Eelmisel suvel Tartu Tammekasse siirdunud Ahmed Adebayo Basheri üleminek pani esialgu õlgu kehitama, sest Läti tugevuselt kolmandast liigast tulnud mängija ei tundunud paberil midagi erilist. Aasta aega hiljem tuleb tõdeda, et nigeerlane oli täielik jackpot!

• Lugu ilmus esialgselt augustikuu Jalkas.

Basher on kerkinud Tartu klubi talismaniks ning A. Le Coq Premium liiga üheks kardetumaks ründajaks. 22aastane edurivimees on kogenud raskeid aegu nii Taanis kui Lätis, kuid praeguseks Tartusse jõudnuna tunneb ta end koduselt.

Möödunud hooaja 31. juulil Tammeka eest debüüdi teinud Basheril möödus äsja aasta Tartu klubiga liitumisest. Ajakirja trükkimineku hetkel on nigeerlane mänginud Premium liigas 33 mängu ja löönud 19 väravat. Tänavu on Basheri arvel 19 kohtumisega 12 tabamust.

Kuigi üldplaanis on tartlaste esiründaja hooajaga rahul, on ta veendunud, et pole seni oma täielikku potentsiaali realiseerinud. "Usun, et ma olen võimeline veel rohkem väravaid lööma. Ütleksin, et olen palju olukordi raisanud. Kui ma paneks kasutamata jäänud võimalused võrku, siis mul oleks 18 või 20 väravat poole hooajaga," arvutab Basher.

Hooaja alguses seadis ründaja endale eesmärgiks lüüa 20 väravat ning praeguse seisuga liigub ta jõudsas tempos eesmärgi kursil. "Ma usun, et suudan sellega hakkama saada. Ma arvan, et suudan isegi parem olla. Vaadates võimalusi, mis mul on tekkinud, siis peaksin olema väravalööjate edetabeli tipus. Pean olema järjepidevam," raputab Basher endale tuhka pähe.

Ka meeskonna senine hooaeg ei ole tema sõnul olnud suur pettumus, erinevalt eelmisest. "Praegu läheb meil hästi. Eelmine aasta oli raske," tõdeb Basher. Kuigi hooaja eel pakuti, et Tammeka tänavune aasta võib samamoodi nagu eelmine kujuneda lugematute kadalippude jadaks, ning halvimal juhul ennustati lõppu nende 20 hooaja pikkusele ajale Eesti kõrgliigas, siis juuli keskpaigas on Tartu suurim klubi A. Le Coq Premium liiga viiendal tabelireal. Poole hooajaga teeniti viis punkti vähem kui mullu kogu hooajaga.

Basher toob võtmesõnadena välja sihikindluse ja järjepidevuse, mis on neil tänavu lubanud võidelda kõrgemate kohtade nimel. Ta lisas, et meeskond loodab hooaja lõpetada tabeli esimeses pooles. Viienda kohaga kordaks Tammeka klubi senist parimat tulemust, mis on saavutatud kolmel hooajal.

Aasta Tartus veetnud Basheril ei ole praeguse kodulinna kohta öelda ühtegi halba sõna. "Ma armastan kohalikke inimesi, kultuuri. Inimesed on vabameelsed ja väga meeldivad," kiidab ta. Enne Tammekaga liitumist pallis nigeerlane Lätis ning ta leiab, et elu lõunanaabrite juures erineb mõneti siinsest. "Inimesed on Eestis rohkem tsiviliseeritud. Kui ma Lätis tänaval käisin, siis inimesed tihti vaatasid ja küsisid, et kes see mustanahaline mees on. Eestis seda ei juhtu, et inimesed naeraksid mu üle. Kui vahel mõni eestlane tuleb minu juurde, siis nad ütlevad häid asju," võrdleb Basher.

Läbi juhuse Midtjyllandi

Basher siirdus kodumaalt esimest korda Euroopasse 2020. aasta alguses, liitudes 17aastaselt neljakordse Taani meistri FC Midtjyllandi akadeemiaga. See oli Basherile erakordne kogemus, sest ta oli esimest korda elus välismaal ning pidi seal hakkama saama ilma pereta. "See oli raske. Mõnikord ma helistasin emale ja hakkasin nutma," tunnistab nigeerlane.

Talle mõjus kohalik ilm šokeerivana. "Kui sa mängid jalgpalli, siis jalad jäätuvad ja sa ei suuda neid tõsta. Usu mind, see on halb kogemus noorele mängijale. Sa kaotad selle tõttu ka enesekindluse," räägib Basher. Olukorda Taanis aitasid leevendada Basheri meeskonnakaaslased, kellest mitmega ta aastaid hiljem endiselt suhtleb.

Nigeerlane räägib, et tema liitumisel Taani suurklubiga oli omajagu õnne. Ta ei uskunud noorena Nigeeria tänavatel jalgpalli mängides, et temast võiks kunagi saada mõne Euroopa kõrgetasemelise klubi mängija. Tema õnneks oli Midtjyllandil Nigeerias ühendus kasvatajaklubiga FC Ebedei, kust aeg-ajalt võetakse noormängijaid oma klubi akadeemiasse. Praegu on Midtjyllandi esindusmeeskonnas näiteks 20aastane ääreründaja Obule Moses, kes jõudis Taanisse just Ebedeist.

Basheri õnn seisnes selles, et ta jäi Midtjyllandi skautidele silma mängus, mida nad tulid Nigeeriasse vaatama ründajast tiimikaaslase pärast. "Ma ei oleks esialgu pidanud Taani minema," alustab Basher. "Kui Midtjyllandi skaudid tulid esimest korda Nigeeriasse poiste mängu vaatama, siis mind polnud meeskonnas. Nad olid siis juba neile huvi pakkunud mängijad välja valinud, kuid kui nad uuesti mängu vaatama tulid, lõin mina rohkem väravaid kui teine ründaja." See pani Taani suurklubi talendikütte ümber mõtlema ja lõpuks Basheri kasuks otsustama. "Mul on vedanud. Kui sellist juhust poleks tekkinud, siis ma ei oleks Taanisse jõudnud," arvab nigeerlane.

Kui Basheri jõudmine Taani oli seotud õnnega, siis tema lahkumine oli vastupidi suur ebaõnn. Läbilöök Taanis jäi tegemata, sest maailmas võttis parasjagu võimust ülimalt nakkav koroonaviirus. Haiguse leviku tõttu läks ründaja tagasi Nigeeriasse ning jäi kannatlikult ootama, kuni viirus saadakse kontrolli alla. Kuigi Basher oli löödud, et esimene lootus Euroopas nime teha sai ootamatu lõpu, ei heitnud ta vaatamata sellele kordagi meelt ja uskus endiselt, et tal tuleb uus võimalus välismaal edu saavutada.

Kaasmaalaste toetus mõjub sütitavalt

Basher rääkis, et kõik tema kaasmaalased, kes noorena tänavatel palli taga ajavad, unistavad ühel hetkel tippjalgpalli mängimisest. Nad mõistavad, et konkurents on tihe, nii maailmas kui ka riigi ja piirkonna sees, mistõttu tuleb end kohalikku jalgpalli mängides palju tõestada. "See on väga keeruline," sõnab Basher Nigeeriast Euroopasse jõudmise kohta. "See nõuab väga palju pühendumist."

Tammeka ründaja räägib, et kuigi omavahel konkureeritakse pääsme nimel välismaale, elatakse kellegi õnnestumise korral ühiselt tema teekonnale kaasa. Nigeeria inimesed hoiavad Basheri mängudel silma peal ja ta tunneb kodumaalaste väga suurt toetust. "Nad tahavad näha, et mul läheb hästi," tunneb Basher rõõmu. "Kui ma teen midagi hästi, siis mu nime mainitakse kõikjal."

Koduste kaasaelamine tähendab talle veelgi enam selle pärast, et ta käis Nigeerias viimati kaks aastat tagasi. "Loodetavasti saan õige pea minna, sest ma igatsen kodu," ütleb Basher. Teda motiveerivad Eestis läbi lööma lähedaste meeletu usk ja teadmine, et inimesed Nigeerias loodavad, et ta suudab kaasmaalased uhkeks teha. "Nende soovid distsiplineerivad mind endast aina rohkem välja pigistama ja hoiavad sihi eesmärkidel," sõnab Basher.

Kõik tahavad olla Osimhenid

25aastane Nigeeria koondise ründaja Victor Osimhen on Euroopa jalgpalli üks kuumemaid nimesid, keda seostatakse Pariisi Saint-Germainiga, kuid intervjuu hetkel on ründetuusa koduklubi endiselt Itaalia suurklubi Napoli. Mõistagi on Osimhen kaasmaalastele suur eeskuju. "Inimesed imetlevad teda väga," sõnab Basher. "Tänavatel üles kasvanud poisist sai Aafrika aasta jalgpallur. Kõik tahavad olla nagu tema."

Tammeka ründajat inspireerib rahvuskaaslase töötahe ja väravate löömisoskus. Ta leiab, et selles, et Napoli klubi võitis eelmisel kevadel oma esimese Itaalia meistritiitli pärast legendaarse Diego Maradona ajastut, oli Osimhenil suur osa. "Ta ei olnud meeskonna parim mängija, see oli Hvitša Kvaratshelia. Aga Osimheni väravad olid need, mis võitsid Napolile tiitli," arutleb Basher.

Lisaks toob Tammeka ründaja välja Osimheni kirglikkuse. "Iga kord, kui ta läheb väljakule, mängib ta südamega. See paneb tundma, et oled parim mängija väljakul," räägib Basher, kes on käinud teda staadionil vaatamas rahvuskoondist esindades. "Ta on teistsugune. Teda ei huvita, et ta mängib Napolis. Kui ta mängib koondise eest, siis ta annab endast kõik. See on imetlusväärne," kiidab Basher Osimheni professionaalset suhtumist.

Chelsea fänn Basher unistab Londoni klubi esindamisest

Basheri lemmikklubi on Londoni Chelsea, nende Elevandiluuranniku ründelegendi Didier Drogba pärast. "Ta pani mind jalgpalli armastama," ütleb Basher. Talle on eriti tähenduslikud Drogba väravad, mille Drogba lõi Londoni derbides Arsenali võrku.

Lisaks toob ta välja 2012. aasta Meistrite liiga finaali Müncheni Bayerni vastu, kus Drogba kerkis normaalaja lõpus löödud värava ja penaltiseeria otsustava tabamusega Chelsea kangelaseks. "Mind kiusati ja tögati, et miks ma olen Chelsea fänn. Kui nad olid 0 : 1 taga, siis istusin põrandal ja lootsin, et Drogba lööb värava. Ja ta tegi seda!" meenutab Basher.

Mida peab nigeerlane selleks tegema, et ka ise ühel hetkel iidoli jälgedes Londoni sinisesse klubisse jõuda? "Tuleb lihtsalt jätkata seda, mida ma kõige paremini oskan – väravaid lüüa. Siis ma usun, et olen üks päev Chelseas!" vastab Basher.

Mis saab edasi?

Basheri korralik aasta Tammeka särgis annab ainest spekulatsioonideks, et tema päevad Tartu klubis on lõpule jõudmas ja ukse taha tulevad nimekamad kosilased. Ründaja ei lase end kõrvalistest juttudest häirida ja keskendub endiselt Tammeka eest mängimisele. "Ma olen siin, et aidata meeskonda. Sa võid mõelda individuaalsetest eesmärkidest, kuid need täituvad ainult siis, kui sa oled meeskonnale kasulik," seletab Basher.

Nigeerlase leping klubiga kehtib 2025. aastani, mispärast ta ei taha liiga palju oma tulevikust hetkel rääkida. Basher usub, et kui vaeva näha ja iseendasse uskuda, siis toob tulevik pühendumuse eest teenitud tasu. "Tuleb palju tööd teha ja lüüa väravaid. Kõik meeskonnad tahavad väravalööjat. Kui sa neid lööd, siis võid jõuda kõikjale," lausub Tammeka esiründaja.