Sergei Pareiko tõrjeparaad, lumised-lörtsised olud, ehmatav algus, Kostja Vassiljevi õnnelik karistuslöök, millele isegi kommentaatorid reageerida ei osanud, Serbia ülivalus võiduvärav lisaminutitel ning kohtunike otsus seda mitte lugeda - see oli ju nagu eile?

Eesti üks, Serbia üks - hoolimata sellest, et mäng lõppes viigiga, on tegu Eesti koondise ajaloo ühe kõige suurema võiduga. Nii sportlikus kui ka emotsionaalses mõttes. Ülimalt raske mäng, sellisel viisil lõpuks kätte saadud viigivärav ja see mõnikümmend sekundit kestnud tunne, et see kõik kadus mängu viimase puutega... ja siis see eufooria, see võimas rõõmupidu, kui selgus, et ikkagi ei kadunud - mängus oli kõike.

Täna, 29. märtsil, päevapealt viis aastat hiljem, kohtuvad samad meeskonnad samal staadionil uuesti.

• Meenuta - mängu ülevaade koos LIVE-ülekande ning peatreenerite kommentaaridega!

Mängu videokokkuvõte:

Sellist emotsiooni, nagu täpselt viis aastat tagasi, on Lilleküla staadion sest ajast saati tundnud veel vaid mõned korrad - näiteks siis, kui samas valiksarjas alistati ülivõimsa hümnilaulmise järel sama võimsalt Põhja-Iirimaa. Või siis, kui sama valiksari lõppes Eesti jaoks Sloveenia ja Serbia mänguga, mis meile play-off koha tõi. Ehk mingil määral ka siis, kui Konstantin Vassiljev meid Hollandi vastu 2:1 ette viis.

Selliseid hetki ei ole aga rohkem olnud, kus Sergei Pareiko oleks endale väljakul suurest kergendusest risti ette löönud või ajakirjanikud tribüünil vaat et tantsinud. Kuna Serbia fänne staadionile toonases mängus ei lastud, siis olid kõige suuremad Serbia fännid A. Le Coq Arenal just žurnalistid - omaette lühifilmi oleks saanud ka sellest, kuidas Serbia arvatava võiduvärava järel röökis ning tantsis serblaste press Eesti kirjatsurade suunas ning kuidas mõni hetk hiljem oli olukord täpselt vastupidine.

Üks tähendusrikkamaid võite

Üks põhjuseid, miks see kuulus 1:1 mäng nii oluline oli, oli see, et enne seda oli Eesti serblasi Belgradis tulemusega 3:1 kottinud.

"Ikka on see jutuks tulnud. Mina olen ka uurinud nende käest, kes toona kohal olid, et kuidas see 3:1 võidumäng välja nägi," rääkis Karol Mets, kes siis oli vaid 17-aastane ning koondiseõhku veel nuusutanud ei olnud.

"Kõik need, kes selles kohtumises osalesid, on rääkinud, et see on nende karjääri üks tähendusrikkamaid ja vägevamaid mänge."

Sama kinnitas ka toonase võidu üks peaarhitekte Vassiljev, kes on kõigis oma karjääri senistes mängudes Serbiaga skoori teinud. "Kindlasti oli see üks meie tähtsamatest võitudest. Aga see on juba möödas, minevikus," ei kippunud Vassiljev viie-kuue aasta taguseid sündmusi üle tähtsustama.

Serbia koondis madalseisus

Pärast Eestilt saadud häbiväärset kaotust pole Serbia jalgpall senini lõplikult toibunud - eemale on jäädud kolmelt järjestikuselt suurvõistluselt. 2014. aastal koondise juhtohjad üle võtnud Radovan Curcici käe all on peetud 11 mängu, millest kaotatud seitse. Viimati jäädi möödunud kolmapäeval võõrsil Poolale alla 0:1, eelmine aasta lõpetati 1:4 kaotusega Tšehhile.

Kui võtta mängu veel suurem valik, siis võib tõdeda, et serblased on viimasest 16 mängust võitnud vaid neli. Sellest hoolimata ollakse FIFA edetabelis 50. kohal, pisut reaalsemaks hinnatud Elo tabelis aga lausa 38. real. (Eesti näitajad vastavalt 88. ja 89.)

Kehvad tulemused on seda imekspandavamad, et meeskonna koosseisus on tugevaid ja Euroopa absoluutsel tipptasemel pallivaid mängijaid omajagu - Branislav Ivanovic, Aleksandar Kolarov, Nemanja Matic, Zoran Tošic, Adem Ljajic, Aleksandar Mitrovic.

Aga nagu on meil Eesti koondise näol hea vastupidine näide varnast võtta - mängib meeskond, mitte nimed. Ja seda pole serblastel erinevatel põhjustel viimasel ajal tekkinud, jääb tunne, et tegu on individuaalide kogumi, mitte tiimiga.

Sellest hoolimata ootab Eesti koondist äärmiselt raske ja tõsine mäng tugeva vastasega - kõigest hoolimata on serblased eeldatavalt nõrgemate meeskondade vastu viimasel ajal oma võidud küllaltki kindlalt ära võtnud ning kuigi Eesti viimasel kahel korral Serbiat hammustas, kuulume ka meie pigem sellesse kategooriasse.

Seda, mida näitab meile Serbia viis aastat hiljem, näeme juba täna õhtul kell 19.

29.03. kell 19.00 A. Le Coq Arenal

Eesti - Serbia

Peakohtunik: Arnold Hunter
Abikohtunikud: Richard Storey, George Argyropoulos (kõik Põhja-Iirimaa)
Neljas kohtunik: Neeme Neemlaid

Eeldatavad algkoosseisud:

                             Mihkel Aksalu

 Taijo Teniste      Enar Jääger         Karol Mets      Artur Pikk
                   Ilja Antonov     Aleksandr Dmitrijev
    Sergei Zenjov         Konstantin Vassiljev       Ken Kallaste

                             Henri Anier

                Nikola Stojiljkovic  Aleksandar Mitrovic 

  Zoran Tosic     Luka Milivojevic     Nemanja Matic      Adem Ljajic
                   
  Uroš Spajic    Slobodan Rajkovic   Nemanja Maksimovic  Branislav Ivanovic

                             Vladimir Stojkovic

Triobeti koefitsiendid:

Eesti võit - 4,70
viik - 3,30
Serbia võit - 1,90

Eesti - Serbia 0:1 (0:0)

Kommentaarid

---

Andres   •   29. märts 2016

(176.46.30.***)

Video kvaliteet on nii sitt, et oleks võinud selle siia lisamata jätta. Ja ainult lõpus Zelinski ära röögitud häält lasta veits. IMHO!

mnjah   •   29. märts 2016

(85.253.156.***)

Mäletan neid mänge ja eks olid super ajad need. Tänasel koondisel puudub selle ajaga võrreldes kõik see sära, mis oli siis. Isegi ajakirjanikud mänge kommenteerides on muutunud pehmodeks, ei julgeta tunnistada omade sitta mängu. Tänane perssoni koondist võib võrrelda sellega nagu ilma munadeta koera, kes üritab sugu teha või ilma jalgadeta hobust, kes üritab galoppi teha. No ei ole need asjad kuidagi arenenud. Me ei oska palliga midagi teha!!! Sellest on nagu KAHJU. Pohhui kui kaotamegi 2:0 või 3:1 aga tahaks nagu MÄNGU näha, mitte suvaliselt tagant pika palli peksmist vastaste väravavahile, kes selle rahulikult rinnaga maha võtab....... igaüks kes on mänginud, teab KUI SUURT VAHET SEE MÄNGUTASEMES NÄITAB. See on lihtsalt öö ja päev ja siis tuleb persson ja hakkab jälle laulma "võimalustest", "teravustest" ja kurat teab millest veel....... aga ma ütlen, ta on ainus kes seda näeb. Suure osa ajast mängime TÄPSELT samamoodi ja samasuguse taktikaga nagu San Marino! Ja nii ongi. Me saame tavaliselt niikuinii enamuse mängudest lakki, aga minu mõte on selles, et LÄHEME JA ANNAME SIIS LAHINGU, proovime vähemalt MÄNGIDA! Aga mitte seljad küürus, pilk maas, pikka taguda ja pärast öelda, näe: kui vähe meile väravaid on löödud! JALGAPALLI mõte seisneb väravate löömises EELKÕIGE, mitte nende paanilises ära hoidmises. Seda kuradi tarkust persson ei tunne. Keegi ei saagi temast niikuinii midagi aru: ei mängijad ega publik, viimati ka teleajakirjanik. Kaua selline asi kestab?

to mnjah   •   29. märts 2016

(90.190.79.***)

Meil pole piisavalt kvaliteetseid ründajaid, et ründavat mängida. 5 aastat tagasi oli Kostja meil super, tema pealt tulid enamus väravaid. Selle viie aastaga pole meil ühtegi arvestatavat ääre- või tipuründajat tekkinud.

noo   •   29. märts 2016

(85.253.156.***)

Väravad ju tulidki ründava stiili pealt, Kostja ei löö kui see pall ei ole vajalikus kohas. Tead ju seda tõde isegi, kui oled väljakut mitte ainult telekast näinud. KOHT peab olema, siis tekib ka võimalus ja ära sa ütle, Kostja ei löönud üksi, lõid ka Kink, Zenjov, Saag isegi ja mõned veel..... Point ongi selles, et me oleme selle variandi ära andnud, ja seda juba AINUÜKSI sellega, et koondisesse me ei kutsu potensiaalseid tulevikumehi nagu Ojamaa, Liivak, Vaštšuk, Käit. Sõprusmängudes võiks nad ju joosta seal ees küll + koduliiga mehed. Mängime 1 ründajaga ja 1 poolikuga ning ülejäänud seltskond istub kogu aeg palli ja meie värava vahel, ehk KAITSES. Mannetu on see mäng ja hiljem kui see nn "sildtreener" on läinud ja me lõpuks MÄNGIMA tahame hakata, tuleb uuel treeneril peale hakata KOGU mängu üles ehitamisega sisuliselt nullist. Mingi selge joon võiks olla. Et rõhume kontratele ja vajadusel paneme kaugelt.....aga kaugelt ei PROOVIGI keegi lüüa. Ärge rääkige, et ei oska. Lihtsalt peame selle ruumi tekitama ja julgemalt vajutama....aga kui kogu punt 16kasti joonel istub ja pikka taob, polegi teha midagi noh.

to 85.253.156   •   29. märts 2016

(88.196.101.***)

Õige jutt, täpselt nii ongi!

to eelmisele   •   29. märts 2016

(193.34.40.***)

Ma olen ka jumala nõus. Eesti taktika ongi hetkel, pikk ette ja siis kaitsesse tagasi. Tuleb võtta ründesse need nahhaalsed Ojamaa, Liivak jt. kes võibolla ei tööta niipalju tiimi jaoks, aga suudavad mingeid teravusi seal ees lüüa ja vastaseid julgevad ette võtta, mitte, et saame 16kasti ääres palli ja siis söödame keskjoonele tagasi, sest individuaalselt ei julge, ei oska või ei tohi/taha midagi sealt luua.

Üks tark mees internetis   •   29. märts 2016

(195.50.206.***)

MA KAAAA! Ma ka olen nõus! Teate miks ma nõus olen vä? Sellepärast et te räägite nii õiget juttu siin kõik! Ja tegelt ka alati tuleb vinguda ja hädaldada sitaks palju sest me oleme ju eestlased ja paljudel kpiub meelest minema et meile ON KEELATUD vaadata asjadele pikas perspektiivis või veel hullem - millegiga rahul olla. Absoluutselt on ära unustatud meie rahvuslik kohus enne iga jalgpallimängu meile kaotust ennustada ja ettenutta ning kõiki ja kõike valimatult sõimata. Rahulikud oleme me küll seda teavad kõik. Me oleme VÄGA rahulik rahvas aga seda ainult näost näkku suhtluses kus me reeglina teeskleme et meil on suu munni täis sest siis ei pea võõra inimesega rääkima ja saab omaette mõttes kõiki perse saata. See on kõige mõnusam sest niimoodi ei kuule keegi seda. Internetis me oleme spetsialistid ja sõdalased. Niiet jah poisid ma olen ka teiega TÄIEGA nagu nõus. Kõik ON sitasti. Kõik ON täiesti putsis. MITTE MIDAGI ei toimu ja täiesti PERSEEEEEEEES on kõik. Miks? Sellepärast et meie koondise viimase aasta statistika räägib täiesti selget keelt.

Viimase aasta jooksul: mängitud 11 mängu. Võidetud 5. Viigistatud 3. Kaotatud 3. Oleme löönud 13 väravat. Lasknud endale lüüa 6 väravat.
Debüüdi on saanud ja koondises katsetatud rohkem noori kui iialgi varem.

Kuidas saab selliste numbrite valguses terve mõistusega inimene öelda et MIDAGIGI meie jalgpallis on hästi????? Kas te inimesed olete nagu peast soojad vä?????????

andre26   •   29. märts 2016

(2001:7d0:82cf:ed01:593.***)

viimasele kommile like :D

erx   •   29. märts 2016

(85.159.5.***)

Minuarust liigume õiges suunas. See, et mingi umbkeelne Vatsuk kuskil inglismaa mudaliigas põmmutab pole mingi näitaja. Koodnisemäng hoopis teine. Kül liivak ja Ojamaa ka oma võimalused uuesti saavad, neil vaja kõige pealt oma kolbas asjad korda saada. Tuleb vaikselt ehitada ja edasi liikuda. Noori, kes särama võivad lüüa on meil küll. Rüütli ühe tsükli edu tuli eelnevate tsüklite õppetundide ja vana kahuriväe kogemustest ja sel ajal olnud 26-29 aasta vanustest eluvormis olevatest Vassiljevist, Kingist ja teistest. Paraku praegu on need juba vanemad 5 aastat ja noored pole veel suurtegudeks valmis aga küll tuleb ka see aeg! NB: Mäletate kuidas kõik sinuasid kui kaotasime Fääridele 0:2, et Rüütlil aeg minna ja see ikka ei toimi.

to Üks tark mees interne   •   29. märts 2016

(88.196.101.***)

SKõige suurem interneti spetsialist on nüüd rääkinud! Teema võib lukku panna!

tuuts   •   29. märts 2016

(2.150.22.***)

Kummalised inimesed, kummaliste kommentaaridega...Vb t8esti me ei rynda piisavalt...ei saa vaielda kuidagi siin...Ei l88da meile palju v2ravaid...ka sellega ei saa vaielda...aga yks heaa lause oli siin kuskil kommentaarides...kui Ryytli kaotas lahjadele vastastele, siis oli t2pselt sama jutt kommentaatorite poolt siin lehel...miks te kyll k8ik sellised debiilikud olete ja enne m2ngu juba k8ik lootused kaotanud olete? Nii loll ikka annab olla...2rge vaadake ja elage siis kaasa, kui te juba niikuinii ennast kaotuse lainele viinud olete...sest yhelegi meie mehele koondises pole teiesuguseid ajuhiiglasi toetama vaja...minge toksige kuskil seent palli asemel

Sillamäe   •   29. märts 2016

(85.253.57.***)

Spordis on tähtis võit, mitte osavõtt. Muidu pole mõtet väljakule minnagi. Kaotajad väidavad vastupidist.

---

Sisene

Lisa oma kommentaar...

Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.