Toimetus ennustab! Kes tuleb meistriks, kes jääb viimaseks? (4)
Kes tuleb meistriks, kes esikolmikusse, kes euromängude hõnguga neljandale kohale, kes langeb otse välja ja kes läheb üleminekumängudele? Soccernet.ee toimetus pani enne laupäeval algavat Premium liiga hooaega oma ennustusedetabeli kokku!
Seitse toimetuse liiget (Kasper Elissaar, Kristjan Remmelkoor, Ivar Lepik, Rasmus Voolaid, Meinhard Pulk, Timo Kikas ja Tiit Liblik) panid igaüks kokku oma isikliku ennustuse, mis hiljem ühiseks tabeliks vormistati. Iga meeskonna taga on ka nelja ennustaja kommentaarid-põhjendused.
Kõik ennustajad panid kümme meeskonda ritta, andes esikohale 10 ning viimasele kohale 1 punkti. Talve jooksul liigas toimunud muutused joonistasid välja küll mingisugused üldisemad jõujooned ja võimalikud tekkivad liigasisesed grupid, kuid ka toimetuse sees läksid arvamused mitmes osas lahku.
1. TALLINNA FCI LEVADIA (5 esikohta, 68 punkti)
Kristjan Remmelkoor (1.): Kaitse ühes väravavahiga on Levadial muljetavaldav ja tiitleid võidetaksegi hea kaitsega. Tundub kõige loogilisem, et tiitli haarab kahest tippmeeskonnast kokkupandud ja Türgi treeninglaagris käinud tiim.
Kasper Elissaar (1.): Premium liigas ei ole see tavaline, et pingil on võrdselt või isegi rohkem jõudu kui juba väljakul. Kuigi talve hakul rippus võistkonna kohal mitu küsimärki, siis vähemalt paberil komplekteeriti omale hirmkõva meeskond. Treeningmängudes näidatud tahe ning noorus ja talent segatuna kvaliteedi ja kogemustega muudab nad hetkel tihedas konkurentsis teiste Tallinna tippudega suurimaks tiitlisoosikuks.
Meinhard Pulk (1.): Hooajaeelsed mängud on kulgenud nii, nagu selliselt mehitatud koosseisult ja sellise CV-ga treenerilt ka ootaks. Ka superkarikamäng näitas, et iseloomu ja sisu meeskonnas on. Nagu vutimaastikul on kõlama jäänud, siis küsimärkideks ongi, kas tipuründes on piisavalt sügavust ja kuidas meeletule favoriidikoormale vastu peetakse.
Ivar Lepik (2.): Sügavuselt on Levadia vaat et paremas seisuski kui Flora, rääkimata teistest, aga tundub, et teravust napib. Hooaja eel ei sisenda Nikita Andrejev ja Roman Debelko just kindlust ja nende selja taga on täielik tühjus. Äärel peaks kindlad 15 väravat tooma vaid Jevgeni Harin. Samas on selge, et kamba peale lüüakse väravaid hulgim ja Levadia võit ei oleks mingi üllatus.
2. NÕMME KALJU FC (2 esikohta, 63 punkti)
Ivar Lepik (1.): Peab nõustuma nendega, kes ütlevad, et esikolmikut on tänavu ehk veel raskem ennustada kui muidu. Kõik kolm meeskonda on väga erineva talve üle elanud ja tundub, et Kalju võis kõige pikema kõrre tõmmata. Eelmise hooaja vundamendile on lisatud nii kvaliteetset sügavust kui kamaluga tulejõudu.
Rasmus Voolaid (1.): Minu jaoks talve võitja. Võeti FCI ja Levadia ühinemise järel mõlema klubi parimad mehed hoopis endale. Rimo Hunt ja Liliu on ikka hirmus tandem.
Tiit Liblik (2.): Hiljuti mitme jokkeriga hüvasti jätnud Kaljut ei saa kindlasti eelmise hooajaga võrreldes nõrgemaks pidada. Otsestelt rivaalidelt on kokku korjatud arvestatav hulk meistriliigas üle keskmise tasemel olevaid mängumehi, kellega oldaks paberi peal võimelised esikoha peale mängima. Samas võib KTM-reegliga pusimine nõmmekatele valusalt kätte maksta – hooaja lõikes võib tekkida Sergei Frantsevil mitmeid sundolukordi, kus peab väljakule panema soovitust nõrgema võistkonna. Suures pildis antud faktor nii suurt rolli mängida ei tohiks ehk et kulla peale mängitakse kindlasti, kuid pigem jäädakse napilt sellest ilma.
Timo Kikas (3.): Korralikult komplekteeritud, aga võib-olla liiga individuaalsusele kalduv meeskond, kelle tiitlivõitu segab just vähene meeskondlik toimimine.
3. TALLINNA FC FLORA (58 punkti)
Kasper Elissaar (2.): Kuigi kõige levinum arvamus on Flora kolmandaks paigutamine, siis teen nendega tänavu sarnase lükke nagu mullu Infonetiga, kelle neljandaks pakkusin, ehk kaldun massist kõrvale. Usun, et selgroo välja vahetanud Flora vaid võitis sellest, kuna uue näoga ei ole vaja süveneda jalgpalliklišeesse, et tiitlit on alati raskem kaitsta. Muutuste toel ei ootagi üldsus neilt tiitlit ja see muudab elu kergemaks. Neil on palju ühtsel tasemel kvaliteeti ja selge visioon. Kolmandaks nad ei jää.
Timo Kikas (2.): Väga motiveeritud. Kuigi noor, on meeskond individuaalselt meisterlik, mida tasakaalustavad mõned ülikogenud mängijad. Kaitses on siiski komplekteeritus veidi õhukesevõitu.
Meinhard Pulk (3.): Mitu korda on on talve jooksul tundunud, et tiitlikaitsja võib tuleva hooaja kontekstis maha kanda, seejärel tehtud mitmed sähvatused - näiteks HJK ja Levadia vastu - näitavad, et kvaliteeti on meeskonnas piisavalt. Siiski kolme lahkuja saapad on liiga suured, et neid tiitli võitmiseks täita.
Tiit Liblik (3.): Peamiselt noortetöö jätkusuutlikkusele panustav Flora üllatas talvel mitme üleminekuga, mis oli nende tavapärasele praktikale justkui vastupidiseks näiteks. Kas aga mitu nimekat täiendust suudavad täita tühjaks jäänud kohad, ei julge arvata. Piisab vaid mõnest võtmemängija vigastusest, et teha ruumi arengunäljas noortele, kelle mängitamine küll pikas perspektiivis tasuvana näib, kuid mis võib samaaegselt seada ohtu tiitlikaitsja ambitsioonid. Hooaja lõikes hoitakse tulemustest hoolimata küll oma domineerivat mängulist joont, kuid ilmselt löövad teised tiitlipretendendid Florat vajalikul hetkel sügavuse ning kogemusega.
4. JK NARVA TRANS (49 punkti)
Rasmus Voolaid (4.): Juurde on toodud põnevaid mehi ja teistest lihtsurelikest ollakse kindlalt parimad.
Kristjan Remmelkoor (4.): Narvalased on kahe hooaja vahel kõvasti tugevamaks muutunud ning tagasi toonud mitu meest, kes on varem end selles klubis tõestanud. Vähetähtis pole seegi, et Adjam Kuzjajev on kõige kauem ametis püsinud praegune meistriliiga peatreener - talle on antud aega töötada ja see võib tulemusi tuua. Oluliselt suuremate eelarvetega kolmele Tallinna tippklubile on siiski terve hooaja lõikes raske vastu saada.
Ivar Lepik (4.): Väga korralik meeskond on kokku pandud, aga medalitele mängimiseks jääb natuke väheks nii kvaliteeti kui sügavust. Üsna turvaline neljas koht tundub.
Tiit Liblik (4.): Isiklikult jääb veidi arusaamatuks, miks peetakse neljandat ehk viimast eurokohta eesootaval hooajal võrdlemisi lahtiseks: kui midagi spordivälist ei peaks klubiga juhtuma, on Premium liiga neljas koht Narva Transi kaotada. Tuntud trio Prošin-Barkov-Jakovlev on leidnud taas tee piirilinna, samuti saab huvitav näha olema, kas näeme arenguhüpet ka esiliiga väravavõrkude hirmu Golovljovi sulest. Medalist kinni haaramiseks jäävad Transi küüned küll lühikeseks, kuid ennustan, et alates nendest tuleb ka jälitajatega suurem punktivahe sisse.
5. PAIDE LINNAMEESKOND (41 punkti)
Timo Kikas (5.): Taaskord terve hulga huvitavaid mängijaid juurde toonud. Loodetavasti suudetakse seekord ka olulised mehed terved hoida ja koos mängima panna.
Ivar Lepik (5.): Paide lahendas kahe hooaja vahel oma väravavahimure, aga kui Elevandiluuranniku kaitsja geniaalseks leiuks ei osutu, jääb kaitse natuke hapraks, et Transiga koos käia. Säravamad hooajad ootavad ees, kui projektiga veel vähemalt kolm aastat jätkata suudetakse.
Kasper Elissaar (5.): Paide suurim mure on kaitse. See ei pidanud mullu ja seda ei saadud väga hästi pidama ka talvel. Olukorda ei muuda kergemaks mitmete võtmemängijate vigastused. Ometi on väravasuule leitud kaks väga tasemel kiiprit, korralikke täiendusi on toodud nii puuriluku ette kui teistessegi liinidesse. Hooaja alguses valmistab peavalu kahtlemata ka KTM-reegel. Kui aga korralik start teha suudetakse, siis läheb Transiga neljanda koha pärast väga tuliseks heitluseks. Võistkonna kvaliteedis on igas mõttes edasi mindud ning kui eelmise aasta kooliraha tänavu tasku jäetakse, võidakse ka suurtele peavalu valmistada.
Rasmus Voolaid (5.): Tarmo Neemelo lööb umbes 20 väravat, heitleb parima väravaküti ja parima ründaja tiitlite nimel. Pigem siiski kaitstakse viiendat kohta, kui heideldakse neljanda nimel.
6. JK TALLINNA KALEV (33 punkti)
Tiit Liblik (5.): Tallinna Kalev on meistriliiga salapärasemaid tiime, kellele on raske kohta ennustada. Paberi peal tundub olema kokku saadud meistriliiga keskmikku meenutav meeskond, kuid kas ka antud koosseisuga pädev ja jätkusuutlik kokkumäng saavutatakse, jääb hetkel küsimuseks ajarattale. Koosseis on tasakaalus nii kogemuse kui ka nooruse kontekstis, mistap paigutakski nad täpselt keskele.
Kristjan Remmelkoor (6.): Kalev on meistriliiga hooaja eel meeskonda kõvasti tugevdanud ja profimängijaid soetanud, mis peaks täisamatöörklubide ees paremuse andma. Kui väravavaht ja kaitseliin oleksid paremad, võiks veelgi kõrgemaid positsioone sihtida.
Ivar Lepik (7.): Paberil väga korralik ja nimekas koosseis, omamoodi must hobune, sest nende tasemest saab aimu alles hooaja alates. Kalevi nõrk koht on väravavaht ja see neid kõrgemale ei luba, aga KTM-reegli tõttu ei ole küsimusele lihtsat vastust.
Rasmus Voolaid (7.): Mitte sugugi kõik Kalevi uued mehed ei suuda siin liigas hakkama saada ja mõned saadetakse varem või hiljem minema. Teatud kvaliteeti ikkagi tuuakse ja nii välditakse kindlalt väljakukkumist.
7. TARTU JK TAMMEKA (29 punkti)
Rasmus Voolaid (6.): Vaatamata paari käilakuju lahkumisele on neis ikkagi piisavalt klassi ja sügavust, et võidelda viienda koha nimel. Napilt jääb puudu.
Ivar Lepik (6.): Võrreldes konkurentidega üsna tagasihoidlik talv, aga ei peaks seda miinuseks. Tammeka oli eelmisel hooajal esineliku vastu selgelt kõige ohtlikum ja võimekam, aga iseasi, kuidas võrdsete mängude enda kasuks kallutamine selgeks on saadud. Üks väga heal tasemel number kümme jääb puudu, et Transi ja Paidega konkureerida.
Timo Kikas (7.): Kuigi muudatused meeskonnas ei ole suured, on kahe põhikeskkaitse lahkumine siiski ülioluline.
Meinhard Pulk (8.): Üpris kurb on olnud Tammekat hooaegadevahelisel ajal vaadata. 2020. aastaks esinelikusse jõudmisest on nad võrreldes Kalevi ja Paidega ikka väga kaugele jäänud. Vana rasva pealt väljalangemisohtu siiski ei teki.
8. VILJANDI JK TULEVIK (23 punkti)
Meinhard Pulk (7.): Kui hooaja teises pooles Tulevikku päästma tulnud kolmik Herol Riibergi, Vlasi Sinjavski ja Oskar Berggreni näol välja arvata, siis on tuumik üldjoontes säilinud. Mullu probleeme valmistanud rünnak on uue jaapanlase näol korraliku jokkeri saanud. Värskendust on saanud ka treeneripink ja usun, et Kristali tulek on selgelt positiivse efektiga.
Tiit Liblik (7.): Julgeks öelda, et Viljandi paistab olema tabeli alumise poole klubidest kõige püsivam. Koosseis koosneb mitmest meistriliigas kogenud kohalikust mängijast, kellega on suudetud hambaid näidata kõikidele suurtele klubidele. Siiski antud tabelipositsiooni peamiseks põhjuseks on pigem tabelilõpu konkurentide nõrkus, mitte niivõrd iseenda massiivne mänguline areng.
Kristjan Remmelkoor (8.): Viljandlased peaksid olema umbes samal tasemel kui mullu, koosseis on tuttav ja kokkumänginud. Kaheksandast kohast kõrgemale tõusmiseks oleksid nad pidanud talvel meeskonda rohkem tugevdama.
Ivar Lepik (8.): Tuleviku puhul mäletatakse eelmise hooaja teist poolt, aga mitte esimest. Sinjavski ja Herol on läinud ja kuigi tundub, et jaapanlase näol saadi korralik ründaja, läheb ründekolmandikul ikkagi raskeks. Tundub, et võib üsna rahulikult kaheksanda koha broneerida.
9. FC KURESSAARE (12 punkti)
Kasper Elissaar (9.): Saarlased võisid küll eelmise hooaja Esiliigas lõpetada viiendana, aga seda tegid nad sisuliselt ilma treeninguteta. Sellest aastast on korralik treeningrutiin paika saadud, meeskonnas on kogemust, noorust, tahet ning mis kõige olulisem: väga suur ühtsus. Suur osa tiimist on ka väljaspool palliplatsi head sõbrad, mis vaid tõstab nende "üks kõigi ja kõik ühe eest" mentaliteeti. Selle sisemise põlemise, saarlasliku jonnakuse, viikingliku mehisuse ja Kuressaare linnastaadioni keerutava tuule toel suudavad viimasest kohast hoiduda.
Timo Kikas (9.): Saaremaa kogukonna tunne ja jonn viib kokkuvõttes sihile. Isegi juurde tulnud täiendused olid osaliselt kohalikud poisid.
Kristjan Remmelkoor (10.): Saarlased peaksid pakkuma Vaprusele tõsist konkurentsi, kuid meistriliigast eemaloldud aeg ja kahes erinevas linnas treenimine jätavad nad napilt kümnendaks. Esiliiga viienda koha pealt oleks parem tulemus üllatav.
Rasmus Voolaid (10.): (Pea) ainult saarlastest koosnev meeskond siiski Premium liigas (veel) välja ei vea. Vapruse ja Tulevikuga tehakse elu seal tagumises otsas põnevaks, kuid järgmisel aastal ootab taas Esiliiga.
10. PÄRNU JK VAPRUS (9 punkti)
Kristjan Remmelkoor (9.): Eelmise meistriliiga hooaja peksupoiss pole talvel meeskonda piisavalt tugevdanud, et üheksandast kõrgemat kohta saavutada. Saarlaste ees annab väikese eelise see, et kõrgliigaga ollakse juba harjunud.
Meinhard Pulk (10.): Võrreldes mullusega on lisaks kogemuste juurde saamisele tugevamaks saanud vaid väravavahipositsioon. Raske saab Kuressaare vastu olema, rääkimata teistest meeskondadest.
Timo Kikas (10.): Ei ole seal Pärnus seda koostegemise vaimu. Noori on ja andekaid on, aga igaüks veab vankrit enda poole.
Kasper Elissaar (10.): Treenerivahetus toob kindlasti värskust, aga sellest üksi jääb väheks. Nende treeningprotsess pole olnud täiuslik, meeskonda ei ole eriliselt ka täiendatud, samas kui kaotatud on paar tugeva CV-ga meest. Ilmselt loodetakse, et Florast laenule võetud kiiper Richard Aland suudab meeskonda enesekindlust süstida. Kindlasti saab neil olema taas raske. Võib-olla mitte nii raske kui mullu, aga ikkagi keeruline.
Hea lugeja, milline on sinu ennustus Premium liiga hooajaks? Anna kommentaariumis märku!
Hooaja põnevaks tegemiseks ennusta kindlasti ka mängude tulemusi ning mängi kaasa Fantasyt!
1. FCI Levadia
2. Nõmme Kalju
3. FC Flora
4. Narva Trans
5. Paide Linnameeskond
6. JK Viljandi Tulevik
7. Tartu Tammeka
8. Tallinna Kalev
9. Pärnu Vaprus
10. FC Kuressaare
Nähtavasti 1.-5. ja 7. koht ühtivad Soccerneti ennustusega, Tulevik ja Kalev on kohad vahetanud nind samuti Vaprus ja Kuressaare ;)
