Võitlus teel püsimise nimel (0)

Viimase kümne aasta jooksul kümnenda erineva võitja saanud Copa Libertadores on turniir, mis pakub korrapäratuse armastajale kõike, mida rahutu hing ihaldab.

Bussisõit Copiapost El Salvadori ei võta kauem kui kaks tundi, kuid need pidid olema ühed pikimad Brasiilia klubijalgpalli hiiu Corinthiansi mängijate eludes. Päikeseloojang kahe ja poole kilomeetri kõrgusel Atacama kõrbes maalib Põhja-Tšiili kivisele lõuendile punaste, siniste ning lillade toonidega, enne, kui tõmbab üllatava kiirusega ette süsimusta kardina ning jätab pealtnägijad pea täielikku pimedusse. Maavälised kaljunukid ja kõrvulukustav vaikus paneks igaühe meist end seal tundma kui 'punasele planeedile' mahajäetud Matt Damon filmis "Marslane" ja võrdlus polegi kohatu, sest Atacama kõrb on nii kuiv ja elutu, et NASA teadlased kasutavad sealt võetud pinnaseproove Marsi uurimiseks.

Esmamulje 8000 elanikuga El Salvadorist on kindlasti üks veidramaid kogu maakeral. Kümnete kilomeetrite ulatuses nii põhjas, lõunas, idas kui läänes pole näha muud peale heleda kivi, soolapaljandite ja põua - üks meteoroloogiajaam El Salvadorist idas on viimase kümne aasta jooksul registreerinud vaid ühe vihmasaju. Kui kauguses hakkab paistma El Salvadori istutatud puude ladvik, võib see mõnel aeglasema liiklusega päeval olla üleüldse esimeseks märgiks elust pärast 150 kilomeetri pikkust sõitu. El Salvador on Rooma leegionäri kiivri järgi projekteeritud kaevanduslinnake, kus esimest korda löödi kopp maasse alles aasta pärast seda, mil toona teismeline Pele end Rootsis superstaariks mängis.

Sellisest jumala poolt hooletusse jäetud kohast ei tohiks sirguda meeskond, kes pääseb Lõuna-Ameerika tähtsaima klubivõistluse Copa Libertadorese alagrupiturniirile, aga kui jalgpall ja elu on sel pöörasel mandril põimunud igal sammul, miks ei peaks jalgpall võrsuma ka kõige elutumast pinnasest? Nõnda kohtusid Sao Paulo suurlinnakäraga harjunud Corinthiansi staarid möödunud aastal Cobresaliga, meeskonnaga, kellel ei lubatud mitu hooaega järjest Tšiili esiliigasse tõusta, sest 100x60 meetri suuruse murulapi kasvatamine keset Atacama kõrbe oli algselt osutunud liialt kalliks ja keeruliseks ettevõtmiseks. Teekonna, olgu see kuitahes pikk ja keeruline, tähtsus iseloomustab Copa Libertadorest suurepäraselt.

***

Kolmapäeva õhtuks oli Gremiol selja taga küll vaid 800-kilomeetrine lend Porto Alegrest Buenos Airesesse ning Copa Libertadorese finaali avamängust Lanuse vastu võetud 1:0 võit, kuid Brasiilia ja Argentina klubide omavahelised kohtumised kannavad endaga alati kaasas lühikest sütikut. Ka Porto Alegres sattusid mängijad lõpuvile järel kergesse rüselusse. Ettevaatust nõudis ka tõik, et Lanuse jaoks ei oleks raskest seisust välja tulemine olnud midagi uudset. Veerandfinaali avamängu kaotas Lanus võõrsil koduse rivaali San Lorenzo vastu 0:2, võitis seejärel kodus sama tulemusega ning pääses penaltiseeria järel poolfinaali. Ka seal kaotas Lanus kõigepealt võõrsil nimekale kodurivaalile (River Platele 0:1), jäi kodus 0:2 kaotusseisu, kuid pööras mängu täielikult pea peale ja pääses edasi koondskooriga 4:2. Gremio kasuks võis rääkida ajalugu ning kaks varasemat Libertadorese triumfi, aga Lanus ei olnud meeskond, keda alahinnata. Libertadoresel ei saa alahinnata mitte ühtegi meeskonda.

Kui Gremio ja Lanus kindlustasid novembri esimestel päevadel finaalikoha, sai ühtlasi kinnitust fakt, et viimase kümne aasta jooksul on Copa Libertadorese finaalis mänginud kakskümmend erinevat klubi. Samas ajavahemikus on nii Madridi Real, Müncheni Bayern, Manchester United kui Barcelona Meistrite liiga finaali pääsenud kolmel korral. Teades, et Libertadorese võitja viib koju viis korda väiksema rahasumma kui Meistrite liiga alagrupiturniirile pääseja, on nüüdisaegsed transatlantilised võrdlused oma mõtte kaotanud. Brasiilia ja Argentina liigad võisid vastavalt 1960. ja 1970. aastatel olla maailma absoluutses tipus, nüüd on Euroopa majanduslikud võimalused kvaliteedikaussi nii palju kallutanud, et siinpool ookeani toimuv turniir hõlmab endas kõiki maailma parimaid mängijaid ning Euroopa Meistrite liiga asemel võiks selle nimi vabalt olla ka Globaalne Meistrite liiga.

Ladina-Ameerika vabastajate Simon Bolivari, Jose de San Martini, Antonio Jose de Sucre jt järgi nime saanud Libertadoresel ei tea iial, kas kübarast tuleb välja kuld- või mädamuna, aga just ettearvamatus ongi selle turniiri ligitõmbavaks eripäraks. Ajal, mil Euroopas koondub võim üha kindlamalt käputäie klubide kätte, suplevad meie ookeanitagused sõbrad kaosebasseinis nii, nagu tegi seda Euroopa praeguse Meistrite liiga eelkäija aegadel. Pääses ju Lahti klubi Kuusysi 1986. aastal Euroopa karika veerandfinaali ning mõni aasta hiljem mängisid kaheksa parema hulgas klubid nagu KV Mechelen, Dnipro ja Sofia CSKA.

Möödunud aastal lülitas Ecuadori väikeklubi Independiente del Valle teel Libertadorese finaali konkurentsist nii Argentina hiiud River Plate ja Boca Juniorsi kui mehhiklaste UNAM-i, enne, kui finaalis jäädi kahe mängu kokkuvõttes napilt alla Colombia Atletico Nationalile. Euroopa karika romantika elab edasi Copa Libertadoreses.

Lõuna-Ameerikas ei ole tavapäratuks, et tiitlikaitsja võib järgmisel hooajal hoopis suurtes raskustes sipelda. Etteulatuvaid plaane on raske teha, sest iial ei või teada, kuna Euroopa klubid tulevad talentide jahil uksele koputama ja nõnda ei sõlmita lepinguidki tihti pikemaks kui kaheks aastaks. Vahetult enne seda, kui Corinthians Atacama kõrbes kultuurišoki osaliseks langes, olid meeskonnast lahkunud klubi suurimad staarid Malcolm, Gil, Vagner Love, Renato Augusto, Jadson, Ralf ja Edu Dracena. Neid toodi asendama teist sama palju mängijaid. Võimalus meeskonda mitme aasta jooksul oma nägemuse järgi ehitada on kogu Lõuna-Ameerikas vaid väga üksikutel treeneritel, sest lühiajalised triumfid kaaluvad pikaajalised plaanid pea eranditult üle.

***

Lanus mängis kolmapäevast korduskohtumist küll koduväljakul, kuid 37-aastase tipuründaja Jose "Pepe" Sandi jaoks oli teekond oma karjääri esimesse Libertadorese finaali olnud ääretult pikk. Sand alustas mängimist juba eelmisel aastatuhandel River Plates, rändas seejärel mööda riiki ringi, enne, kui jõudis 2007. aastal Lanuses tõelise läbilöögini. Tema 15 väravat aitasid klubi nende ajaloos esimest korda Argentina (Apertura) meistriks, järgmisel aastal kõmmutas Sand Apertura ja Clausura peale kokku 29 tabamust ning lendas seejärel õnne proovima ookeani taha. Poolteist aastat Al Ainis möödusid resultatiivselt, kuus kuud Deportivos mitte nii väga. Kui Sand eelmisel aastal Lanusega taasliitus, oli ta suurema ja vähema eduga mänginud 15 erinevas klubis.
Lanuses tuli Sand väljakule koos kaitsja Maxi Velazquezi ning ääremängija Lautaro Acostaga, kes kuulusid meeskonda ka ajaloolisel 2007. aastal.

Taaskohtumine vanade kamraadidega vajutas karjääri lõpusirgele jõudnud Sandi peas igatahes mingile lülitile, sest mees naasis vägagi näljaselt. 2016. aastal lõi ta 17 mänguga 15 väravat, kaasa arvatud ühe liigafinaalis San Lorenzo vastu (viimase kümnekonna aasta jooksul Argentina liigaformaadis toimunud muudatusi ei tasu puudutada isegi mitte pika oksaga) ja tõi Lanusele ajaloo teise tiitli, ka selle aasta juunis lõppenud hooajal jäi tema nimele 15 tabamust. Tõeliselt hoogu sattus Sand aga selle aasta Libertadoresel.

Alagrupiturniiril jäi tema nimele neli tabamust, 16 parema hulgas sahistas ta korra boliivlaste klubi The Strongest võrku, sama juhtus ka veerandfinaalis San Lorenzo vastu. Poolfinaalis Riveri vastu olid tema kaks väravat Lanuse võimsa tagasituleku katalüsaatoriks. Enne finaali Gremio vastu otsustas Sand, et võtab edu korral ette veel ühe pika teekonna. "Ma kõnnin Corrientese linnast Itatisse, et näha Neitsi Maarjat," rääkis Sand kohalikule raadiojaamale. "Ma olen tema käest palju asju palunud... kui ta täidab ka selle soovi, pean talle ometi austust avaldama." Sellel aastal jääb Sandil 70 kilomeetri pikkune rännak siiski ette võtmata.

Finaali avamäng oli oodatult madalatempoline, Lanus istus sügaval ning Gremio veeretas hambutult palli, kuniks vahetusest väljakule pääsenud Cicero lõi kümmekond minutit enne lõppu matši ainsa värava. Kolmapäeval liikus Gremio söödumäng Buenos Aireses oluliselt paremini ja Fernandinho ning Luani tabamused kindlustasid Brasiilia klubile tiitli, vaatamata sellele, et Sand realiseeris 71. minutil penalti. Turniiri parim mängija, intelligentne ründaja Luan ning xavilik mängujuht Arthur, keda jahtivaid Euroopa klubisid ei tohiks eemale peletada ka 50 miljoni euro suurune väljaostuklausel, tõusid kordusmängus oma keeruliste ülesannete kõrgusele.

Sandist sai 37 aasta ja 135 päeva vanusena vanim Libertadorese finaalis värava löönud mängija ning turniiri ajaloo vanim suurim väravakütt, kuid need auhinnad pakuvad talle tõenäoliselt vähe lohutust. Teenekas ründaja väljus kolmapäeva õhtul riietusruumist punaste silmadega alles kaks tundi pärast lõpuvilet ning vabandas, et ei soovinud mängu järel koheselt meediale kommentaare jagada. Samal ajal, kui neli tuhat Argentina pealinna mängu vaatama lennanud õnnesegast Gremio fänni katsid Buenos Airese ehk tuntuima monumendi, obeliski, sini-valge-mustade lippudega, jagas Sand Lanuse staadioni kõrval kõigile soovijatele autogramme. "Gracias Pepe," kostus nii siit kui sealt vaikselt.

***

Esimest poolaega oli mängitud 20 minutit, kui El Cobre staadioni prožektorid alla andsid ja nii, nagu 24 tundi varem El Salvadori saabudes, jäi Corinthians järsku ootamatult pilkasse pimedusse. Õhtud kõrbes on jäised. Mängijad seisid väljaku ääres paksudesse jopedesse riietatuna ja pidasid nõu Tšiilisse lennanud 300 poolehoidjaga, aga toonane Corinthiansi peatreener Tite tonksas hoopis varbaga muru, nii, nagu ta oli teinud enne mängu, kui Cobresali väljaku hooldaja Ibar Rivera talle isiklikku ringkäiku korraldas. Kui poleks Riverat, ei oleks El Salvadoris jalgpalli. Tema oli see, kelle tellimusel toodi Copiapost esimesed muruseemned, tema rajas El Salvadori ainsa muruväljaku ning tema hooldab El Cobre staadionit üksinda, religioosselt. See on tema lapsuke. Tänu temale sai just siin, keset Atacama kõrbe, kivide ja tolmu vahel, alguse Tšiili koondise eest 34 väravat löönud Ivan Zamorano profikarjäär. El Cobre ja Cobresali eriline lugu saab aga õige pea oma lõpliku peatüki.

El Salvadori elu valitseb täielikult kaevandusfirma Codelco, kellele kuulub nii linnakese jalgpalliklubi kui seal asuv kaevandus, mis annab tööd 2000 El Salvadori elanikule. Viimase kümnendi jooksul pole puurimine oodatud tulemusi toonud ja nii otsustati see mõne aasta eest sulgeda. See ei ole Tšiilis erakordne. Atacamas on olnud kümneid sarnaseid kaevanduslinnu, mis on sündinud, elanud ja surnud ühe põlvkonna eluaja jooksul. Rivera teab koos teiste El Salvadori inimestega, et kui ühel päeval jäävad kaevanduse uksed lõplikult suletuks, on linnake kaardilt kadunud, ühes temaga tol veebruariõhtul Brasiilia giganti Corinthiansi võõrustanud Cobresal ja Ibar Rivera perfektselt hooldatud muru, mille iidne Atacama peatselt endasse neelab.
See on Copa Libertadorese võlu ja valu. Meeskonnad ja talendikad mängijad kerkivad eikuskilt ja kaovad sama kiiresti, nad säravad eredalt ja on järgmisel hetkel laostunud, aga alati kannavad nad endaga kaasas kohalike inimeste lugusid - tragikoomilisi, mõtlemapanevaid, erilisi. Kui Meistrite liiga on maailmakuulsas kontserdisaalis esinev popstaar, on Libertadores selle esisel tänavanurgal kitarri tinistav folklaulja ja see, kui palju münte on tema kübaras, ei vähenda kuidagimoodi tema toore jõuga lauldud sõnumi tähtsust.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
VARSSAVI OOTAB!
Slovakkia-sammuga hinnalisi minuteid kogunud Jürgens: vajasin neid, et koondises jälle viie minutiga krampi ei saaks
VÄRSKED VUTIJUTUD
KOONDISEMÄNGU EEL
LIIGA OTSIB MEISTRIT
Kaheksa paremat, kes on kukutanud parimaid: Ajaxi ja Benfica esiareenidel lüüakse tuled eriliselt põlema
KOONDISE KESKVÄLJAMEHED
VARSSAVI EEL
Eesti koondist tabas suure mängu eel tagasilöök: üks mees jääb esialgu lennukilt maha
VARSSAVI EEL
Sõelmäng | Väravakuningas Henri Anier: pole olemas võimsamat emotsiooni, kui Eesti eest löödud värav
Eesti koosseis Poola vastu: Klavan, Mets ja Vassiljev olemas, kutse sai ka Laur
OTSUSED
Videokohtunik | Kes kelle kukutas ja kelle jalale ikkagi astuti?
PIKEMAT LUGEMIST
VARSSAVI OOTAB
Eesti, pane valmis! Poola koondise koosseis kubiseb suurtest nimedest
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
Kas HPV-ga nakatumine võib tekitada vähki ka meestel?
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0