U-19 koondis vaatab lootusrikkalt suve poole (1)
Eesti U-19 koondise noored pallivõlurid loodavad kaotused unustada ning kodusel suurturniiril näidata ilusat mängu, millega on võimalik ka midagi saavutada.
Juuli alguses selgitatakse Eesti pinnal Euroopa parim U-19 jalgpallikoondis. Kaheksa võistleva meeskonna seas on esmakordselt korraldajamaana ka meie oma esindus. Kuus parimat meeskonda tagavad ka pileti FIFA U-20 MM-ile, mis toimub 2013. aastal Türgis.
Kuna võistlusega seonduv põhiline meediakajastus on seni olnud seotud eelkõige turniiri korralduse ja peatreenerivahetusega, mitte meeskonna endaga, otsustas Soccernet.ee selle vea parandada ning Eesti poistega pisut juttu teha.
Uus treener, uued tuuled
Viis aastat U-19 koondist juhendanud Frank Bernhardt vahetati käesoleva aasta märtsis endise A-koondise peatreeneri, hollandlase Arno Pijpersi vastu välja. Noorte pallurite sõnul tegi treenerivahetus meeskonnale vaid head.
"Kõik mängijad tahavad end uuele treenerile tõestada ja minu arvates ka pingutavad rohkem, aga eks uue taktikaga harjumine võtab natukene aega. Kokkumäng hakkab juba vaikselt sujuma," sõnas FC Levadias igapäevaselt palliv ründaja Artur Rättel. "Väravad, mis Šveitsis löödi, olid õnnega pooleks ja kaks väravat oleks võinud vabalt ka olemata jääda. Arvan, et mängupilt läheb veel paremaks."
Sama kinnitab ka FC Kuressaare kaitsja Märten Pajunurm. "Enne ka midagi väga valesti ei olnud, aga Arno tulek on minu meelest head teinud. Kõikidele ta väga meeldib ning on näha, et ta on hea kogemusega, ikkagi hollandi jalgpallikool."
Ka taktikaliselt on eestlaste mäng pisut eelnevast erinev. "Kui enne mängisime kahe ründajaga, siis nüüd on enamjaolt üks tipuründaja ja kolm keskpoolikut, et rohkem keskelt ruum kinni panna, aga vajadusel nendest üks kohe tõuseb," seletas Rättel. "Huvitav uus taktika ja treener on ka väga sümpaatse mulje jätnud. Arvan, et kõik hakkab sujuma."
"Muutunud on väga palju, eriti just taktikaliselt," arvas ka FC Flora poolkaitsja ning U-19 koondise kapten Karl-Eerik Luigend. "Treenerite käekiri on erinev. Frankiga mängisime paljuski diagonaalpallide peale, Arnoga on neid variatsioone rohkem."
"Taktikaliselt oleme palju tugevamaks läinud, töötame selles suunas palju ning teeme varasemast rohkem koosolekuid ja taktikatrenne," märkis ka Pajunurm.
Kaotused hooaja algusest ja pärismurust
Eestlaste viimased tulemused kontrollmängudest on olnud kõike muud kui paljulubavad - kui veebruaris jäädi esmalt minimaalselt 0:1 alla FC Florale, siis mõned päevad hiljem saadi Belgias sealsetelt eakaaslastelt kaks korralikku keretäit - 0:6 ja 1:5. Märtsi lõpus alistuti Ukrainale 0:1 ning eelmisel kolmapäeval tunnistati Šveitsi omavanuste 0:4 paremust. Mehed ise aga kaotusi üle ei tähtsusta.
"Üks põhjus on kindlasti see, et oleme väga tugevate meeskondadega mänginud; teiseks on meil alles hooaeg algamas, aga nemad on juba hooaja tippvormis. Meil on veel mitu kuud aega, et nii heasse vormi end saada," selgitas Pajunurm kaotuste tagamaid.
Temaga nõustus ka Tallinna Kalevi kaitsja Martin Kase. "Teistel on hooaeg juba ammu peal, meil alles algas. Pärismuruga tuli ka natuke harjuda - Eesti ilmad ei ole veel lubanud piisavalt murutrenne teha."
"Nii Franki käe all kui ka viimati Šveitsis oli meil kõvasti raskuseid murul mängimisega, sest meil on hooaeg alles algamas," kinnitas ka Luigend. "Ukraina vastu mängisime kunstmurul ja seal oli juba palju parem, nagu näitab ka tulemus. Ega need kaotused head ei ole, aga ma ei usu, et see meid suvel mõjutab."
Allajäämised hinge ei kriibi
Rätteli sõnul annavad aga kaotused hoopis lisamotivatsiooni. "Šveitsis mängisid meie vastu kaks maailmameistrit ja eks see tase on neil kindlasti kõrgem. Aga see annab just motivatsiooni, peab veel juurde panema ja ei tohi alla anda."
Ka Pajunurme sõnul ei võta meeskond kaotusi südamesse. "Väga need enesekindlusele ei mõju, sest mängupilt pole nii kehv olnud, pigem oleme lasknud endale rumalaid väravaid lüüa. Ma arvan, et me usume endasse ja EM-ilt tuleb midagi ilusat."
Eesolevateks kodumängudeks Küprosega, mis toimuvad 1. ja 3. mail A. Le Coq Arenal ja Tallinna Noorte Treeningkeskuses, on mängumeestel aga hoopis positiivsemad ootused.
"Nüüd tulevad kaks mängu Küprosega ning loodame, et kõik hakkab sujuma," oli Rättel enesekindel. "Kodus näitame juba hoopis paremat mängu ning positiivsemat tulemust," lisas Pajunurm.
Elu võimalus
Nii Rätteli kui Luigendi sõnul annab suurturniir neile hetkel kõvasti indu juurde, et enda koht meeskonnas kindlustada.
"Muidugi, see on üks peamiseid põhjuseid, mis annab pingutamiseks motivatsiooni," kinnitas Rättel. "See on elu võimalus, millist ei pruugi enam kunagi tulla. Kindlasti annab see motivatsiooni juurde."
"Flora eest mängides mõtlen ikka ainult Flora peale, aga et ma olen praegu Floras palju mänguaega teeninud, tuleb suvel kindlasti kasuks," lisas Luigend.
Trumbiks meeskonnavaim
Kõik mehed kinnitavad kui ühest suust (mis väidet veelgi kinnitab), et eestlaste tugevaimaks küljeks on meeskonnavaim. "Kindlasti meeskonnavaim - kõik töötavad ühise eesmärgi nimel ning on ühtsed," sõnas Pajunurm.
Sama arvas ka Luigend. "Nagu Eesti koondistel ikka, siis peab trumbiks olema meeskonnavaim. Peame kaitses kindlalt hoidma ja rünnakul oma võimalused ära realiseerima."
Kaitse tähtsust rõhutas ka ründaja Rättel. "Kindlasti on vaja kaitse hoida nulli peal nii kaua kui võimalik. Väravad peavad tulema ilmselt kontrarünnakutest või standardolukordadest. Sellist asja ilmselt küll ei juhtu, et eestlased hakkavad palli hoidma, aga kaitse peab kindlasti nulli hoidma, siis on lihtsam."
Meeskonna liidritena tõid mängijad välja Eesti mõistes suurklubides mängivad mehed. "Kaitseliinis on kindlasti Karol Mets, poolkaitses Luigend ja Bert Klemmer, ründes Rättel ja Hannes Anier," loetlesid Pajunurm ja Kase iga positsiooni juhte. "Igas liinis on omad liidrid olemas."
Kodupublik motiveerib
Suure tähelepanu ja kodupubliku ees mängimine tekitab meestes kahetisi tundeid. "Eks ikka ootused pisut pingestavad, kõik ootavad meilt head tulemust. Pinge on kindlasti olemas ja kerge ei saa meil olema, aga peame tõestama ja näitama, et ka eestlased oskavad jalgpalli mängida," rääkis Rättel.
"Ükskõik, kellega mängime, siis inimesed jälgivad ja ootavad võitu. Aga mängude ajal mõtleme ikka ainult oma mängu peale," lisas Luigend.
Märten Pajunurme sõnul on kodupubliku tugi aga suur boonus. "Kui publikut väga palju staadionile tuleb, siis see annab kindlasti suurt lisamotivatsiooni. See annab ikka väga palju juurde."
"Ei too pingeid, pigem aitab. Tekib suurem tahe end kõigile näidata ning nii meeskonna kui rahva usaldus võita," sõnas ka Martin Kase.
Kodupubliku ees saab EM-iks valmistuvat koondist näha juba tuleval teisipäeval, kui A. Le Coq Arenal võetakse kell 14 mõõtu Küprose eakaaslastelt. Kaks päeva hiljem kohtutakse sama vastasega Tallinna Noorte Treeningkeskuse väljakul kell 18.
Eesti U-19 koondise kandidaadid:
1. Märten Pajunurm, FC Kuressaare
2. Mikk Metsa, FC Viljandi
3. Sander Lepik, FC Viljandi
4. Bert Klemmer, FC Viljandi
5. Johannes Kukebal, JK Tallinna Kalev
6. Taavi Viikna, JK Tallinna Kalev
7. Martin Kase, JK Tallinna Kalev
8. Hannes Anier, Odense Boldklub (Taani)
9. Richard Leht, Paide Linnameeskond
10. Riido Reiman, Sörve JK
11. Vadim Gurnik, Tallinna FC Flora
12. Karol Mets, Tallinna FC Flora
13. Dmitri Knjazev, Tallinna FC Flora
14. Karl-Eerik Luigend, Tallinna FC Flora
15. Brent Lepistu, Tallinna FC Flora
16. Anton Hmelnitski, Tallinna FC Flora
17. Juri Gavrilov, Tallinna FC Flora
18. Roman Sobtšenko, Tallinna FC Flora
19. Martin Ustaal, Tallinna FC Levadia
20. Kevin Ingermann, Tallinna FC Levadia
21. Andreas Raudsepp, Tallinna FC Levadia
22. Nikita Martõnov, Tallinna FC Levadia
23. Artur Rättel, Tallinna FC Levadia
24. Trevor Elhi, Tallinna FC Levadia
25. Artur Pikk, Tartu JK Tammeka
26. Karli Kütt, Tartu JK Tammeka
Peatreener: Arno Pijpers
Abitreenerid: Marko Lelov, Ain Tammus
