Luup peale | Tulevik tegi Floraga seda, mida Kalju, Levadia ega keegi teine pole suutnud (galerii!) (0)
Viljandi Tulevik näitas taaskord oma uut kvaliteeti, võttes ligi 15-aastase vaheaja järel esimese võidu FC Flora üle, kelle jaoks oli tegemist terve hooaja esimese kaotusega.
Viljandi klubide viimasest võidust Flora üle oli möödunud ligi 15 aastat ning Flora oli võitnud koguni üheksa eelmist omavahelist mängu järjest. Ometi pidi valitsev Eesti meister, superkarikvõitja ja värske karikavõitja täna Viljandis väljakuperemeeste 2:1 paremust tunnistama.
Tulevik läks juhtima oma avapoolaja ainsast heast väravavõimalusest, kui Kristjan Kask pööras end Sander Kapperi tsenderduse järel Henrik Pürgist mööda ning saatis seejärel palli mööda ka Ingmar Krister Paplavskisest, kellega ta oli silmitsi pääsenud.
Flora viigistas, kui Rauno Sappinen mängis enda teenitud karistuslöögi kiiresti lahti, Tuleviku kaitse oli hetkeks uinunud ning Tanel Lang põhjustas Konstantin Vassiljevit takistades penalti. Sappinen realiseeris selle kindlalt.
Teise poolaja esimestel minutitel mängis aga Kask veelkord Pürgi otsustavalt üle, koksates seekord esimese puutega värava eest võrku Martin Alliku tsenderduse. Flora asus maruliselt ründama, Sappinen tabas kord latti ja võimalusi oli veelgi, kuid rünnakud jäid pisut ümmarguseks ning enamasti pääses Tulevik ilma et Nõmm oleks pidanud otsustavalt sekkuma. Samal ajal näitas Tulevik ise kontratel hambaid, kui Herol tabas posti ja lähedale jõudis ka Gerdo Juhkam.
Eriti tormiliseks kasvas Flora surve kohtuniku poolt määratud üleminutitel, mida kogunes lausa kuus. Viiendal lisaminutil vallandus Viljandis kastis selline hullumaja, et viis pealelööki järjest said kas väravavahi poolt tõrjutud või kaitsjate poolt blokeeritud. Sappinen sai kaks korda proovida, Märten Kuusk, Pürg ja Mark Anders Lepik kõik ühe korra, kuid saatus oli seekord Tuleviku poolt. Soccernet.ee tähelepanekud mängust:
1. Tuleviku rünnakute kvaliteet, mitte kvantiteet
Liigatabelisse vaadates on Tuleviku tänavune edasiminek võimas nii löödud väravate kui ka teenitud punktide poolest. Samm on edasi astutud ennekõike tänu ründeosakonna kvaliteedile, mis ei pruugi üldises mängupildis eriti väljendudagi. Sander Posti mängujoonis rajaneb endiselt distsplineeritud kaitsetööle, tihti kaitstakse väga sügaval ega võeta kõrge pressinguga riske. InStati statistilised näitajad kinnitavad, et Tulevik ei ole sel aastal oluliselt ründavam kui varem, kuid eesliini kvaliteet on hoopis teisest puust, mis võimaldab kogu masinavärgi hoopis tulemuslikumalt tööle panna.
Tänagi saadi ründevõimekust näidata pigem harva, aga kui võimalus avanes, oldi otsekohe teravad. Tulevik kasutas ära oma avapoolaja ainsa hea võimaluse, kui Kapper toimetas kohale kvaliteetse tsenderduse ning Kask mängis seejärel karikafinaali kangelase üle. Marin jõudis korra üsna lähedale ka kauglöögist. Enamuse ajast tegeleti aga hoolika kaitsetööga ning oodati oma võimalust vasturünnakule tuisata. Kui teise poolaja alguses uuesti juhtima asuti ning Floral kiire hakkas, avanes neid võimalusi üha rohkem ning Marin, Herol ja teised kujutasid endast pidevalt ohtu, mis ei lubanud Floral end kordagi mugavalt tunda ega liiga uljalt ründetegevusele keskenduda.
2. Flora näis väsinuna
Flora tekitas tegelikult rohkem kui piisavalt väravavõimalusi, et see mäng võita, kuid enda standardite järgi jäädi täna siiski teravuste loomisel hätta. Tohutu hulk lubavaid standardolukordi ei toonud tulemusi, sest Tuleviku keskkaitsjad võitsid suure osa õhuvõitlustest ja ka teised mängijad viskusid ennastsalgavalt pallide ette. Nii tulid suurem osa tsenderdustest väravaesisest võitlusest tagasi, ilma et florakad oleks suutnud palli postide vahele suunata. Erandiks oli Sappinen, kes suutis ikka ja jälle ohtu külvata, kuid temalgi jäi täna lahtisest mängust skoorimata, sest küll vastas Nõmm heade tõrjetega, küll maandus pall kas värava latil või katusel.
Loogiliseks põhjenduseks Flora nüridusele oleks laupäevane karikafinaal Narva Transi vastu, samal ajal kui Tulevik sai rahulikult valmistuda ja kogu jõu tänaseks mänguks hoida. Flora pingi pikkust arvestades ei tohiks see aga olla õigustav vabandus ning pealegi satutakse sellisesse olukorda peagi uuesti, sest ees ootab euromäng ja loodetavasti mitugi.
3. Terve Eesti jalgpall on Viljandile tänu võlgu
Flora kaotus on neutraalse jalgpallifänni jaoks kui sõõm värsket õhku, sest peale Flora fännide ei taha ju keegi vaadata ühe tiimi totaalset domineerimist. Flora edu püsib hirmuäratav ka pärast esimest libastumist - kuus punkti Kalju ning seitse Levadia ja Paide ees -, kuid vähemalt on nüüd suurte omavaheliste mängude eel mingilgi määral pinget.
Ennekõike pakkus see tulemus aga muidugi rõõmu Viljandi 547-pealisele publikule, kes sai oma tänavuselt esimeselt publikuga kodumängult võimsa elamuse. Pealtvaatajate kaasaelamine kasvas lõpuminutitel intensiivseks ja rõkkavaks ning positiivne lõppnoot lubab loota, et vähemalt sama vinge atmosfäär ootab ees ka järgmistel kodumängudel.
4. Mängu parim - Kristjan Kask
Kolm päeva varem 21-aastaseks saanud Kask on tõusnud umbes aastaga poolkaitsjast arvestatavaks ründajaks, keda eelistati täna tipus isegi Kaimar Saagile. Ning täiesti õigustatult, sest kask on näidanud sel hooajal tipuründes väga head liikuvust ja suurt isukust. Kui teinekord on realiseerimine teda alt vedanud, siis täna võitis ta Eesti koondise kogemustega keskkaitsja vastu kaks võtmeduelli ja lahendas mõlemad olukorrad külmavereliselt.
Protokoll:
8. juulil kell 19.00 Viljandi linnastaadionil
Viljandi JK Tulevik - Tallinna FC Flora 2:1 (1:1)
26., 49. Kristjan Kask - 34. pen. Rauno Sappinen
Väravasöödud: 26. Sander Kapper, 49. Martin Allik - 34. Konstantin Vassiljev
Hoiatused: 33. Tanel Lang, 90+1. Sander Post (peatreener), 90+2. Jonas Tossou - 71. Henrik Pürg
Mänguolud: +14, pilves ilm, muruväljak väga heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 547
Peakohtunik: Andrei Karhu
Abikohtunikud: Thor Vaas, Egerd Pajustik
Neljas kohtunik: Siim Rinken
Tulevik: Karl-Romet Nõmm, Martin Allik (71. Jonas Tossou), Gerdo Juhkam, Marco Budic, Mark Edur, Tanel Lang, Nikita Komissarov (87. Alex Roosalu), Sander Kapper, Pavel Marin, Herol Riiberg, Kristjan Kask (78. Kaimar Saag).
Varus: Matheas Madik, Alex Roosalu, Gustav-Hendrik Seeder, Jude Barrow, Galaye Gueye, Jonas Tossou, Kaimar Saag.
Flora: Ingmar Krister Paplavskis, Michael Lilander, Henrik Pürg, Märten Kuusk, Henri Järvelaid, Markus Soomets (65. Vladislav Kreida), Martin Miller, Konstantin Vassiljev, Frank Liivak (73. Mark Anders Lepik), Vlasi Sinjavski (57. Rauno Alliku), Rauno Sappinen.
Varus: Richard Aland, Maksim Paskotši, Vladislav Kreida, Pavel Dõmov, Henri Välja, Rauno Alliku, Mark Anders Lepik.
Tabeliseis:
