Kes meist oleks kümme, isegi viis aastat tagasi suutnud ette kujutada, et Eestis on uus, igasugustele standarditele vastav staadion (hea küll, alles kerkib, aga valmis saab enivei!)? Kes oleks võinud ette kujutada, et esimene koondise mäng, mis seal toimub, on Eestil vanade total footballi korüfeede, Hollandi vastu?
Ja mis kõige tähtsam, kes oleks aastat viis tagasi julgenud pakkuda mingit muud tulemust, kui Eesti umbes viie - kuueväravalist hävimist?

Ilmselt mitte keegi. Õnneks on ajad muutunud. Hollandi ja Eesti koondise vastasseisust ei räägita enam kui sipelga ja elevandi heitlusest. Eriti kõvad prognoosijad pakuvad koguni tulemuseks viike ja Eesti mitmeväravalisi võite (siinkohal meenutagem alati paduoptimistlikke ja keevalise verega DELFI kommentaatoreid, kes hüüavad "Eesti - Holland 6:1!" jne.) . Eriti kõvaks plussiks peetakse tõika, et hollandlastel olla paar eriti ässa meest (Fränk te Puur ja Etkar Taavits) vahva ravimi, nandrolooniga patustamise eest mängukeelu saanud. Juhhei.

Enne tänast päeva oli veel üks asi, mis tõsiselt üllatas. Nimelt see, et nimetatud kaks tulpidemaa meest said mängukeelu, mis kehtis ainult nende koduliigades (Taavitsi puhul oli vähemalt nii). Eriti tore. Rahvuskoondise tasandil võivad poisid siis oma kirde-eestilikud hobid unustada ja palli taguda, nii mis müriseb. UEFA ja FIFA mehed on ikka naljahambad küll. Kuulsin kusagilt vahvat võrdlust antud situatsioonile. Mis saaks siis, kui tuntud dopingukollid Soome suusatiimist saaksid ka võistluskeelu ainult rahvusvahelistele võistlustele ja Soome karikavõistlustel ikka edasi mässaks? Oleks sellisel juhul võistluskeelul kui sellisel üldse mõtet? Davids on nüüd küll oma keelu kätte saanud (2 mängu tuleb äkki ära) ning De Boer saab ka kunagi hiljem midagi (hea kui ühe mängu saab). FIFA ei saa ju riskida, et Holland MM-ile ei pääseks.

Ausalt öeldes tundub kahe hollandlasest patuoina puhul see võistluskeel olevat lihtsalt sundpuhkuseks koduliigast, mille viimased ringid on juba põhimõtteliselt läbi. Ei usu, et sellistele poistele eriti pikk keeld väänatakse, ikkagi Euroopa tipud ja autoriteetsed mängijad (meenutagem härra Coutot, kes ka usinalt igasuguste droogidega mehkeldas ja ikka vilkalt palliplatsil sibab). Mis saaks siis, kui näiteks mõni Läti või Islandi jalgpallikoondise tugisammas jääks nandrolooni või kokaiini või kasvõi kummiliimi nuusutamisega vahele? Trahv oleks ilmselt vängem ja mängukeeld pikem-põhjalikum.

Mis muidugi ei tähenda seda, et nende kahe mehe kohaletulekuga Eestil mäng millegipärast raskemaks läheks. Metsikult raske on ta niikuinii. Aga Pijpersi käe all pole Eesti veel kaotanud (oh kui nämmutatud tõsiasi!!) ja tont teab, mida laupäeval Tallinas seal kraanade vahel võib juhtuda. Nandroloonipoisid on juba varsti lennukil. Paneme meiegi pöidlad (ja olles eurooplased, äkki ka süstlad) pihku. Sest seda, mis laupäeval juhtub, ei tea meist keegi. Kõik teavad ainult seda, et jalgpall on ümmargune.