Voolaid: me ei tohi jalgpallitrendidest maha jääda (0)
Jalgpalliliidu koolitusosakond on muutuste keerises, reformitud on koolituste tasandeid, appi on võetud kamaluga instruktoreid ning uue ja kasutajasõbralikuma ilme on saanud jalgpalliliidu kodulehel asuv treenerite koolituse lehekülg, kus saab nüüd iga treener end suurema vaevata tulevastele koolitustele kirja panna. Osakonna juht Karel Voolaid jutustab, mis on teisiti, kui varem ning milline peab olema üks Eesti treener.
Mis on koolitusosakonnas muutunud võrreldes eelmise aasta jaanuariga?
Kõige tähtsam on see, et koolituse üldine struktuur on läinud loogilisemaks ja sujuvamaks. Kui varem oli huvilistele üks rahvajalgpalli koolitus, siis praeguseks on tekkinud rahvajalgpalli tasand ehk valikuvõimalus on suurenenud. On eraldi koolitus harrastajatele, õpetajatele ning neile, kes soovivad juhendada kas poisse või tüdrukuid. Rahvajalgpall muutub tänu sellele konkreetsemaks. Oluline on seegi, et juurde on tulnud EJL D litsentsi koolitus. Varasem hüpe kahepäevaliselt rahvajalgpalli koolituselt üheksapäevalisele C litsentsi koolitusele oli liiga suur. Nüüd on neljapäevaline D koolitus vahel. Selle fookus on lastetreeneritel, nende kandepind on Eestis kõige suurem. Tahame, et nad saaks lapsi treenides hea väljaõppe, mitte ei liiguks liiga kiirelt tippjalgpalli juurde.
Saan aru, et põhilised muutused on seotud just rahvajalgpalliga?
Jah. Väga oluline muutus on see, et me kaasame osakonna töösse grupi instruktoreid, kes hakkavad rahvaliiga ja D koolitustes kaasa lööma, kuid ka UEFA A ja UEFA B koolitusi assisteerima. See grupp on päris suur ja sinna kuuluvad praegu Andrei Veis, Ats Sillaste, Joel Indermitte, Eneli Vals, Kaidi Jekimova, Aleksandra Ševoldajeva, Jürgen Henn, Marko Pärnpuu, Pelle Pohlak, Ott Meerits, Jürgen Kuresoo, Marti Pähn, Sander Lember, Martin Teder ning Egert Sults. Kindlasti pakub huvi, miks neid nii palju on? Seepärast, et neil ei tekiks oma igapäevatöös stressi, peamine fookus jääb neil ikkagi oma klubile.
Ressursihüpe on ju tohutu. Mida instruktorid juurde annavad?
Suur number on ühtpidi väga väike. Arv on suur, aga tegevus jääb esialgu minimaalseks, kuna meil toimu iganädalaselt koolitusi. Ootame seda, et nad võtaks initsiatiivi, nad on perspektiivikad ning me üritame laiendada tulevaste koolitajate ringi. See polegi oluline, et instruktorid kohe midagi koolitusele juurde annaks. Võib öelda, et meile on see investeering tulevikku ning neile väljaõpe. Me otseselt ei sõltu neist, aga nad tagavad koolitusele kõrgema väärtuse. Instruktori ülesandeks on assisteerida koolitajat ning viia läbi nii praktilisi kui ka teoreetilisi osasid.
Jätame praegu rahvajalgpalli kõrvale, mullu toimus esimest korda Eesti jalgpalli ajaloos väravavahtide treeneri litsentsi koolitus.
Sügisel see tõesti aset leidis. Seda viisid läbi Mart Poom ning Andrus Lukjanov. Koolituse vastu oli ja on jätkuvalt huvi olemas, meil on motiveeritud väravavahte, kel on huvi õppida. Lähiaastatele on planeeritud ka väravavahtide UEFA A litsentsi koolitus ning see mõte pole ainult ideetasandil, vaid töö selle nimel juba käib.
Ja kohe on hakkamas uus UEFA PRO koolitus, mis on meie jaoks samuti ajalooline.
Jah, see on kolmas PRO koolitus, mis Eestis toimub ning tegemist on väga suure projektiga, kuna saime esimest korda UEFAlt loa see ise läbi viia. Varem on koolitusjuht tulnud välismaalt, aga nüüd oleme saavutanud sellise staatuse, et saame selle ise korraldada. See on väga hea märk ja näitab, et me teeme head tööd.
Jalgpall areneb kärmes tempos. Kui kiirelt jõuab koolitusosakond ajaga kaasas käia?
Iga klubi tahaks, et oleks rohkem tehnilist personali, aga ma usun, et meil on harrastajate arvuga võrreldes hea tasakaal. Uute koolituste ja inimeste tekkimine on analüüsitud, hindaksin praegu, et meil on hea võimekus. Kõige tähtsam on see, et treenerid tunneks end hästi ja mõistaks, et UEFA PRO või UEFA A litsents ei garanteeri edu. Entusiasm ja enesetäiendamine on need, mis tagavad edu. Pean end kaasaegselt mõtlevaks treeneriks ja koolitajaks. Minu jaoks on võtmeküsimus, et me ei jääks maailma jalgpalli trendidest maha, samal ajal endale aru andes, kes me oleme ja kust me tuleme.
Milline võiks olla Eesti treener?
Koolitusosakonna suurimaks väljakutseks on tõsta treenerite taset. Eestis töötav treener peab olema sisemiselt motiveeritud, tahet täis ning kaasaegse mõtlemisega. Koolitused peavad andma teadmisi ning süstima head energiat ja uusi ideid, mis aitaks treenereid nende igapäevatöös ning arendaks Eesti jalgpalli. Koolitajatel pole vaja, et treenerid usuks koolitajat tema nime pärast, vaid et koolituse sisu aitaks treeneritel mõista loogilisi treenimise ja käitumise põhimõtteid. Me ei soovi ühegi treeneri käekirja või iseloomu muuta. Soovime, et treenerid analüüsiks pidevalt, kas see, mida nad treenitavatele annavad, on parim võimalik. Head treenerid on aluseks Eesti jalgpalli arengule ja üldisele jalgpallikultuuri väljakujunemisele.
Kas lähiajal on koolitustele plaanis veel uusi tasandeid lisada?
Ma olen näinud Hollandi koolitusstruktuuri ja seal oli väga palju tasandeid, aga ma ei näe, et meil praegu probleeme oleks. Üritame väljaõppe efektiivsust tõsta ja kui näeme, et mingeid etappe on vaja lisada, siis me seda teeme. Jalgpall areneb kiiresti, aga struktuuri arendamine ei saa kiirustatud olla. Analüüsime jalgpallitreenerite juurdekasvu ja teeme vajadusel täiendusi koolitusstruktuuris.
