Õnnetu näpuviga röövis Eesti kolmanda liiga meeskonnalt liigatiitli (3)
Usalda, aga kontrolli. Seda tõde sai omal nahal valusal kombel tunda Tallinna FC Pocarr, kes hellitas tänavu lootust III liigast II liigasse tõusta, kuid jäi sootuks tühjade pihkudega.
1. novembril kohtus Pocarr III liiga läänepiirkonna otsustavas mängus FC Hiiumaaga. Kohtumise võitjal oli võimalus kindlustada tsooni võit ja otsetõus kõrgemasse liigasse või minimaalselt teine koht ehk pääs üleminekumängudele.
Infoneti Lasnamäe staadionil toimunud lahing oli eelkirjeldatud asajoludest tulenevalt tuline: võitja otsustas üksainus tabamus, mängus nähti ka realiseerimata penaltit ja punast kaarti. Platsilt lahkus 1:0 võitjana FC Pocarr, ent kohtumise järel määrati neile tehniline kaotus – Pocarri võiduvärava autoril Mark Kolosovil puudus mängijate andmebaasi ERIS järgi mänguõigus.
Nii sai võidu ja kolm punkti kirja hoopis FC Hiiumaa, kes tõusis ühes sellega liigatabelis esikohale, sest Rummu Dünamo leppis samal ajal väravateta viiki Kernu Kadakaga. Tänu sellele edestas Hiiumaa meeskond lõpuks Dünamot ühe punktiga, Pocarr jäi aga sootuks kolmandaks ehk kaotas ka võimaluse üleminekumängude kaudu II liiga pääset püüda.
Pocarri esindaja Aleksei Smirnov tegi ülejärgmisel päeval sotsiaalmeediasse pika postituse, kus selgitas juhtunu asjaolusid ning jõudis järeldusele, et süüdi on ERIS-programm. Samuti viitas Smirnov oma postituses võimalusele, et tegu on alaliidu katsega endapoolset eksitust kinni mätsida.
Soov registreerida kaks uut mängumeest
Olukord sai alguse sellest, et Pocarr soovis kolm vooru enne hooaja lõppu enda ridadesse registreerida uusi mängijaid. Kuna üleminekuperiood oli selleks ajaks lõppenud, taotles võistkond Eesti Jalgpalli Liidult kahe mehe võistkonda toomiseks eriluba. Smirnov viitas palves asjaolule, et mitu Pocarri põhimängijat on saanud hooaja jooksul vigastada või lahkunud töökohustuste tõttu välismaale.
Esmalt andis Smirnov teada soovist registreerida Maksim Novikov, lisades, et teist mängijat "alles valitakse, kuna meeskonna sponsor on nõus maksma kahe eest, aga mängijate valik on suurem". Samal päeval kinnitas ta siiski ka, et teise mängijana on välja valitud Kolosov.
Ääremärkusena: veel septembrikuistel liigamängudel oli Pocarr käinud enamasti 5-6 varumehega, ent 27. septembri liigakohtumises Legion III-ga ja kolm päeva hiljem peetud karikamängus Paide Linnameeskonnaga oli nendel pingil varumehi tõepoolest vastavalt vaid üks ja kolm. 10. oktoobril mindi Tabasalu vastu juba siiski taas nelja varumängijaga, ent kaotati sellest hoolimata 4:5.
Vastavalt Smirnovi enda avaldatud kirjavahetusele alaliiduga palus ta eelkirjeldatud põhjustel 14. oktoobril luba nii Novikovi kui ka Kolosovi registreerimiseks. Tegutseda oli vaja kiiresti, et mehed saaksid kaasa lüüa 16. oktoobri pärastlõunal peetud liigamängus Kernu Kadakaga. EJL-i võistluste osakonnas töötav Merje Põder andis Smirnovile teada, millised sammud tuleb tal klubi esindajana teha, et Põdral oleks võimalik mängijad võistkonda lisada – eriloa puhul saab seda teha ainult alaliidu töötaja, mitte võistkonna esindaja ise. Smirnov tegi vajalikud liigutused ja 16. oktoobril andiski Põder talle teada, et Kolosov ja Novikov on Pocarri nimekirja kantud.
Smirnov uuris seejärel, miks ta ei saa Kolosovile ERIS-e süsteemis numbrit ja positsiooni lisada, kuid Põder kinnitas, et see pole mängus osalemisel takistuseks. Kolosov mängiski sama päeva ehk 16. oktoobri õhtul Kernu vastu 90 minutit ja lõi 4:1 võidumängus ka värava.
Järgmises voorus ta kaasa ei teinud ja kahe vahetusmehega Pärnusse sõitnud Pocarr sai 3:2 võidu üleminutite tabamusest, millele järgneski eelkirjeldatud viimase vooru kohtumine Hiiumaaga. Tolles kohtumises oli Pocarril seejuures lisaks algkoosseisule kasutada viis varumeest, kusjuures Novikov lõpuks nende eest üheski mängus kaasa ei teinudki.
Segadus protokolliga
Smirnovi sõnul soovis ta viimase vooru mängupäeva ehk 1. novembri hommikul sisestada tavapäraselt ERIS-e kaudu mängul osalejate nimekirja, kuid ei pääsenud süsteemi sisse. Seepeale helistas ta jalgpalliliitu, kust kinnitati, et sellisel juhul on võimalik protokoll jätkuvalt esitada ka enne mängu algust paberil. Sel moel toimus protsess varemgi, enne kui protokollide vormistamine suunati üle ERIS-esse ehk elektroonilisele kujule. Nii Smirnov ka tegi, kandes paberprotokolli teiste seas Kolosovi.
Mäng sai peetud ja Pocarr lahkus enda arvates väljakult võitjana. Lõpuvile järel avastas Smirnov aga enda üllatuseks, et Kolosov on märgitud ülesandmata mängijaks ja klubile määratud seetõttu tehniline kaotus. Et asjas selgust saada, läks ta järgmisel päeval asja uurima alaliitu, kus selgus, et ERIS-e logi näitab Kolosovi osas kahte kannet: 16. oktoobril kell 12.27 on mängija Pocarri nimekirja registreeritud ja samal päeval kell 12.54 sealt taas maha registreeritud ehk eemaldatud.
Smirnov kinnitas, et tema pole Kolosovi nime teadlikult nimekirjast maha võtnud, pidades juhtunut alaliidu poolseks veaks ning viidates võimalusele, et mängija registreerimisega tegelenud võistluste osakonna töötaja tegi vea. Tõendeid kõrvutades juhtus nimekirjast eemaldamine kõige tõenäolisemalt aga siiski selle käigus, kui Smirnov püüdis veidi pärast registreerimist lisada mängijale positsiooni ja numbrit – tegevus, mida ta ka ise kinnitas. Et ERIS-es on nupud "muuda" ja "lõpeta ülesandmine" kõrvuti, võiski eksitus aset leida.
Kellaaegu ja kuupäevi kõrvutades tekib siiski kergesti veel üks küsimus – kui Kolosov eemaldati Pocarri nimekirjast 16. oktoobril kell 12.54, miks on süsteem lugenud ta sama päeva õhtul kell 20.45 alanud kohtumises Kernu Kadakaga mänguõigust omanud mängijaks ja kohtumise tulemusse jõusse jätnud? Vastus sellele on lihtne. Tegu on taas ühe süsteemi eripäraga, mida võib siiski pidada ka veaks – eemaldatud mängija kaob nimekirjast alles kuupäeva vahetumisel. Seetõttu oligi Kolosov tolle päeva õhtul ERIS-e silmis veel igati seaduspäraselt Pocarri nimekirjas.
Miks Hiiumaa teadis? Sest vastase kohta tehti eeltööd
Olukorra teeb mõnevõrra kurioosseks see, et tähtsa mängu eel vastase koosseisuga tutvunud FC Hiiumaa peatreener ja mängijad tuvastasid Kolosovi puudutava eksimuse ehk tema puudumise Pocarri nimekirjast juba enne kohtumist, nähes mängija nime paberprotokollis. Et Kolosov ei tohiks tegelikult platsil viibida, mainisid Hiiumaa mängijad seejuures kohtumise ajal ka mängijale endale. Kuid Smirnovi kinnitusel pidas Kolosov seda – mõistetavatel põhjustel – lihtsalt vastaste katseks teda häirida.
Mida on juhtunu kohta öelda alaliidul? EJL-i avalike suhete osakonna juht Mihkel Uiboleht nimetab toimunut kahetsusväärseks, ent märgib samas ära, et võistkonna koosseisu eest vastutab alati võistkonna esindaja. "Mängutulemuse tühistamine pole kunagi meeldiv ja juhtum on nüansirikkam kui tavaliselt ning võistkonna reaktsioon emotsionaalselt mõistetav. Aga sisu taandub ikkagi sellele, et mängijat polnud üles antud," sõnas Uiboleht Soccernet.ee-le. "Elektroonilise protokolli süsteem ongi välja mõeldud vältimaks eksitusi, muuhulgas olukorda, et mängule antaks üles mängija, keda pole tegelikult võistkonna nimekirjas."
Võttes aluseks ERIS-e logi, puudus Kolosovi nimi Pocarri nimekirjast seega juba alates 17. oktoobrist ehk kahe nädala jooksul enne viimase vooru kohtumist, klubis ei märganud seda aga keegi. Kõigis võistlusjuhendites, ka III liigale kehtivas seisab samas must valgel punkt: "Mänguprotokolli kantud mängijate nimede õigsuse ja nende õiguse eest osaleda antud mängus vastutab Klubi."
Hulk näiteid nii meilt kui ka mujalt
Erinevate nüansside vastu eksinud ja valusalt reha otsa jooksnud on seejuures ka paljud Eesti tippklubid, rääkimata madalamates liigades osalejatest. 2014. aasta sügisel vääratas näiteks toonane tiitlikaitsja FC Levadia, kes saatis karikasarjas Saue JK Laagri vastu väljakule toona 16-aastase Magnar Vainumäe. Juhendi järgi on põhivõistkonnas lubatud kasutada küll duubelmeeskonna mängijaid, ent Vainumäe oli tol hooajal registreeritud Levadia kolmandasse võistkonda ega tohtinuks mängida. Levadia 5:0 võit ja edasipääs läksid tühistamisele.
Kaks aastat hiljem kukkus enda eksimuse tõttu Esiliigast Esiliiga B-sse Nõmme Kalju U21 võistkond, kes kasutas üleminekumängudes Welcoga keskkaitsjat Henrik Pürgi. Kuna aga Pürg oli tol hooajal mänginud Kalju esindusmeeskonna eest enam kui 50% mängudes, poleks ta tohtinud duubelmeeskonda esindada, mistõttu Kalju U21 langeski Esiliigast välja.
Üheks märkimisväärseks erandiks, kus reegli vastu eksinud klubi jäi karistuseta, oli mullune Premium liiga kohtumine Maardu Linnameeskonna ja Tartu Tammeka vahel, mille Tammeka 1:0 võitis. Maardu alustas mängu ühe KTM-iga nõutud kahe asemel, ent pääses siiski tehnilisest kaotusest, mis võinuks meistrivõistluste lõppedes olulist rolli mängida, kuivõrd võrdsete punktide korral võetakse esimesena aluseks just see näitaja.
Põhjuseks oli toona aga asjaolu, et erinevalt võistkonna koosseisu ülesandmisest seab juhend KTM-reegli täitmise lõpliku kontrolli peakohtuniku ülesandeks. Et lisaks Maardule eksis tolles mängus ka kohtunik Juri Frischer ja lasi vea läbi, otsustati, et mängutulemus jääb jõusse.
Legia Warsawa v Aktobe
28/08/2014🇵🇱
Legia fans displayed a fantastic choreography to UEFA. The reason is UEFA disqualified Legia after the 6-1 win against Celtic, because of a small mistake.The word "Money" in the same colors as Celtic. pic.twitter.com/Ckh4TcXiIk — ULTRAS (@fotos_ultras) March 31, 2020
Euroopa viimase kümnendi üks markantsemaid juhtumeid pärineb Poolast – Varssavi Legia alistas 2014. aastal Meistrite liiga kolmandas eelringis Glasgow Celticu küll kahe mängu kokkuvõttes 6:1, ent vahetas kõigest paar minutit enne korduskohtumise lõppu väljakule Bartosz Bereszynski, kellel oli Euroopa liiga varasemast hooajast vaja ära kanda kolmemänguline keeld. Poolakad arvasid, et piisab sellest, kui Bereszynski ei mängi, kuid paremkaitsja jäeti eelmises ringis sootuks meeskonda registreerimata, mis tähendas, et need kohtumised karistuse kandmisel arvesse ei läinud.
UEFA määras Celticule seetõttu tehnilise võidu ja šotlased pääsesid play-off’i. Inimlikule eksimusele rõhunud Legia otsis abi kõikvõimalikest instantsidest, kaasa arvatud Rahvusvahelisest Spordiarbitraažist, ent ka CAS jättis UEFA otsuse jõusse. CAS-i argument oli seejuures sisuliselt sama: reeglite täitmise eest vastutab klubi ning eksimuste eest on juhendis ühtlasi ette nähtud selge karistus.
