Venelased meenutavad: aasta, mil Stepanovi ja Operiga Torpedo kätt meistrikulla järele sirutas (1)
Venemaa portaal football24.ru tuletab hiljuti alguse saanud loosarjas meelde meeskondi, kes on Venemaa kõrgliigas tegusid teinud. Täna jõuti järjega 2004. aastal Premier-Ligas kõrge viienda koha saanud Moskva Torpedoni, kus tol hooajal mängisid ka Eesti koondise põhikeskkaitsja Andrei Stepanov ja Eesti kõigi aegade parim ründaja Andres Oper.
Torpedo lõpetas tolle hooaja 54 punktiga, jäädes vaid kahe punktiga maha Peterburi Zenitist ja üllatuspronksi võitnud Samaara Krõlja Sovetovist. Meistriks tuli ühepunktise eduga Moskva Lokomotiv, olles napilt parem CSKA-st.
Aastatel 1999-2002 oli Torpedo olnud neljal järjestikusel hooajal Venemaa kõrgliigas nelja parema seas, saades 2001. aastal pronksi. Toonaselt peatreenerilt Vitali Ševtšenkolt töö üle võtnud Sergei Petrenko käe all langeti 2003. aastal kaheksandaks, lisaks pidi klubi rahaprobleemide tõttu maha müüma mitu noort ja lootustandvat mängijat. Sestap otsustas Petrenko, et hooaja ettevalmistus jääb 2004. aastal tavapärasest lühemaks.
Tulemus oli ootamatult võimas, sest Torpedo alustas hooaega üle mõistuse hästi. Üheksa vooru järel oldi kaotuseta ja suisa juhiti liigat. Talvel meeskonnaga liitunud Stepanov oli tõusnud kohe põhitegijaks, ent meeskonda vedasid kõigile Venemaa jalgpallifännidele tuttavad nimed: Igor Semšov, Konstantin Zõrjanov, ebaõnnestunud Saint-Etienne'i perioodi järel taas Venemaal vormi otsinud Aleksandr Panov ... Järgemööda alistati Moskva Spartak, köeti Krõlja Sovetovile 5:2 saun ja kingiti Zenitile hooaja esimene kaotus.
Vigastused said saatuslikuks
Suvisel EM-il mängisid Venemaa koondise särgis Torpedo meestest Semšov ja Stepanovi keskkaitsepartner Aleksei Bugajev. Koduliigas edestas Torpedo 14 vooru järel lähimat jälitajat Zeniti nelja punktiga, hilisem meister Lokomotiv oli koguni üheksa punkti kaugusel.
Ent siis saabus mõõn. 15. voorust 21. vooruni sai Torpedo seitsme mänguga vaid ühe võidu, põhimängijaid - eriti Bugajevit - hakkasid kimbutama vigastused. Õnnetute hulgas oli ka Eesti koondise treeningul pöialuu murdnud Stepanov, kellel jäigi seetõttu hooaja teine pool mängimata. Olulisi väravaid löönud klubi oma kasvandik, 21-aastane Igor Lebedenko sõlmis sügisel uueks hooajaks eellepingu Lokomotiviga ja suunati seepeale otsekohe Torpedo duublisse. Etteruttavalt: seda üleminekut ei andnud Torpedo fännid mängijale alles isegi siis, kui ta aastaid hiljem koduklubisse naasis.
Peatreener Petrenko hakkas intervjuudes aina rohkem rääkima sellest, kuidas kohtunikud tema meeskonna vastu vilistavad. Torpedo kukkus liigatabelis viiendaks ning kui septembris kaotati veel ka omavahelised mängud Zenitile ja Krõlja Sovetovile, siis saigi kullaunistus otsa. Võideti veel küll järjest neli vastast, ent hooaja lõpp läks käest ja ühes sellega libisesid peost isegi pronksmedalid, mis viinuks moskvalased järgmiseks aastaks eurosarja.
Stepanov jätkas Venemaal, Oper lõi Hollandis särama
"Meie medalid kadusid käest suve lõpus," tunnistas Petrenko hooaja lõppedes. "Usun, et uuel aastal võime taas kullale mängida." Paraku läks suisa vastupidi. 2005. aastal lõpetati hooaeg seitsmendana, 2006. aastal lahkusid aga Semšov ja Panov ning klubi kukkus sootuks esiliigasse. Stepanov kolis seejärel kõrgliiga uustulnuka, Moskva eeslinnas asuvasse Himki ridadesse ning jõudis edasise karjääri jooksul veel Inglismaale, Aserbaidžaani, Valgevenesse ja Küprosele.
Torpedos kokku ühe terve ja kaks poolikut hooaega veetnud, vigastusega hädas olnud ning lõpuks kahe aastaga vaid kaheksa liigaväravat löönud Oper pidi Torpedost lahkuma juba 2005. aasta suvel, ent see osutus pigem õnnistuseks. Eestlane leidis mängupaiga Hollandi kõrgliigas Kerkrade Roda ridades, tehes seal oma välismaa-karjääri meeldejäävaimad hooajad.
Torpedo kujunes sajandi esimesel kümnendil täielikuks "eestlaste klubiks" - lisaks Stepanovile ja Operil jõudsid sealt läbi käia veel Enar Jääger, Vladimir Voskoboinikov ja Lokomotivist laenule saadetud Dmitri Kruglov, hiljem ka Sergei Zenjov. Kui kõik need mehed on end ühel või teisel moel Eesti jalgpallilukku põlistanud, siis lõpetuseks lugu sellest, et alati võib minna ka palju hullemini.
Stepanovi toonane paariline, 2004. aastal Venemaa parimate keskkaitsjate hulka arvatud Bugajev lõpetas profikarjääri juba enne 30. sünnipäeva. Terve karjääri jooksul distsipliiniga hädas olnud mees - "vahel kadus ta nädalaks ja keegi ei suutnud teda leida," meenutas kord Torpedo-päevade meeskonnakaaslane, väravavaht Dmitri Borodin - jõi end üldlevinud arvamuse kohaselt lihtlabaselt põhja. 2015. aastal otsis üks väljaanne endise tippjalgpalluri üles. Selgus, et Bugajev teeb juhutöid, veab aeg-ajalt veokiga kaupa ning on koos sõbraga avanud vanapaberi kogumispunkti - kaks rubla viiskümmend kopikat kilogrammi eest ...
