Vene jalgpall tunneb rubla kriisi topelt (0)
Venemaa jalgpall on viimasel kümnendil suurte rahade toel edusamme astunud, kuid rubla kriis on sealsed klubid ja kohaliku vutiliidu auku viinud.
Venemaa jalgpalliametnikud on viimastel kuudel eelarveid koostades olnud silmitsi tõelise väljakutsega, millega toime tulemine on mitmel puhul võimatu. Ukraina konfliktiga seotud sanktsioonid ning nafta hinna langus on Venemaa majandusele andnud väga ränga hoobi, mida klubid tunnevad valusalt.
Kui sanktsioonid ja riigipoolne kulutuste koomale tõmbamine oli esimene peavalu allikas, siis 2014. aasta lõpu rubla vabalangus võis paljude klubide jaoks olla saatuslik plärts karikasse.
Rahastus väheneb
Paljud Vene võistkonnad on sõltuvad heldetest toetustest avalikult sektorilt. Venemaa kõrgliiga 16 klubist 9 vajab oma eelarve koostamisel regionaalvalitsuste abi ning lisaks sellele on kolm klubi sisuliselt rahastatud riigi kontrolli all olevate ettevõtete kaudu.
Venemaa viimaste aastate edukaim meeskond Peterburi Zenit on üks neist viimastest - nende rahad, millega on soetatud maailmaklassi nimesid, tulevad suures osas riiklikult gaasifirmalt Gazpromilt.
Kriisi ajal on senised majandusmudelid aga otseloomulikult osutunud sellisteks, mis enam toimida ei saa. Riiklik rahastus on suunatud muudesse valdkondadesse ning maksta kinni spordiklubide puudujääke pole Venemaa hetkeprioriteetide nimekirjas kõrgel kohal.
Viis meeskonda kriisis
Kõige rängemalt tunneb neid probleeme Ukraina piiri lähedal asuva Rostovi esindusklubi.
Linn on pidanud tegelema suure hulga pagulastega ning nii on raha, mis plaaniti jalgpalliklubile suunata, läinud muudeks eesmärkideks.
Alles eelmisel aastal Venemaa karika finaalis olnud Rostov pole antud situatsiooniks absoluutselt valmis olnud ja nii ei ole nad sisuliselt pool aastat mängijatele palka maksta saanud.
"Minu teada on viis meistriliiga klubi tõsistes raskustes. Selle all mõtlen meeskondi, kes sõltuvad riigieelarvest," ütles Moskva Spartaki omanikust miljardär Leonid Fedun.
Fedun selles detsembrikuises sõnavõtus täpsemaid nimesid ei avaldanud, kuid väidetavalt ei suuda lisaks Rostovile töötasusid üle kanda Sergei Zenjovi uus koduklubi Moskva Torpedo, Permi Amkar, Tula Arsenal ja Krasnodari Kuban.
Järgmisel hooajal võib oodata, et omavalitsuste vähendatud eelarvetest tilgub meeskondadele veel väiksem osa - raskused võivad tabada hulganisti teisigi kõrgliiga satse.
Uusi tähti ei tule
Tänavu talvel pole ükski klubi üleminekuturul märgatavaid täiendusi teinud ning liigast on hoopis üksjagu mängijaid lahkunud - nende seas ka Moskva CSKA viimaste aastate parim väravakütt Seydou Doumbia.
Doumbia lahkus klubist vähem kui 15 miljoni euro eest, summa, mida veel ilmselt aasta eest vastu poleks võetud. CSKA president Jevgeni Giner hoiatas juba detsembris, et nad peavad rahakotiraudu kinnisena hoidma ning ei saa uusi mehi tuua.
Giner on küll üks vähestest erainvestoritest Vene jalgpallis, kuid temagi on kriisist tugevalt mõjutatud, sest paljud mehe ärid olid Ukrainaga seotud.
Palgakulud tõusevad
Suuremad probleemid võivad klubidel alles ees olla, sest kui detsembri keskel talvepausile mindi, oli rubla kurss alles mõned nädalad suuremas languses olnud.
Kui sanktsioonid asusid pitsitama klubide sissetulekuid, kuna rahavood vähesid, siis rubla langus andis teistsuguse hoobi.
Paljude Venemaal baseeruvate mängijate palgad on seotud rublast stabiilsemate valuutadega nagu dollar või euro. Vähemalt nii on umbes 90 protsendil leegionäridest.
See on viinud situatsioonini, milles ajal, kui klubide rublades olevad sissetulekud vähenevad või jäävad paremal juhul samaks, on nende kulud hoopis kasvamas, kui neil on meeskonnas mängijaid välismaalt. Neid Venemaa klubides jagub - lõviosa meistrivõistluste liidri Zeniti algkoosseisu on Lääne-Euroopast või Lõuna-Ameerikast.
"Praegu on ainult jalgpallurid need, kellel hästi läheb," iseloomustas Feduv olukorda.
See, et liiga suurimate staaride sekka kuulunud Doumbia lahkumas on, võib olla märk sellest, mis lähiajal juhtima hakkab.
Kuigi mõnda aega võivad staarid veel Venemaa liigasse mängima jääda, on selge, et sama olukorra jätkudes on klubidel vaja aina enam nende müümise peale mõtlema hakata, rääkimata uute staaride toomisest.
Eriti aldid pole Venemaal jätkama ka leegionärid ise ja jutud sellest, et rahvusvahelised staarid nagu Axel Witsel ning Hulk plaanivad lahkumist, on juba liikvele pääsenud.
Jalgpalliliidu näpud põhjas
Halvad ajad on tabanud Venemaa jalgpalliliitugi, kelle rahavood on kuludega täielikult vastuollu läinud ning aasta lõpetati eelarvepuudujäägiga suurusjärgus 500 miljonit rublat ehk üle 6 miljoni euro.
Puudujääke on seni kompenseeritud sellega, et treenerile Fabio Capellole pole lihtsalt palka makstud. Talle ja tiimi juhile Oreste Cinquinile pole pärast pettumuseks osutunud maailmameistrivõistlusi midagi antud ning võlg olevat isegi suurem kui üldine puudujääk - viimaste juttude kohaselt tuleks kahele mehele maksta 600 miljonit rublat.
Jalgpalliliidu juhid on seetõttu sattunud Venemaa ametivõimude pihtide vahele, kes nõuavad, et nad oma alaliidu võlad likvideeriks. Seda on neil raske teha, kuna mitmed Venemaa jalgpalli sponsorid eesotsas adidasega on kasutanud erinevaid klausleid, et vähendada makstavaid toetussummasid.
Üks koht, kust lisaraha leida proovitakse, on oma kulude optimeerimine - näiteks ei maksta enam kinni ametnike telefoniarveid ning plaanitakse loobuda liidu autopargist.
