Naiste A-koondis alustab veebruari lõpus uut Rahvuste liiga tsüklit. Peatreener Aleksandra Ševoldajeva selgitas Soccernet.ee-le mitmete koosseisuvalikute tagamaid - näiteks mida me teame Loviise Männistest ja mis seis on detsembris Kosovos viga saanud Mari Liis Lillemäega.

Aasta esimene ametlik nimekiri (koondisel on seljataga ka kaks eraldi treeningpäeva) koosneb 23 pallurist. Neist seitse tulevad välisklubidest ning seega 16 mängivad ja treenivad igapäevaselt Eestis. Kõige rohkem koondislasi (9) tuleb Eesti seitsmekordse meistri Tallinna FC Flora ridadest - kaks väravavahti, kaks kaitsjat, kolm poolkaitsjat ja kaks ründajat. Esindatud klubide seas on ka Tartu JK Tammeka (3 mängijaga), Saku Sporting (1), JK Tabasalu (1), Viimsi JK (1) ja algaval hooajal naiste Meistriliigas palliv FC Elva (1).

Just viimast klubi esindava Loviise Männiste nimi ongi kõige pilkupüüdvam - pole ju Eesti Vabariigi aastapäeval alles oma 17. sünnipäeva tähistav Elva poolkaitsja varem kutset saanud. Koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva selgitas Soccernet.ee-le, et noortekoondisi 25 korral esindanud ja viis väravat löönud ning tihti kaptenipaela kandnud Männistet oli soov näha juba esimeses tänavuses trennis, kuid ta viibis testimisel. "Ta oli välismaal ühe tugeva kõrgliigaklubi juures. Siis kaasasime ta teise trenni, kus mängisime Flora U17 poiste vastu. Loviise näitas end sellisest küljest, et kogu staff oli ühel arvamusel, et ta väärib seda kutset."

Täna veel 16-aastane Männiste pidas esimese hooaja Eesti meistrivõistlustel aastal 2017. Esimesed kuus hooaega mängis ta koos poistega, 2022. aasta lõpus liitus ta ka tüdrukute U17 tiimiga. Üle-eelmisel hooajal tegi Männiste debüüdi naiste Esiliigas ning eelmise aasta õnnestumine tõi tiimi selleks aastaks kõrgliigasse.

"Ta on hästi professionaalne ja väga tasakaalukas. Näiteks on temaga hea mingisuguseid mängulisi olukordi arutada. Füüsiliselt ei jäänud ta alla ei neile U17 poistele ega ka meie mängijatele," kirjeldas Ševoldajeva. "Ta leiab palliga häid lahendusi, samas suudab ka seda katta ja säilitada, rasketes olukordades, väiksema ala peal, kõrge pressi all. Ta on väga mitmekülgne ehk ma ei taha teda mingitesse raamidesse panna, aga pigem on ta keskmiste tsoonide mängija."

Kas Männiste on A-koondiseks valmis-valmis? "Kui ta on füüsiliselt terve ..." Ševoldajeva imiteeris kolm korda üle õla sülitamist, "siis ma ei näe põhjust, miks mitte. Kuskilt peabki ju alustama ja ma arvan, et ta on selleks heas kohas."

Pea kaks aastat vanem Karola Purgats kuulub samuti potentsiaalsete debütantide sekka. 2021. aastal florakaks saanud kaitsja/poolkaitsja, kel on erinevatest noortekoondistest all 22 mängu ja kolm väravat. Ka Purgats alustas Jõhvis mängimist poistega, liitudes hiljem ka meeste treeningutega. "Isegi natuke naljakas on rääkida Karolast selles võtmes, et see on tema esimene A-koondise kutse: kui treenisin teda klubis, mäletan, et kui ta oli olemas, siis polnud võimalikki kujutada ette koosseisu ilma tema nimeta," meenutas eelmise aasta lõpus A-koondist juhendama asunud loots.

"Ta on väga võimekas ja jõuline mängija. Kuigi ta mängis poistega kaitsvaid positsioone, siis suudab ta väga hästi ka mängu üles ehitada. Loviisega võrreldes on Karolal läbi rohkema praktika võimekus mängida ka kaitseliini positsioone. Samamoodi - tegu on väga-väga professionaalse, tagasihoidliku ja väga hea inimesega, kellega mul on rõõm koos töötada," kiitis Ševoldajeva.

Lillemetsast, Niidust, Treibergist ja Lillemäest

Sel talvel liitus võõrsil pallivate eestlaste sekka Kirkeliis Lillemets, kes liitus Saksamaa kõrgliigaklubi Leverkuseni Bayeriga. Sealse esindusnaiskonna ridades pole Tammekast pärit 19-aastane ründaja veel ametlikku debüüti teinud, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt pidigi ta mängima hakkama U20 tiimi eest. Ševoldajeva sõnul oligi tal parasjagu pooleli ühe Lillemetsa mängu vaatamine - ehk silma hoiab ta peal temalgi.

"Mul on tema üle väga-väga hea meel. Aga ma arvan, et me ei tohiks Kirkele mingit väga suurt pinget praegu peale panna. See, et ta tegi selle sammu, on väga-väga suur asi, aga ta on alles teekonna alguses. Toetame teda nii palju kui saame," rääkis ta. "Mul on muidugi väga uhke tunne, et meil on esimene mängija naiste Bundesligas. See tegelikult näitab hästi ära, et meie mängijate potentsiaal on tegelikult väga-väga kõrge. Kirke on väga hea positiivne näide sellest, mis kõik on võimalik."

Aega ja toetust vajab veel ka Belgia kõrgliigaklubis Genk toimetav Eva-Marit Niit, kes pole esindusnaiskonna pingilt põhikoosseisu murdnud. Ševoldajeva toonitas, et peagi 23. sünnipäeva tähistav keskkaitsja oli eelmise aasta teises pooles kimpus tervisehädadega, mis muutsid mänguaja teenimise keerukaks. "See on alati raske olukord: esiteks oled välisklubis, kus oled niikuinii mugavustsoonist väljas nii vaimselt kui füüsiliselt, ja siis veab tervis natukene alt. Ta pidi pikalt kosuma ja see kindlasti segas mingite eesmärkide saavutamist. Aga ma ei muretseks liiga palju. Ta on saanud teise võistkonna eest mängida - olen ühte mängu vaadanud ka. Usun, et talle tuleb lihtsalt natuke aega anda."

Ning seis on sarnane Emma Treibergiga, kes liikus mullu suvel Rootsi esiliigaklubisse IFK Kalmar. Poolehooajane kokkulepe sai lõpu oktoobris, kui 24-aastane ründaja vigastas põlve. Ševoldajeva sõnul pole Treiberg veel täie vormi juures. "Arutasime staff'is pikalt, et kuidas ja mis, aga lõpuks tegime selle otsuse, et laseme Emmal veel natukene vormi koguda. Olen üsna kindel, et teda võib edaspidi mingites akendes koondise nimekirjas näha. Aga jah, täna pole ta veel sellises vormis, selline Emma Treiberg, keda ma teame - väga plahvatuslik ja jõuline."

Koondise laatsaretis on veel ka ääreründaja Mari Liis Lillemäe, kes eelmise aasta viimasest koondiseaknast võttis osa küll, kuid Kosovos saadud hüppeliigesevigastus osutus esialgsest pisut tõsisemaks. "Lootsime, et see jääb selliseks pooleteise kuu teemaks, aga tekkis ka mingisugune põletik, mida algselt ei tuvastatud. Loodetavasti on ta võimeline mõne nädala pärast treenima. Et siis tema puhul tegi otsus ennast lihtsalt ise," selgitas peatreener Aleksandra Ševoldajeva.