Kas süüdi on Barcelona ja Real või Liverpool ja Manchester United? Või hoopis FIFA president? Suurklubide ihaldatud rahalehma ehk Euroopa Superliiga plaanid on mõistetavalt marru ajanud kõigi tippliigade juhid. Ent kas tegemist on lihtsalt rikaste sooviga veel rohkem raha taskusse ajada või vajab eurosarjade süsteem tõesti jätkuvalt reformimist?

Kõige teravamalt võttis Superliiga suunal sõna Bundesliga tegevjuht Christian Seifert, kes sai sõna väljaande Financial Times korraldatud jalgpalliteemalisel konverentsil. Kuna ainus võimalik Saksamaa liituja Müncheni Bayern on teatanud, et nemad lükkaksid Superliiga-kutse tagasi, jäid alaliidu juhi tule alla Hispaania tippklubid.  Portaali The Athletic ajakirjanik Matt Slater võrdles Seiferti väljaütlemise tabavalt vastasele kaks jalga ees sisse sõitmisega ega eksinud, sest Seifert andis kahest rauast tuld nii Barcelona kui ka Real Madridi suunas.

Ehkki Seifert ei maininud Hispaania hiide nimepidi, oli ilmselge, keda ta järgnevate lausetega silmas pidas. "Mõned Superliiga poole püüdlevad klubid on tegelikult halvasti majandatud rahapõletusmasinad, kes on kümneid aastaid justkui kasvanud, aga tegelikult miljoneid kaotanud," sõnas Seifert.

"Kui oleksin investor, kaaluksin tõsiselt, kas tegu on ikka heade partneritega. Lõpuks põleb kogu raha seal ära, täpselt nagu see on põlenud viimaste aastate jooksul. Nad peaksid kaaluma vastupidava ärimudeli loomist, olgu selle aluseks siis palgapiirangud või mis tahes." Pole just raske aimata, kellest jutt, kui pankroti veerel kõikuval Barcelonal on lühiajalisi võlgu 700 miljoni ja pikaajalisi enam kui miljardi euro ulatuses ...

Üks Superliiga peamisi eestvedajaid on olnud Real Madridi president Florentino Perez ning ka Barcelona ekspresident Josep Bartomeu kinnitas enne oktoobris ametist tagasi astumist, et on klubi Superliigasse üles andnud. Veel detsembris rõhutas Perez väljaandele AS antud usutluses, et koroonapandeemia on jalgpallimaailma muutnud. Tema toonaste sõnade järgi annaks uus liiga mängijatele rohkem võimalust puhata ja tõstaks pakutava vaatemängu taset.

The Timesi sõnul on Perez aga suhelnud viimastel päevadel tihedalt UEFA presidendi Aleksand Ceferiniga. Eeldatakse, et Ceferin üritab veenda hispaanlasi senistest eurosarjadest ehk Meistrite liigast ja Euroopa liigast mitte lahku lööma, rõhudes valmidusele nende formaati muuta. Täpselt kuu aega tagasi ehk jaanuari keskel käis Perez ka külas Torino Juventuse presidendil Gianni Agnellil ning pole raske aimata, millest mehed kolm tundi kestnud vestluses rääkisid, kui võtta arvesse, et Agnelli on Euroopa Klubide Assotsiatsiooni ehk ECA esimees.

Kui Seifert ründab hispaanlasi, siis Pereziga juba pikemat aega niikuinii sõjajalal olev La Liga president Javier Tebas on seekord sihikule võtnud inglased. Tema sõnul on Superliiga loomise taga eeskätt Liverpool ja Manchester United. Suurt süüd näeb Tebas ka FIFA presidendil Gianni Infantinol, ehkki FIFA on varem ähvardanud Superliigas osalevaid mängijaid MM-finaalturniiridel osalemise keeluga.

Samal konverentsil kõnelenud Inglismaa Premier League'i tegevjuhti Richard Mastersit häirib enim see, et uus liiga oleks kinnine - puuduksid võimalused sinna tõusta, aga ennekõike sealt välja langeda. "See hävitab koduse jalgpalli väärtuse," oli Masters otsekohene. Ta on ka Meistrite liiga reformimise vastu, sest ühes sellega pandi ette, et Inglismaa kõrgliiga võiks meeskondade arvu  vähendada, tekitamaks rohkem mängupäevi eurosarjade jaoks.

Mastersi sõnavõttude puhul tuleb arvestada, et Premier League peaks varsti allkirjastama uue telelepingu, millega antakse kõrgliiga ülekandeõigused parimale pakkujale üle aastateks 2022-25. Praeguse lepingu järgi näitavad Inglismaa kõrgliigat kolme peale Sky, BT ja Amazon, kes maksavad selle eest ühtekokku viis miljardit naela. "Elame muutuvas maailmas, aga ma ei ole nõus, et oleme praegusele tasemele pidama jäänud või et meid ootaks ees allakäik," kinnitas Masters.

Ehkki Seifert hoidus UEFA plaanitud Meistrite liiga reformi otsesõnu heaks kiitmast, rõhutas ta, et mõistab vajadust tippklubide lahkulöömissoovi mõistlike meetmete abil talitseda. Sakslase meelest võiks üks lahendus peituda sellistes palgapiirangutes, nagu on kasutusel näiteks USA profiliigades. Samuti on tema väitel Bundesligaga ühendust võtnud juba ligi 40 erinevat ettevõtet, kes on huvitatud investeerimisest juriidilisse kehasse, mis hoolitseks edaspidi Bundesliga tele- ja kommertsõiguste müügi eest. 

Kui Superliigast peaks tõepoolest asja saama, kuuluksid 15 asutaja sekka kolm klubi Hispaaniast, kuus Inglismaalt, kolm Itaaliast, kaks Saksamaalt ja üks Prantsusmaalt. Neile 15 algatajale oleks kindlustatud 100 kuni 350 miljoni euro suurune sissetulek.

Kokku oleks osalejaid 16 või 18 ning võistlussüsteem meenutaks korvpalli Euroliigat, kus kõik meeskonnad üksteisega põhiturniiri jooksul kodus-võõrsil süsteemis läbi mängivad. Uue liiga põhirahastaja oleks Diario AS-i väitel USA investeerimispank JP Morgan.

UEFA väljapakutud Meistrite liiga "Šveitsi mudelit" tervitaks seevastu kahel käel Euroopa liigade president Lars-Christen Olsson. Tõsi, ühe olulise klausliga. Kui Meistrite liiga tahetakse kasvatada 32 meeskonnalt 36 peale, peaks see Olssoni sõnul kindlasti sündima oma riigi meistrite arvelt. "Eelistame igal juhul Šotimaa, Taani või Šveitsi meistrit Inglismaa kõrgliiga kuuendale meeskonnale," torkas Olsson. 

Ühes näivad kõik osapooled siiski olevat sama meelt: nii, nagu seni, enam edasi ei saa. "Praegune süsteem ainult kasvatab ebavõrdsust, sest eurosarjade tiitlite nimel suudab võidelda väga piiratud seltskond klubisid. Ning sama kehtib koduste meistrisarjade kohta," tõdes Olsson. "Vajame aega, et kaasata kõik osapooled ja välja mõelda, kuidas liikuda edasi nii, et kõik sellest kasu lõikaksid."