See pole midagi enamat kui Portugali lipuvärvides tandemratas, millel sõitjad üritavad üksteist kuristikust alla vändata.

Portugallaste skandaalilembuses lasub palju süüd Antonio Salazaril endal. Fatima, Futbol ja Fado tegid Portugalist isoleeritud riigi, kus kus katoliiklikul kirikul oli suurem sõnaõigus kui riigikoolidel ning kaitsepolitsei noppis režiimi vastaseid nagu seeni pärast vihma. Korruptsioonisüüdistused võeti luubi alla vaid siis, kui eliit seda vajas.

1947. aastal jäi Portugali koondis kodusel rahvusstaadionil Inglismaale alla koguni 0:10, Salazar kahtlustas mängijaid tahtlikus kaotamises ning algatas politseiuurimise. Hiljem mõistis ta, et jalgpall on hiilgavaks võimaluseks populistlikus ning haridusnäitajate poolest ülejäänud Euroopa sabas sörkivas riigis mõjuvõimu kehtestamiseks. 

Benfica võitis 1960. aastatel kaheksa Portugali meistritiitlit ning kaks Euroopa karikat, meeskonna suurimat staari Eusebiot noolisid tol ajal mitmed välisklubid eesotsas Itaalia hiidudega, kuid Salazar pidas teda ning Benficat Portugali jaoks parimaks võimalikuks reklaamiks ning keelas Mustal Pärlil riigist lahkumise. Neli aastat pärast Salazari Estado Novo kukutanud veretut Nelgirevolutsiooni toimus riigipööre ka Portugali jalgpallielus.

Porto jaoks oli 1978. aasta meistritiitel esimene pärast 19 aastat kestnud ootust ning loomulikult andis see klubi toetajatele kinnitust, et kuuekümnendad olid Lissaboni punase meeskonna jaoks kuldsed vaid Salazari Benficalembuse tõttu. Hiljem ei ole omavahelist vaenu jahutanud ka see, et Portugali alaliit FPF ning liigat kontrolliv LPFP on omavahel maha pidanud piltlikult öeldes üsna veriseid taplusi, omakasu jahtivad kolm suurt neid tagant utsitamas.

Sporting on viimastel aastatel jäänud võrdlemisi tagasihoidlikuks nii väljakul kui selle kõrval. Noh, kui välja arvata see, et 2015. aastal määrati peatreeneriks juba Benfica legendiks saanud Jorge Jesus ja see tõotas head nii vuti- kui jutusaadete reitingutele. Eelmisel nädalal otsustas varem tagasiastumisega ähvardanud Sportingu president Bruno de Carvalho avalikkuse ette pöörduda sõnumiga, milles teatas emotsionaalselt, et tema laste elu on Sportingu toetajate kätes ja nood ei tohiks lasta neil nälga jääda. De Carvalho teenib kuus 10 000 eurot. 

Portugalis on populaarseks meloodiline ütlus "água mole em pedra dura, tanto bate até que fura" – tilk tilga haaval uuristab vesi augu ka kõige kõvemasse kivisse. Ilmekalt iseloomustab kõike toimuvat nädalatagune mäng, kus Boavista vastu löödi suluseisukahtlusega värav, kuid peakohtunik ei saanud VAR-süsteemi appi võtta, sest üks hiiglaslikku lippu lehvitanud Boavista toetaja oli sellega blokeerinud kaamerate vaatevälja. Koduliigas võib suurt kolmikut lahutada küll vaid kolm punkti ning tõenäoliselt lähevad medalikohad järjekordselt nende vahel jagamisele, aga suurpuhastust ei ole Portugali jalgpallielu vajanud kunagi enam kui praegu. 

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kevin Piperal   •  
(87.196.7.***)
Elan portugalis, aga sain palju uut teada. Tänud!

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VÄRSKED VUTIJUTUD
Pikk ette (ja ise järele) | Pika põua lõpp: kas Paide ongi tiitlikursil või on Flora lihtsalt halb?
KOONDISEMÄNGU EEL
KÜLAS SIIM JUKS!
Udune Albion | Man City eri: kui keegi oleks 20 aastat tagasi öelnud, et tuleb Meistrite liiga võit, oleksin tema kainust kontrollinud
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0