“Kui ma olen karantiinis, kas ma siis õue sõbraga mängima ei tohigi minna?”

Õnneks pole ükski Premium liiga jalgpallur niisugust küsimust seni teadaolevalt esitanud – peamiselt seetõttu, et ükski Eesti klubi pole veel pidanud oma mängijaid karantiini panema, kehtib kõigest isolatsiooniperiood. Küll aga sai säärase tembuga hakkama Inglismaa Premier League’is Chelsea ridades mängiv Mason Mount, keda klubi ka rahatrahviga karistas.

Ent nagu selgub, pole Eesti tippklubidki patust puhtad. Kuna järgneva loetelu eesmärk pole kedagi risti lüüa, jäägu klubide nimed siinkohal nimetamata. Ning samuti tuleb rõhutada, et on asju, mida klubid kontrollida ei saa - mängijatele on küll sõnad peale loetud, ent kui keegi neist otsustab reegleid eirata  (nagu eelnevas näites Mount), on klubi võimalused seda takistada väga piiratud.

Eeldatavasti on kõik patustajad oma vigadest tänaseks õppinud ja režiimist peetakse korralikult kinni, on see ju kõigi huvides, et liigahooaeg saaks võimalikult kiirelt jätkuda. Olgu siin siiski toodud mõned Soccernet.ee-le teadaolevad näited, mis teistele õpetuseks.

• Klubi A jätkas ka pärast riikliku eriolukorra ja sellega kaasnevate selgete juhiste väljakuulutamist ühistreeninguid. Meeldetuletuse järel vähendati gruppide suurust, alles teine meeldetuletus tõi kaasa korralduste täitmise ehk individuaaltreeningutele ülemineku.

• Klubi B sulges küll oma kontori, ent üks klubiliige jätkas seal töötamist. See pole keelatud, kuna ta viibis kontoris üksi, ent hoone uks tulnuks enda järel lukku keerata. Seda hakkasid ära kasutama mängijad, kes kippusid “ainult korraks” klubist läbi põikama. Olukord lahenes päevaga, piisas esimesest märkusest.

• Klubi C jäi samuti hätta oma treeningbaasi personalile sulgemisega, nagu seadus ette näeb, ent ei teinud seda ka esimese meeldetuletuse peale. Lõpuks sekkus koguni Terviseameti kontroll. Samuti viidi esimesel päeval pärast sotsiaalse eraldatuse kohustuse kehtestamist ikkagi läbi veel üks ühistreening. Ent sestpeale on selleski klubis asjad korras olnud.

• Klubi D välismaalastest mängijad X ja Y olid valmis Eestist kodumaale sõitma, kuid jäid siiski viimasel hetkel paigale, kuna nende lennud tühistati. Mängumeeste soov koju naasta on ühelt poolt mõistetav, teisalt tuleb selles olukorras arvestada mitme aspektiga. Võib juhtuda, et Eestis õnnestub mängudega jätkata enne seda, kui teistes riikides piirid avanevad. See tähendaks, et mängijad ei pääse liiga algusajaks Eestisse tagasi, rääkimata sellest, et piiri tagant naastes tuleks neil ülima tõenäosusega läbida siin 14-päevane karantiiniperiood. Alaliit ei saaks niisuguses olukorras klubidele vastu tulla, sest praeguses olukorras liigagraafiku koostamine on niigi keeruline ja kalender tuleb igal juhul tihe. Sellest tulenevalt võtaks iga klubi mängijate minemalubamisega märkimisväärse riski, mistõttu oleks nende poolt vaadates ainus loogiline käik see, kui kogu vastutus olukorra eest asetataks mängijate õlule. Soccernet.ee-le teadaolevalt ei ole ükski Premium liiga klubis mängiv välismaalane Eestist lahkunud.

• Klubide E ja F mängijad poseerisid mitu päeva pärast eriolukorra kehtestamist sotsiaalmeediasse riputatud ühispildil kaelakuti. Lähikontaktidest hoidumise vajalikkust pidi oma klubi noorematele liikmetele uuesti meelde tuletama ka klubi G, kes oli palunud saata endale sotsiaalmeedia tarbeks videosid sellest, kuidas keeluajal individuaalselt treenitakse.

• Klubid H, I ja J pärisid aga jalgpalliliidust, kas reeglitega oleks kooskõlas ka see, kui klubi füsioterapeut tegeleks iga mängijaga individuaalselt. Mõistagi saadi eitav vastus, sest nii kasvaks märkimisväärselt oht, et antud isik kannab viiruse ühelt mängijalt teisele.

• Klubi K noormängijad treenisid staadionil, seljas klubi riietus. Neid näinud mööduja tundis huvi, miks toimub staadionil keelatud treening. Klubi selgitas, et tegu pole nende poolt organiseeritud tegevusega, kuid meenutas oma mängijatele, et ka omal käel staadionile minnes tuleb jälgida eraldatuse reegleid.

Olgu veel korra rõhutatud, et eelnenud näidete eesmärk on meelde tuletada – ühise treenimise keeld kehtib veel mõnda aega ja seda täielikult, mitte näiteks 97-protsendiliselt. Samuti tasub mängijatel arvestada, et nad on oma klubi esindajad avalikkuse ees ka vabal ajal, aga seda enam klubi dressi kandes - isegi spontaanne staadionile kogunemine võib sellisel juhul kõrvaltvaatajale jätta mulje organiseeritud treeningust, mis on keelatud. Lõpptulemusena võivad sellest kahju saada kõik, sest seetõttu võivad ametnikud keelduda hiljem klubidele ühistreeninguteks loa andmisest.

Üldplaanis on Eesti klubides asjad siiski hästi ja vähemalt pole kedagi tabatud välismaalt pidutsemast. Sellise rumalusega sai hakkama näiteks Real Madridi noor ründelootus Luka Jovic, kes pidanuks tol ajal hoopis Hispaanias karantiinis olema.

**

Soccernet.ee küsis antud juhtumite valguses ka Eesti Jalgpalli Liidu presidendilt Aivar Pohlakult, millistele asjaoludele klubid peaksid ühistreeningute keelu valguses veelgi enam tähelepanu pöörama.

Millised tagajärjed - lisaks muidugi ilmselgele ehk viiruse võimalikule levikule - võivad üheskoos treenimisega praegu klubidele või Eesti jalgpallile üldisemalt kaasneda?
Pean selle ilmselge asjaolu – ehk siis viiruse võimaliku levimise – siin eraldi ja veel kord lahti kirjeldama. Jalgpalli Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B hooajad on pooleli. Hooaja jätkumise esimeseks eelduseks on eriolukorra lõppemine. Kuna nii jalgpalliliit kui ka kõik klubid soovivad hooaja jätkumist esimesel võimalusel, tähendab see, et peame ühel hetkel taotlema tippliigade klubidele teatavatel tingimustel eriluba treenigutega alustamiseks. See on aga enesestmõistetavalt võimalik vaid eeldusel, et viiruse leviku tipphetk Eestis on möödas ja treenima hakkavate klubide esindusmeeskondade mängijate ega personali hulgas ei ole nakatunuid. Ehk siis üks nakatunu mängijate hulgas võib põhjustada liigamängudega alustamise hiljem, kui see muidu võiks juhtuda. Mis võib omakorda tähendada hooaja ebamõistlikku pikenemist. Leppisime klubidega ju kokku, et meeskonnad on vabatahtlikus karantiinis just põhjusel, et tulla kriisiperioodist välja võimalikult kiiresti.

Teine asjaolu on meie tõsiseltvõetavus – info liigub tänapäeval kulutulena ja iga selline juhtum, kus mängijad treenivad gruppide või kasvõi paaridena, jõuab varem või hiljem suurema või väiksema koguse inimesteni ja sellest tehakse järeldused. Eesti on ju pisike. Rääkimata sellest, et sellise käitumisega annavad täiskasvanud mängijad halba eeskuju noormängijatele.

Mida tasuks mängijatel kindlasti silmas pidada ka juhul, kui klubipoolseid ühistreeninguid ei toimu?
Nagu eelnevalt ütlesin, siis vabatahtlik karantiin justnimelt seda tähendabki, et mängijad ja muu personal peaksid püsima kuni teistsuguse korralduseni pereringis ja treenima individuaalselt. Saame aru, et see võib olla ebameeldiv ja tüütu, aga see on hädavajalik põhjusel, et saaksime hooaja taaskäivitada kohe peale eriolukorra lõppu.

Lisan, et Eesti Jalgpalli Liit tutuvustas eile ja täna Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B klubidele edasist tegevusplaani ja sai sellele üksmeelse heakskiidu. Kirjeldasime ära nii selle, kuidas ühel või teisel juhul peaks taastuma treeningprotsess kui ka selle, kuidas kuidas tekivad nn hooajaeelsed treeningmängud ja kuidas näeb ühel või teisel juhul välja edasine liigahooaeg. Ütlen ka, et lähtusime nii eriolukorra praegusest kestvusest kui ka võimalusest, et seda pikendatakse. Oleme optimistid, aga peame arvestama ka reaalsusega, millest üks kõlab selliselt, et nakatumiste kõrghetk Eestis ei ole veel saabunud.