Aivar Pohlak: alaliidu juhatuse toetus Karel Voolaidi jätkamisele oli ühehäälne (3)
Eesti Jalgpalli Liit teatas, et sõlmis sügisel meeste rahvuskoondise peatreeneri kohuseid täitnud Karel Voolaidiga uue lepingu, mis kestab 2020. aasta lõpuni.
Voolaidi käe all pidas koondis sügisel kuus kohtumist. Viiest EM-valikmängust teeniti üks viik (võõrsil 0:0 Valgevenega) ja neli kaotust (kodus 1:2 Valgevenele, 0:4 Hollandile ja 0:3 Saksamaale ning võõrsil 0:5 Hollandile). Lisaks kaotati võõrsil Ukrainaga peetud maavõistlus 0:1.
2020. aasta jooksul, mida Voolaidi värske leping hõlmab, ootavad Eesti koondist ees kolm maavõistlust (kaks märtsis ja üks juunis), Balti turniir (juunis) ja Rahvuste liiga C-divisjoni kohtumised (september-oktoober-november).
Pohlaku sissejuhatus kestis 17 ja pool minutit
Pressikonverentsi alguses võttis sõna alaliidu president Aivar Pohlak, et selgitada, miks ja kuidas säärase otsuseni jõuti. Pohlaku sõnavõtt kestis kõigest 17 ja pool minutit ning selle kokkuvõte on järgmine:
"Vahetult pärast koondise novembrikuu mänge istusime A-koondise eest vastutava juhatuse liikme Tarmo Lehiste, tehnilise direktori Janno Kivisilla ja Kareliga maha. Olime eelnevalt paika pannud plussid ja miinused, mida olime näinud perioodis, mis oli ka ainuvõimalik viis tollele perioodile läheneda, sest see oli väga lühike ja absoluutset tõde väga raske leida. Edasi tuligi liikuda plusside ja miinuste najal. Meil oli hea, konstruktiivne ja pikk vestlus, kuhu meie tulime eelhäälestusega, et tahaksime koostööd pigem jätkata.
Peamisteks plussideks olid julgus ning julge ja omanäoline lähenemine koondise koostamisele. Olen varemgi öelnud, et koondise numbriline noorendamine ei saa olla omaette eesmärk, vaid uuendamine peab käima väljakul.
Aga põlvkondade vahetuse jätkumine oli vajalik, sest juunis võõrsil Saksamaa vastu alustanud satsi keskmine vanus oli Eesti koondise ajaloo üks vanemaid või äkki isegi kõige vanem. Ilmselgelt oli Karelil liiga vähe aega, et viia see protsessi faasi, et saaksime öelda, et põlvkondade vahetus on lõppenud.
Miinuste poole pealt oli kõige tugevam see, mida räägime 2013. aastast, milleks on ründava ja kaitsva mängu tasakaalu puudumine. Me pole seda seejärel kätte saanud. Minu silmis on see seotud Kalevipoja-faktoriga, sest pärast Raio Piiroja loobumist polegi me oma kaitsemängu toimima saanud. See pole etteheide, vaid see ongi suur väljakutse.
Mängijatelt kuulis pärast võõrsil-mängu Hollandiga ütlusi, et ongi õige mängida ründavalt palliga, tulgu või maailma lõpp. Oluline on märkida, et Karel ei andnud ülesannet iga hinnaga palliga mängida ja tasakaalu puudumist ei saa talle otseselt süüks panna. Küll aga mängijad ilmselt tõlgendasid juhtnööre selliselt. Meie üldine nägemus on kahtlemata, et tahame palliga mängida, aga peame tasakaalu kätte saama nii, et see ei mõjutaks meie seljatagust negatiivselt.
Viiest sel sügisel kaotatud mängust kaks kaotati mängu lõpuminutitel (kodus Valgevenega ja võõrsil Ukrainaga – O. J.). Oleks võinud kaotada ka kolm, kui Sergei Lepmets poleks teinud Minskis ühte lisaminutitel tõrjet. Selle taga oli noore treeneri tahtmine mängu võita.
Mingi nurga alt on see loomulik olukord. Negatiivne, et oleme kaotanud, aga positiivne, sest see, et me võita tahame on hea. Kui sügisesed kuus mängu oleks lõppenud nii, et kolm viiki ja kolm kaotust, oleks emotsionaalselt olnud keskkond teistsugune.
Jalgpalliliidu juhatuselt tuli Karelile ühehäälne toetus. Mõistagi ei saa mööda vaadata, et mängijad olid ja on Kareli selja taga. Pärast Hollandis peetud mängu jõudis Konstantin Vassiljev vaevalt kaduda teleekraanilt, kui sain temalt tekstisõnumi: "Ma pole kunagi nii teinud, aga tunnen, et pean seda tegema. Palun väga, et annaksite Karelile võimaluse jätkata, oleme õigel teel.". Pole kõige parem olukord, kui töötajad valivad endale ise juhi, aga selles olukorras pigem positiivne.
Meie otsus oli anda Karelile aastane leping. See on periood, kus peatreeneril on võimalik pikema ajaperioodi vältel ja veidi teistsugustes mängudes end tõestada. Ärgem unustagem, et Kareli ümber on väga noor treeneritetiim. Balti turniir on kahtlemata üks ettevalmistusetapp Rahvuste liigaks, aga ilmselgelt ka hea väljakutse, sest me ei saa minna muudmoodi kui eesmärgiga võita."
Saksamaa alaliit kiitis Eesti mänguideed
Kas kaaluti ka teisi variante? Näiteks välismaiseid? Pohlak: "Juuni alguses ilmselget välistreeneri kandidaati ei olnud. Oleme jalgpalli ja koondise arenguga sedavõrd spetsiifilises seisus, et siit edasi saab minna väga kindlate tüüpidega, mistõttu me ka Eesti treenereid eelistame.
Sügisel tegelesime alternatiivide otsimisega juhuks, kui Karel lendab kogu täiega õhku. Meil oli kaks välismaist alternatiivi, kes suurtes piirides vastasid vajadusele, aga neid kandidaate ei läinud vaja. Üks neist leidis oktoobri lõpus ka töö. Teine oleks pidanud vabaks saama, aga pole saanud.
Mis on see meie vajadustele sobiv asi? Pärast Saksamaa-mängu saatis nende alaliidu tehniline osakond meile kirja. Nad selgitasid, et analüüsivad kõiki oma vastaseid juba pikki aastaid kindla süsteemiga. Nende sõnum oli: oma mänguidee poolest, mida tahate mängida, olete Euroopa kümne parema seas, aga te olete nii väike ja väikese mängijate valikuga, et suurte riikidega mängides võite sattuda hätta.
Aga meie eesmärk on mängida palliga. Karel tahab mängida reaalset jalgpalli ja liikuda selles suunas. See ei baseeru utoopial, vaid tahamegi selle tasakaalu kätte saada," rääkis Pohlak.
