Igihaljas Kitto unistab meistritiitlist (22)

Foto: Rein MurakasHiljuti meistriliigas oma 500. mängu pidanud 40-aastane Stanislav Kitto vaatab Soccernet.ee abil tagasi oma pikale karjäärile, mis teda erinevate käänakute järel ikka tagasi Narva on toonud.

Ennenägematu juubel täitus kogenud keskkaitsjal 15. juuli kohtumises Sillamäe Kalevi vastu - sama klubi vastu, kelle vastu Kitto noorena esimese meistriliiga mängu pidas.

Suure tähiseni jõudmise puhul andis Kitto Soccernet.ee-le põhjaliku eksklusiivintervjuu, kus mees räägib nii enda minevikust, olevikust kui ka tulevikust.

Stanislav - räägi, kuidas sattusid jalgpalli juurde?

Jalgpallikooli tõi mind mu vanem vend, tal oli seal tuttav treener töötamas. Sellest ajast peale hakkasin ma jalgpalli harrastama ning see romaan on kestnud juba üle 30 aasta.

Narvas oli tol ajal peale jalgpalli veel sportimisvõimalusi - hea jäähokikool, motokross, korvpall. Miks langes su valik just jalgpalli kasuks?

Tegelikult muud spordialad mind eriti ei huvitanud, televiisoris näidati NSVL meistrivõistluste mänge, mida ma tihti vaatasin ja mu lemmikklubiks oli lapsepõlves Moskva Spartak. Selle meeskonna mäng jäi mulle silma, hakkas meeldima ning sellepärast ma otsustasingi, et hakkan jalgpalliga tegelema.

Su esimeseks jalgpalliklubiks oli Narva Baltika. Millal tundsid, et jalgpallist võib saada su töö, su elukutse?

See juhtus siis, kui ma olin juba Transi mängija ja klubis hakati mängimise eest palka maksma. Täpset aastat ma ei mäleta, see oli umbes 1991. või 1992. aastal. Sel ajal on klubist saanud Eesti mõistes profitiim.

Eesti taasiseseisvumise ajal olid sa 18-aastane. Kas jõudsid osaleda ka ENSV meistrivõistlustel?

Jah, ENSV ajal sai minust mu jalgpallikooli Narva Baltika esindusmeeskonna mängija. Olin 16- või 17-aastane, kui tuli kutse esindustiimi mängule. Mäletan, et meil oli noortetiimis hommikul trenn, kuhu tulid esindusmeeskonna treenerid ja ütlesid, et neil on kolm mängijat puudu ja võtsid kaasa mängule Norma vastu minu ja veel kaks mängijat, kelleks olid Andrei Bugajov ja Sergei Serednitski [90-ndatel Transis mänginud kaitsja - A.S.]. Ma lõin värava ja mäng lõppes Baltika 3:2 võiduga.

Peale Baltika oled mänginud ka Tallinna Zvezda eest.

Siis, kui tuli kutse sõjaväkke, sattusin mina Tallinna spordiroodu, kus oli oma jalgpallimeeskond ehk Tallinna Zvezda. Seal mängisin kuni NSV Liidu lagunemiseni. Kui tuli aeg koju naasta, siis sain teada, et nii Baltika klubis kui ka Kreenholmi klubis on suured finantsraskused. Samal ajal lõpetas Zvezda oma eksisteerimise, kuigi seal oli selline võimalus, et tulevad sponsorid ja meeskond jätkab, kuid mingitel põhjustel seda ei juhtunud ja pidin Narva naasma. Siis kutsus Transi president Nikolai Burdakov mind oma klubiga liituma.

Kas su karjäär oleks võinud jätkata ka Tallinnas? Näiteks Normas või TVMK-s?

Esiteks ei kutsunud mind sinna keegi - seal oli peale minu palju paremaid mängijaid. Lisaks ei sobinud mulle ka finantstingimused ja kutse kodulinnast mängis oma rolli. Ma valisin Narva.

Kittost kaks aastat noorem Indrek Zelinski (taamal) on juba ammu karjääri lõpetanud ning istub treeneripingil, Kitto aga rügab siiani palliplatsil. Foto: Soccernet.ee arhiivKuidas kulgesid sinu jaoks esimesed hooajad meistriliigas? Selge see, et jalgpallitaristu oli üsna kehv ja liiga tase suhteliselt madal...

Kui tõtt rääkida, siis olid liigas ka tol ajal mängijad üsna tugevad - näiteks need mehed, kes ENSV ajal mängisid Tallinna Spordis ja seejärel liitusid Norma, TVMK või Floraga. Mul isiklikult oli väga põnev ja huvitav nende vastu mängida ning kindlasti andis see mulle palju kogemusi juurde. Mõned mängijad pallisid ju NSV Liidu teises liigas, kus tase oli ikka üsna korralik. Meil oli Narvas 1992. ja 1993. aastal üsna noor, kuid väga ambitsioonikas meeskond - noored [Maksim] Gruznov ja [Sergei] Zamorski näiteks...

1995. aastal pidasid neli mängu Ukraina kõrgliigas Luganski Zorja eest. Kuidas sa sinna sattusid?

Narva Trans osales Turkmenistani presidendi karikal, kus peale meie osalesid veel näiteks Flora ja just see Ukraina meeskond. Ukraina meeskonnaga viis meid loos kokku poolfinaalis. Mängu kaotasime tulemusega 1:3, kuid peale mängu öeldi mulle ja Aleksandr Marašovile [90-ndatel Narva Transi poolkaitsja ja 2000-ndatel Kohtla-Järve Lootuse, Jõhvi Orbiidi ja Jõhvi Lokomotivi mängija - A.S.], et meie jäime ukrainlastele silma ja see tiim tahab meid oma ridadesse kutsuda.

See oli selline hea kogemus - vaatasime, millisel tasemel seal mängitakse, saime natukene mänguaega ka [Kitto arvele jäid Zorja eest neli mängu - A.S.], kuid klubi oli rahaliselt suures hädas. Kui me sinna jõudsime, siis esimeses trennis vaatasid kohalikud mängijad meid, nagu oleksime peast soojad või midagi hullemat. "Kas tulite siia tasuta mängima?" olid nende esimesed sõnad. Meie jaoks see oli ebameeldiv üllatus, kuid klubi maksis meile siiski paar korda ka palka. Selleks, et sealt aga ära minna, pidin piletiraha ise välja käima.

Tundub, et kogemusi ja mälestusi said Ukraina liigast kuhjaga?

Kindlasti! Maksmata palgad on samuti kogemus, kuid väga omapärane. Mis aga jalgpalli puutub, siis loomulikult olid kogemused positiivsed - kui näed või mängid selliste tiimide vastu nagu Donetski Šahtar või Kiievi Dünamo, kus tol ajal pallisid sellised noored nagu [Andrei] Ševtšenko, [Sergei] Rebrov, [Viktor] Leonenko, siis... Lisaks oli Ukraina liiga palju-palju tugevam kui Eesti liiga ja tiimis oli ka sisemine konkurents nii tihe, et isegi trenni ajal võis keegi vabalt teisele sisse sõita - kohti põhikooseseisus seal lihtsalt ei antud. Aga peale liidrite oli Ukrainas veel teisigi huvitavaid meeskondi - näiteks Ivano-Frankivski Prikarpattja Lääne-Ukrainast, kes oli tol hooajal kodus võitmatu, isegi Kiievi Dünamole ei alistutud.

Võitluspaar Post-Kitto oli meistriliigas aktuaalne ka viis aastat tagasi. Foto: Soccernet.ee arhiivUkrainas pidasid Zorja eest siiski kõigest neli mängu. Kas õnnestus ka põhikoosseisus mängida või olid need vaid vahetusest sekkumised?

Põhikoosseisu pääsesin korra. Mul on see mäng hästi meeles ja eriti see väljak, kus mängima pidime. See oli kevade algus, teine mäng kevadringis - plats oli täielikult jääga kaetud, muru polnud üldse. Ukrainas oli tol ajal küttesüsteemiga varustatud staadion vaid Kiievis. Teistel selle kalli lõbu jaoks raha ei jätkunud. Kaotasime selle mängu 0:2, kuid jalgpalli polnud sel platsil võimalik mängida - maa oli külmunud ning jääs, aga oli teada, et mäng toimub, sest paremaid tingimusi ei olnud.

Trans on kogu aeg olnud Eesti jalgpallis ambitsioonikas meeskond, ent edu on narvalaste jaoks olnud pigem erand. 90-ndate keskel oli periood, kus ükskõik kui hea hooaja alguse järel saabus lõpuks ikkagi põrumine ning ühe erandiga jäi Transi laeks pikka aega neljas koht.

Tõepoolest, nii see kõik oligi. Meil oli liigas isegi selline hüüdnimi - igavesed neljandad. Kogu aeg jäi millestki puudu, kuigi koosseis oli meil näiteks 1997. aastaks selline, et olime kaua koos mänginud, kõik olid omavahel tuttavad ja tulid ka andekad noored nagu [Aleksandr] Tarassenkov ja [Jevgeni] Novikov, lisaks olid meil head võõrmängijad Venemaalt, näiteks väravavaht Sergei Žabõko [pallis Narvas hooaja 1997/98 sügisringis - A.S.] või Aleksandr Molev [keskkaitsja Venemaalt - kolm hooaega Narvas (1997/98, 1998, 1999) - A.S.]. Lisaks oli meil ka hulgaliselt kohalikke, kel oli kogemusi - näiteks vennad Karinid Sillamäelt, Nikolai Toštšev - et siis selline Narva-Sillamäe punt.

Mäletan, et 1997/98 hooaja sügisringi läbisime vist üldse ilma kaotusteta, kuid kevadel kukkusime läbi - tegelikult polnud meil talvel häid tingimusi trenni tegemiseks. Välismaal me ju ei käinud, võib-olla see oligi põhjus. Samas ei olnud meil võib-olla ka piisavalt enesekindlust. Tuleb meelde 1998. aasta meistrivõistluste mäng Tallinnas Lantana vastu, mis lõppes skooriga 3:3. Meil oli hea võimalus võidu korral kolmandale kohale tõusta ja sinna jääda ning pärast esimest poolaega juhtisime 3:0, kuid Lantana lõi teisel poolajal meile kolm väravat tagasi [19.09.1998, Lantana-Trans 3:3 (52. Krasnopjorov, 56. Kulikov, 80. Dolinin - 29. Kitto, 33. Toštšev, 37. Lipartov) - A.S.] ja võib-olla just need kaotatud punktid läksidki meile väga kalliks maksma, sest ülejäänud neli mängu olid meie jaoks edukad.

Floraga oli just nendel aastatel väga raske mängida, neil olid kõrgel tasemel mänginud mehed nagu näiteks Tomas Ražanauskas, kes mängis 90-ndate keskel Venemaa kõrgliigas KAMAZ-i ja Torpedo eest. Ka Sadamas ning Lantanas oli üsna palju tugevaid mehi, kes olid koondises või Floras mänginud ning Lantanas oli loomulikult ka Bragin-Borissov keskväljaduo. Vaatamata sellele, et Transi ridades mängisid parimad mehed üle kogu Ida-Virumaa - välja arvatud Gruznov [1994-1998 Lantanas] - siis Tallinna meeskondade klass oli ikkagi kõrgem.

Viimane euromäng on Kitto arvel rootslaste Gefle vastu. Foto: Gertrud Alatare1996. aasta suvel läks Trans esimest korda Euroopat vallutama. Klubi esimene eurosari oli Intertoto karikas. Neli mängu, kolm kaotust ja üllatuslik 0:0 viik Gaziantepsporiga Türgis...

Meie jaoks see oli suur sündmus - esimest korda tuli selline au Eestit Euroopas esindada, me kõik tahtsime ennast näidata ja samas vaadata, milline on Euroopa jalgpall. Kõik poisid olid sellest väga vaimustatud! Esimene mäng toimus meil Tallinnas Hollandi klubi Groningeni vastu ja seal asusime juhtima 1:0. Seal oli selline olukord, kus hollandlaste väravavaht tahtis palli välja lüüa, kuid see tuli tal väga kehvasti välja ning palli sai kätte Sergei Zamorski, kes lõi selle väravasse.

Hollandlased olid meist füüsiliselt palju tugevamad ja väga pikka kasvu. Teisel poolajal vajusime ära ja kaotasime lõpuks 1:4. Kõige parem mäng nii skoori kui ka mängukvaliteedi poolest oli meil aga kahtlemata Türgi klubi vastu - selles mängus säras meie väravavaht Remigius Mikocionis, kuid meil endilgi olid mõned momendid ning kuigi mäng lõppes väravateta viigiga, olime kõik väga õnnelikud.

[Muide, Kitto poolt mainitud leedukas Mikocionis tegutseb karjääri lõpetamise järel agendina ning tema kliendiks on praegu näiteks Sergei Lepmets - toim.]

1999. aastal lahkusid Narvast ja liitusid Läti klubiga FK Riga. Miks otsustasid teist korda Narvast lahkuda? Kas tahtsid uusi elamusi ja väljakutseid?

Fakt on see, et 90-ndate lõpus oli Läti liiga Eesti omast tugevam. 1999. aasta talvel käisime Riias sõprusmänge pidamas - Eestis veel kunstmuruväljakuid ei olnud ja meil oli selline komme, et sõidame enne hooaja algust Lätti kas turniirile või sõprusmängudele. Seekord oli seal mingisugune turniir, kus Eesti klubidest osales ka Kuressaare. Mängisime oma mängu ära, misjärel helistas mulle lätlaste treener ja palus mul veelkord Lätti sõita, et klubi sõprusmängust osa võtta, et nad saaksid mind veel kord vaadata. Minuga pidi kaasa tulema ka Konstantin Kolbassenko [praegu Nahk - toim.]. Ma küsisin meie presidendi käest luba, selgitasin olukorda ning palusin, et ta laseks mul Riias ära käia. Pärast sõprusmängu kutsus klubi mind laagrisse, mis pidi toimuma Slovakkias. Laagri lõpus saabus juba ametlik pakkumine leping sõlmida ning Transi juhtkond tuli mulle vastu.

FK Riga esimene treener oli Janis Gilis (endine Läti koondise peatreener), just tema kutsus sind Lätti. Millised muljed ta jättis? 

Janis oli väga hea treener ja psühholoog. Ta ei rääkinud palju, kuid tema märkused olid alati väga täpsed ja konkreetsed. Näiteks mängu analüüs toimus nõnda, et me ei vaadanud tervet mängu, vaid ta lõikas koos operaatoriga konkreetse mängija tegevused platsil välja ja seejärel küsis, miks mängija antud olukorras just nii mängis. Me pidime siis talle seletama ning see pani meid kõiki mõtlema. Kindlasti andis selline analüüs väga palju juurde.

Sees! Kitto tähistab väravat Tartu Tammeka vastu. Aastanumbriks on 2006. Foto: Soccernet.ee arhiiv

1999. aastal saavutasid just FK Riga eest pallides oma karjääri esimese suure võidu - Läti karikafinaalis alistasite Riia Skonto penaltiseerias.

See oli väga hea mäng. Normaalaeg lõppes viigiga ja mina veel eksisin oma penaltil - pall tabas latti. Sellegipoolest võitsime ning mind valdasid sellised emotsioonid, et ei oska isegi sõnadesse panna. Lisaks andis erilist rõõmu see, et too karikas pidi igaveseks ajaks võitja kätte jääma, sest järgmisteks karikavõistlusteks oli juba uus karikas tellitud.

Vaatamata heale aastale tõi järgmine hooaeg Lätis tõi sulle rohkem pettumust kui rõõmu. Kõik algas sellest, et sind anti laenule Riia Daugava meeskonda?

Lugu oli selline, et Janis Gilis pidi FK Riga peatreeneriameti maha panema. Tuli uus treener Georgijs Gusarenko, kellega koos tulid uued mängijad ning kuigi ma käisin klubiga taas Slovakkias laagris, siis mänguaega mulle ei antud. Seejärel pöördus minu poole Daugava treener Igors Klosovs, kes küsis, kas ma sooviks Riia Daugava eest mängida. Ma väga kaua ei mõelnud, sest Daugavas oli mulle mänguaeg garanteeritud ja ausalt öeldes ei tahtnud ma FK Rigas pingil istuda.

Millised muljed jättis Riia linn?

Riia meeldis mulle väga. Minuga koos viibis seal ka mu pere - kui esialgu käisid nad vaid külas, siis hiljem kolisid juba päriseks ja laps käis mõnda aega Riias lasteaias.

2001. aastal naasid sa meistriliigasse, kuid mitte sünnilinna, vaid valisid TVMK.

2000. aasta suvel pidasime Riia Daugavaga Pärnus laagrit ning seal oli meil sõprusmäng just TVMK vastu. Pärast mängu küsis TVMK peatreener Vjatšeslav Smirnov, kas soovin Eestisse naasta - ehkki ma kohe jaatavat vastust ei andnud, jätsin selle võimaluse tagavaraks. 2000. aasta lõpus lõpetaski Riia Daugava oma elutee finantsprobleemide tõttu. Kuigi mind kutsuti ka Riiga tagasi, võtsin aega mõtlemiseks ja kahe kuu pärast sõlmisin lepingu TVMK-ga. Riias oli selle meeskonna tulevik üsna udune, polnud selgust, kas Daugava ülejääk liidetakse mõne teise klubiga või mitte. Miks ma Transiga ei liitunud? Tegelikult tuli ka Narvast pakkumine, kuid olin juba TVMK-le lubaduse andnud ning oma sõna tagasi võtta ei ole ilus.

Tol aastal võitis Trans Eesti karika ja mul oli poiste üle väga hea meel! Meie aga omakorda võitsime hõbemedalid - Flora oli tol aastal oli väga tugev, aga Levadia enda selja taha jätmine oli igati positiivne. Minu jaoks ei olnud see hooaeg eriti hea, pidasin kõigest 18 mängu, kuna tõsine vigastus võttis mind rajalt maha. See oli mäng Tallinna Levadiaga [tollase Maardu Levadia duubel  - A.S.], kus keegi Levadia mängijatest sõitis mulle täie hooga sisse. Tulemuseks olid kuu aega jalg ja põlv kipsis, taastusravi võttis ka aega ja väga palju ma tol aastal ei mänginudki.

2002. aastal otsustasid siiski koju naasta.

Jah, leping TVMK-ga lõppes ja uut mulle ei pakutud. Mind polnud kolm aastat kodus olnud ja kui ma tulin taas üle pika aja Transi trenni, siis nägin, et klubis oli kõik uus - tulid uued mängijad, tööprotsess kulges samuti uut moodi, see andis mulle väga palju uusi emotsioone ja see oli hea! Meil oli tol ajal hea meeskond, kuigi pidime veel päris mitu aastat leppima neljanda kohaga. Tundsime aga, et suudame enamat ja edu tuligi - aastatel 2005-2011 olime kuus korda medalitel. Meil oli hea ründeduo Gruznov-Lipartov ja oli samuti ka neid mängijaid, kes olid Transis aastaid mänginud. Lisaks sellele tulid esimesed mängijad lisaks Venemaale ka Leedust ja Lätist.

Mäletan ühte mängu - see toimus 2002. aasta varakevadel - FC Flora vastu Tallinnas A. Le Coq Arenal, kus me võitsime 6:1. Gruznov lõi kolm väravat ja ühe lõi ka Tarmo Kink. Mäng toimus 1. aprillil ning keegi ei uskunud, et nii suure skooriga Florat võitsime - kõik arvasid, et see on aprillinali. Nagu ma mäletan, olime äsja treeninglaagrist tulnud ja vorm oli hea, lisaks oli meil ka õnne - peaaegu iga löök lõppes väravaga.

Kuidas suhtub Narva elanik Sillamäe Kalevisse? Kas mõni aasta tagasi sellist tunnet ei tekkinud, et nüüd on Transil Ida-Virumaal ainuvõim ja poolehoid kadunud?

Tegelikult on mul väga hea meel, et selline klubi nagu Kalev on Eesti jalgpallikaardil olemas ja ütlen, et meil on üle pika aja taas derbi olemas - nagu Tallinnas Flora ja Levadia, siis meil on Trans ja Kalev. Kuigi selliseid aastaid oli ka varem, kus meistriliigas mängisid kaks Ida-Viru meeskonda, siis polnud see ikkagi päris see. Asi on ka selles, et Narva ja Sillamäe on igavesed rivaalid - alati käib võitlus, kumb linn parem on ja mitte ainult jalgpallis. Igatahes mulle need derbimängud meeldivad.

Aasta 2009 - Kitto aitab viga saanud meeskonnakaaslase Tomas Rimase väljaku kõrvale. Foto: Märt Vassiljev

Kas 2000. aastatel tuli sulle veel kutseid teistelt klubidelt, näiteks Sillamäelt?

Ei tulnud. Mul ei ole agenti ega esindajat ja ma ise ei viitsi eriti sellega tegeleda. Meie noortel on need olemas ja võib-olla on neil kõik võimalused selleks, et kunagi kuskil tugevamas liigas mängida. Meie mängudel võib tihti teiste klubide esindajaid või agente näha, näiteks kui keegi suudab euromängudel silma jääda, võib ta oma karjääris kena hüppe teha.

Kui jutt juba eurosarjadele läks, siis äkki oskad vastata, miks kõik Transi eurokatsed lõppevad üsna kurvastavate tulemustega?

Asi võib olla kogemustes või tegelikult selles, et Transil pole kunagi loosiga vedanud - kogu aeg satuvad vastu tugevad rootslased või näiteks see Makedoonia klubi, kes Euroopas on üsna edukalt mänginud.

Meil oli 2005. aastal väga hea võimalus Intertoto sarjas edasi pääseda, kui mängisime Lokereni vastu. Jah, kodus kaotasime 0:2 ja Lokereni väravad olid üsna ebaloogilised, kuid samas polnud meil ka õnne. Võõrsil näitasime aga väga head mängu ja meil oli tohutult palju momente, ka mina ei suutnud omi realiseerida. Euroopas otsustavad sellised pisiasjad aga väga palju.

Oled Transis juba pea 20 aastat mänginud. Kes on sinu arvates olnud Transi parim treener läbi aegade?

Ma ei taha kedagi konkreetselt nimetada, põhimõtteliselt oli mul kõigiga hea kontakt ja hea koostöö. Iga treener andis mulle nii palju kui tal anda oli ja ma olen kindel, et iga treener soovib mängijatele ainult head.

Paar aastat tagasi sattus Trans suurde kihlveoskandaali. Palju sina sellest kõigest teadlik olid?

See on väga valus teema. Need inimesed, keda diskvalifitseeriti, on minu sõbrad ja ma suhtlen nendega siiani iga päev. Väga ebameeldiv oli teada saada, et selline lugu juhtus. Ma ei tea, kas meeste süü on tõendatud - kui jah, siis usun, et mu suhtumine neisse muutuks. See on väga vastik, kui ei saa inimesi usaldada, kellega ühes tiimis mängid.

See aasta on Transi jaoks kulgenud nõnda, et ei tule midagi välja - mäng ei toimi, tulemusi pole...

Ma julgen väita, et selles on süüdi just see kihlveoskandaal. Kui meeskond jääb seitsmest põhimängijast ilma, siis on raske midagi suurt ette võtta. Meid on alles jäänud vaid kuus - paar noort, mina, Irie, [Sergei] Kazakov ja [Viktor] Plotnikov. Meile hakati hulgaliselt uusi mängijaid tooma - näiteks kui mängisime hooaja eel Peterburi turniiril, polnud kahte mängu, kus oleksime sama koosseisuga mänginud. Kogu aeg käisid mingid testimised ja proovimised.

Seetõttu ei olnud meil hooaja eel sellist tiimi nagu tahtsime ja veelgi suurem hoop oli meie jaoks mängijate traumad. Kõik mängisid võõrastel positsioonidel - poolkaitsjad kaitses, ründajad poolkaitses, kaitsjad pidid ründajad olema ja nii edasi. Korda ei olnud. Paar mängu mängisime hästi, arvasime, et kõik halb on minevikku jäänud, kuid praegu on meil taas must periood.

Sa oled ühel hooajal (1995/96 lõi Kitto üheksa väravat - A.S.) Transi parimaks väravakütiks tulnud ja kaitsja kohta on sul kirjas päris muljetavaldav väravasaldo.

Tegelikult olen igal positsioonil mänginud - jalgpallikoolis mängisin kaitses, Baltika esindustiimis olin ründaja, siis mängisin paremkaitsjat, kord poolkaitsjat, kord keskkaitsjat. Iga positsioon on mulle tuttav ja ehk selle pärast ma nii palju väravaid lõingi.

Kittol jätkub veel 40-aastasena jõudu ja jaksu, et rinda pista Eesti tippudega. Foto: Sergei Stepanov

500 kohtumist meistriliigas - mängude rekord tundub igaveseks ajaks püstitatud olevat. Kuidas leiad motivatsiooni, et ikka veel jätkata?

Kõige tähtsam on see, et - ptüi-ptüi-ptüi - mul pole karjääri vältel tõsiseid vigastusi olnud. Kõik põlved ja meniskid on korras ja motivatsiooni annab juurde see, et kogu aeg tahaks saavutada midagi suuremat kui hõbemedal või karikas. Kuid seni pole see õnnestunud ja tean, et kahjuks ei õnnestugi...

Miks nii?

Kuigi aasta lõpuni on veel aega ja tont teab, mida veel juhtuda võib, tundub, et see hooaeg jääb mulle viimaseks. Ei taha lubada, aga praegusel hetkel on mõte selline, et selle hooaja lõpus loobun tippjalgpallist.

Lõpetamise soov on siis tõsine?

See hooaeg on ikka väga raske - ma vaatan, kui palju näevad poisid vaeva, kuid tulutult. Aga hooaja lõpus kohtun klubi presidendiga, räägime, millised on järgmise hooaja eesmärgid, mida üldse võime oodata ja loota - ja siis juba otsustan. Kui näen perspektiivi, siis miks mitte veel mängida!

Aga mis edasi saab?

Seda ma veel ei tea. Praegu ma nii kaugele tulevikku vaadata ei soovi. Piisab nädalaplaanist. Tean, millal on trennid või mängud, et mängule järgneb taastustreening ja siis puhkepäev. Aga isegi seda, mida puhkepäeval ette võtan, ei tea veel.

Treeneriks hakata pole soovi? Kogemusi peaks justkui olema...

Mängijakogemused ja treenerikogemused on kaks erinevat asja. Selleks, et treenerina alustada, tuleb kõigepealt juba praegu oma tähelepanu pöörata sellele, mida ja kuidas teeb meie peatreener ning taolisi asju üles märkida - siis tuleksid tasapisi ka treenerikogemused.

Sinu karjääri parim mäng?

Oh, see oli väga ammu - aastal 1991 või 1992. Tol ajal kandis Trans nime Autobaas ja mäng oli Jõhvi klubiga Estonia Kaevandus. Ma lõin väga ilusa värava - pika soolo järel saatsin kolm kaitsjat kohvile ja saatsin palli võrku. Häid mänge on tegelikult mul palju olnud, kuid see on see kord, mis on eriliselt meelde jäänud.

Teised Kittost:

Valeri Bondarenko (Transi peatreener aastatel 1997–1998, 1999–2000, 2004–2008, 2010, 2013-): "Stanislav on üks tähtsamaid mängijaid meie meeskonnas. Saatus viis mind temaga kokku aastaid tagasi, juba siis, kui algas minu koostöö Narva klubiga. Kogu selle aja vältel, mil ma siin olen töötanud, on ta olnud kogu aeg minu kõrval, kogu aeg teeme koostööd ja ka platsil on tema see, kellel on väljakul võtmeroll, temast sõltub väga palju.

Stanislav on inimene, kes kannab auga kapteni tiitlit ja pean ütlema, et see on tal välja teenitud - raske oleks leida teist sellist inimest, kes on alati klubi ja Narva linna suhtes olnud truu ja aus. Stanislav on see, kes mõistab väga hästi jalgpalli ja selle sisu, inimene, kelle kohta võib öelda, et ta on tõeline, sajaprotsendiline proff.

Väga kahju, et saatus kulges nõnda, et teatud põhjustel ei õnnestunud tal kordagi koondise särki seljas kanda - minu arvates oli ta seda au väärt. Arvan, et paljud mäletavad ja teavad teda kui Narva Transi nii-öelda nägu - see on see mängija, kes on praktiliselt kogu karjääri mänginud vaid Transis ja ma usun, et tema elu jalgpallis pärast mängijakarjääri lõpetamist jätkub samuti meie klubis. Stanislav, kes on kahtlemata Narva jalgpalli traditsioonide kandja, võib need uhkusega järgmistele põlvkondadele edasi anda. Usun, et tema suured kogemused jalgpallis tulevad kindlasti kasuks meie noortele mängijatele, kes näevad temas suurt autoriteeti. Kui ta alustab oma treeneriteed, siis tal on, mida öelda ja ta teab, kuidas peab tegutsema. Ma näen ja olen selles kindel, et ta peaks just selles suunas edasi minema.

Stanislav on inimene, kelles võib alati kindel olla. Inimene, kellel on väga kõrge moraal, väga kõrged ja kindlad elupõhimõtted ja -väärtused. Ta on kogu elu jalgpallis olnud - see tähendab aga seda, et ta valik oli ainuõige. Absoluutselt kõik treenerid, kes on temaga töötanud, on tast väga heal arvamusel - inimesena on temaga väga lihtne ja hea töötada. Stanislav on väga kiire ja hea taibuga ning kõik, mida treener ütleb, oskab ta kohe täiel määral platsil rakendada.

Ka jalgpallist vabal ajal on temaga lihtne ja tore suhelda, ta on väga avatud inimene. Meil oli väga palju tööalaseid vestlusi - kuidas ta näeb klubi visiooni, mida ta arvab ühest või teisest meeskonna või meeskonnaeluga seotud sündmusest. Arvan, et ta on mu parem käsi."

Nikolai Burdakov, Narva Transi president: "Stanislav on väga hea, aus ja kõrge moraaliga inimene! Ta on klubile truu. Seda tõestavad need aastad, mida ta on meie klubis olnud. Jalgpallurina ta on samuti ainult kiidusõnu väärt.

Ta liitus meiega väga-väga ammu, 90-ndate alguses. Mäletan, et oli ta väga kiire ja hea tehnikaga mängija. Kuigi Stanislav on juba veteranmängija, on ta viimane sõna kindlasti veel ütlemata ja ma isiklikult olen selle poolt, et ta oleks ka järgmisel hooajal meie mängija ja kapten."

Oleg Kurotškin, endine Transi mängija ja praegune noortetreener, Kitto lapsepõlvesõber: "Tunnen Stanislavi juba vähemalt 32 aastat. Oleme sõbrad olnud nii koolis kui ka jalgpalliplatsil. Koos olime Baltika jalgpallikoolis, koos mängisime aastaid Transi eest. Mängude ajal polnud meil tihti sõnugi tarvis - kui tunned inimest nii pikalt ja oled temaga kogu aeg koos, siis oli väljakul sõnadetagi selge, kuhu mina või tema jooksma peab.Stanislaviga koos mängida oli suur rõõm. Praegu aga olen heas mõttes kade, et nii kõrges jalgpallurieas inimene oskab ennast nii heas vormis hoida ja väga heal tasemel mängida.

Stanislav on alati abivalmis - näiteks kui mina võin mõne vanuserühmaga võistlustele ära sõita, siis tean, et Stanislav tuleb mulle appi ja teeb minu teiste vanuserühmadega ise trenni. Lapsed armastavad teda väga."

Aleksandr Tarassenkov, endine Transi mängija: "Pole vaja palju sõnu, et teda iseloomustada. Stanislav on tõeline liider nii platsil kui ka riietusruumis. Ma vaatan praegu, kuidas ta mängib ja pean ütlema, et paljud noored võivad temast ainult eeskuju võtta, kuidas oma töösse suhtuda."

Stanislav Kitto

Sünniaeg: 30.11.1972 (Narva)
Klubi: Narva JK Trans
Positsioon: keskkaitsja, keskpoolkaitsja
Number: 15
Pikkus: 186 cm
Saavutused: Meistriliiga hõbe 2001, 2006; pronks 1994/95, 2005, 2008, 2009, 2010, 2011. Superkarika võitja 2007, 2008; Läti karikavõitja 1999. Eesti meistriliigas rekordilised 502 mängu.

Karjäär:

2002-... Narva JK Trans 338/16; Tartu JK Merkuur 1/0; Narva JK Trans II 1/0; Jõhvi FC Lokomotiv 1/0
2001 Tallinna FC TVMK 18/2
2000 FK Daugava (LAT) 11/0; FK Daugava II 1/0
1999-2000 FK Riga (LAT) 28/4; FK Riga II 12/1
1995-1998 Narva JK Trans 57/17
1995 Luganski Zorja (UKR) 4/0
1992-1995 Narva JK Trans 89/18
1990-1991 Narva Baltika
Tallinna Zvezda
Narva Autobaas

Statistika: "Estonian Football 100 Years", jalgpall.ee, Soccernet.ee

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Normveel   •  
(62.65.220.***)
Vääääga tore, sisukas ning hea intervjuu. Me tegelikult ju ei tea oma enda lemmikutest eriti midagi, rääkimata siis veel venekeelsetest mängijatest. Nii et väga tore oli lugeda inimese kohta, et üle 500 mängu suutnud mängida. Epic.
Mainitud ära ka klubisid, mida ise enam ei mäletagi. Ning too eriti vana ja lahe fakt, et Kink mängis ka kui Narvas. See on ilmselge aasta parim intervjuu.
Mattias   •  
(83.178.180.***)
suurepärane töö! Respekt autorile toimetajale ja loomulikult Kittole!
Väga hea Alex   •  
(82.131.29.***)
Suur kirjatükk, ja Kittole edu väga sümpaatne vend, anna andeks , et kord kossi lõin sulle:)
Felipe   •  
(195.50.205.***)
Lugesin ja ka ise imestasin kui hästi oli see artikkel tehtud. Kvaliteet ! respekt !
arvamus   •  
(90.191.162.***)
Tõesti väga hea kirjutis ja ka jalgpallur.
MRH   •  
(213.219.79.***)
Kordan eelkõnelejate kiitust, tõesti väga hea ja mõnus lugemine. Edu autorile ja ka intervjueeritavale muidugi!
Andres   •  
(84.50.13.***)
Jep, see juba oli midagi.
Liivimaa Saller   •  
(212.107.47.***)
Suured tänud! Tublid on kõik - autor, toimetaja ja Kitto :)
Gio   •  
(213.35.201.***)
Tänud autorile! Edu Kittole!
pallimees   •  
(212.47.20.***)
Vau, proffesionaalselt ettevalmistatud küsimused, hea teema tundmine. Väga positiivne üllatus soccerneti poolt!! Ootan autorilt uusi intervjuusid ja Kittolt veel üht hooaega.
Marko   •  
(84.52.7.***)
meeldis väga!
erik   •  
(90.191.171.***)
väga hea
Oku   •  
(62.65.218.***)
Ma ei mäleta millal ma viimati nii pika inervjuu viitsisin lõpuni lugeda!
norsk   •  
(83.187.151.***)
Väga tore intekas!
P6der   •  
(195.80.105.***)
5+
Asumeng   •  
(2001:41d0:2:71de.***)
hi dear, i love your little white dress. so chic on a hot suemmr. i love your blog and im glad i found it. btw thanks for dropping by in my blog. care to follow each other in gfc, insta, facebook, twitter? just let me know. stay in touch pretty.xoxo from Dubai,Joanwww.streetblush.com
Ewa   •  
(78.153.215.***)
I found just what I was needed, and it was enrnitateing!
Aldrin   •  
(217.173.192.***)
Looking Good Oliver! I was hoping you would leave that stone wall that is next to the door as a feruate, but then I realised it probably gets to cold to have that- but I like that you are leaving the old wooden beams. They are beautiful.
Evangeline   •  
(188.143.232.***)
That's really shrwed! Good to see the logic set out so well.
Milena   •  
(198.50.252.***)
Walking in the prnseece of giants here. Cool thinking all around!
Proken   •  
(46.171.117.***)
It's hard to believe that bundilig a house could be such a fun and relaxing project! It made me wanna build one too! We r so excited to see the big changes- FUTURE AMAZING NEW HOUSE! Jiayou!!!
Roberto   •  
(54.200.95.***)
If I cotimnucamed I could thank you enough for this, I'd be lying.

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Pohlak koondisest: on ebatavaline, et sellist perioodi läbielava meeskonna sisekliima on endiselt töiselt positiivne
NAISTE JALGPALL
KUIDAS EDASI?
Siim Pulst | Thomas Häberli kahtlase ajastusega noorenduskuur. Mida sellest arvata?
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • K 19.00 Silmet - Bunker Partner (Coolbet saaliliiga)
  • N 19.30 Viimsi - Ravens (Coolbet saaliliiga)
  • R 14.30 Kuressaare - Tallinna Kalev (Premium liiga)
  • R 17.00 Flora - Ararat (naiste Meistriliiga)
  • L 12.30 Vaprus - Kalju (Premium liiga)
  • L 14.30 Trans - Nõmme United (Premium liiga)
  • L 17.00 Flora U21 - Levadia U21 (Esiliiga)
  • L 18.00 Bunker Partner - Silmet (Coolbet saaliliiga)
  • P 12.30 Tammeka - Flora (Premium liiga)
  • KÕIK näidatud mängud ja kava on siin!

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0