Eesti parim Aserbaidžaani vastu: palliga lustinud Rocco Robert Shein (5)
Eesti meeste koondis avas Rahvuste liiga kolmandas alagrupimängus punktiarve, alistades kodus 3:1 Aserbaidžaani meeskonna. Esilekerkijaid oli mitu, aga eredaimalt säras värava löönud ja väravasöödu andnud poolkaitsja Rocco Robert Shein.
Aserid alustasid hoogsamalt ja tabasid korra ka posti, lisaks pidi 29. minutil vigastuse tõttu platsilt lahkuma Eesti paremkaitsja Maksim Paskotši. Kuid 32. minutil nõelati vasturünnakul suurepäraselt - Henri Anier leidis ühepuutesööduga Ioan Yakovlevi, kes mängis pika spurdi jooksul üle nii vastaste viimase kaitsja kui ka väravavahi ja avas algkoosseisudebüüdil koondise eest väravatearve.
Poolaja lõpu eel põhjustas Joonas Tamm penalti ja Toral Bajramov viigistas 11 meetri punktilt seisu. Eestil oli aga vastus kiirelt võtta, sest lahtimängu järel õnnestus ellu viia treeningutel läbi harjutatud kombinatsioon. Karol Metsa ja Yakovlevi eeltööst jõudis pall Rocco Robert Sheinile, kes suunas selle peaga värava ette ja Vlasi Sinjavski viis Eesti uuesti juhtima. 2:1 värav oli ka Sinjavskile koondisesärgis esimene.
Teisel poolajal kontrollis Eesti mängu käiku juba märksa kindlamalt ja 71. minutil lõpetas soolorünnaku täpse löögiga Shein. 3:1 võit annab Eestile head võimalused võidelda selle nimel, et pääseda alagrupi viimasest kohast ja jääda C-divisjoni püsima.
Soccernet.ee toimetuse hinded:
Karl Jakob Hein – 6. Avapoolajal tuli tal paar korda sekkuda, aga erinevalt mitmest eelmisest koondisemängust ei pidanud ta meeskonda päästma ega tassima. Samas tekitas mõnusat kindlust, et postide vahel on asjad korras. Miinuspoolele jääb üks päris halb söödueksimus pärast Karol Metsa kehva tagasisöötu, aga paikas selle kohe hea vastutuleku ja tõrjega. Ka vastaste postilöögi eel oli Hein korraks väljatulekul ebalev, aga kokkuvõttes on tipptasemel saadud stabiilne mänguaeg selgelt tema enesekindlust tõstnud. Kiitust väärib ka hea jalaga mäng.
Maksim Paskotši – 5. Kahjuks lõppes tema mäng varakult, aga selle poole tunni sees oli tal oma äärel tööd kõvasti, sest tegu oli kogu mängu peale Eesti jaoks kõige keerulisema perioodiga. Korra tekkis ka segadus mängijate jagamisel, millest sündis aserite poolohtlik moment, aga suures plaanis ei saa etteheiteid teha.
Joonas Tamm – 3. Pääseb seekord väga napilt hindest 2 ehk "kohutav". Kas viimased klubimängud, kus teenis kaks korda punase kaardi, olid vaimule tõesti sellise põntsu pannud? Tamm jäi avapoolajal kahevõitlustes hätta, hindas olukordi valesti ja oleks võinud otseselt põhjustada kolm väravat. Esmalt magas ta täiesti maha vastase liikumise ja sellest sündis postilöök, seejärel tegi keskjoonel palli omaksvõtul väga lihtsa tehnilise praagi ja lasi kaitsja jooksma ning tagatipuks põhjustas veel ka üsna rumala penalti. Päästerõnga ulatas teine poolaeg, kus Tamm ennast märgatavalt kogus ja hoidis tagalas asjad korras – kiitus sellegi eest, et suutis niivõrd kehva alguse järel end rehabiliteerida.
Karol Mets – 6. Mõni eksimus tuli avapoolajal sisse temalgi – korra andis ohtliku tagasisöödu, korra lasi vastase võrdlemisi kergelt löögile. Aga kaptenilt kokkuvõttes kaptenipaela vääriline esitus, sest Mets juhendas häälekalt, töötas isukalt ja otsis pidevalt võimalusi rünnakute algatamiseks, mis 2:1 värava puhul ka suurepäraselt õnnestus.
Michael Schjönning-Larsen – 6. Eelmistes mängudes paistis äärekaitsja negatiivselt silma paari vaimse "väljalülitumisega". Oli sellest aga teinud selged järeldused ja hoidis läbivalt väga hästi fookust. Selle parimaks kinnituseks oli teisel poolajal üks palli puhtakslöömine väravaesiselt, kuhu Larsen jõudis ohtu ette aimates. Kogemused lisavad enesekindlust, keskendus seekord võib-olla veidi rohkem kaitsetööle kui ründamisele ja mõnes üks-üks olukorras saanuks olla veel aktiivsem, ent kokkuvõttes õigustas igati usaldust.
Mihkel Ainsalu – 5. Eristus sellega, et mängis väga konservatiivselt, võttes mitmest lubavast rünnakust sellega hoo. Kas nõudis rahvusvahelise tempoga kohanemine temalt rohkem kui teistelt keskväljameestelt ja põhjustas seeläbi turvalisi lahendusi? Samas algatas just tema pallivõit kolmanda väravaga lõppenud rünnaku.
Mattias Käit – 6. Taas sai kinnitust, et Eesti keskväli on teist nägu, kui Käit seal tegutseb. Eriti teisel poolajal leidis väga hea tasakaalu palliga mängu ja musta töö tegemise vahel, võitis järjest olulisi duelle. Mootor on hea ja jaksas lõpuni, süstides keskväljale rahu.
Eesti parim Rocco Robert Shein – 8. Värav ja väravasööt, mida veel tahta? Õnnestumised klubis ja koondise peatreeneri usaldus on kasvatanud enesekindlust, mida tõestas eriti värav – pikk tulemine keskväljalt ja siis nõrgema jalaga selline löök! Avapoolaja alguses veidi varju jäänuna hakkas ta seejärel rohkem pallile vastu tulema ja sai seeläbi mängu paremini sisse, teisel poolajal juba nautis ning jõudis seejuures ka ilusti musta tööd teha, kuniks välja vahetati.
Ioan Yakovlev – 7. Kui sul on üks selge trump, tuleb seda kasutada! Alles kolmas koondisemäng ja esimene algkoosseisus, aga Yakovlev näitas, kuidas võimalusi tuleb ära kasutada – kui olukord tekkis, lahendas külmavereliselt. Oli aktiivne ja püüdlik, tasuks värav ja eeltöö teiselegi väravale. Kaitsetöös jäi hätta, aga eks see oligi peatreenerilt kaalutletud risk, mis seekord õigustas end suurepäraselt.
Vlasi Sinjavski – 6. Ühelt poolt olid debüütvärava toonud liikumine ja löök suurepärased. Teisalt, kui palju Sinjavski lisaks sellele pildis oli? Ühe korra proovis oma trumpi ehk äärelt sisse lõikamist, aga löök oli suhteliselt ebaõnnestunud. Avapoolajal jäi paaril korral ka pressingus natuke ekslevasse rolli.
Henri Anier – 6. Väravasööt Yakovlevile oli väga hea. Võitles vihaselt, tegi vastase kaitsjate elu kogu aeg ebamugavaks ja kehtestas end platsil hästi, aga tal endal seekord võimalusi ei tekkinud ja liiga palju ta neid teistele ka luua ei suutnud. Samas ongi see tema roll – olla liim, mis rünnaku ühtseks liidab.
Rasmus Peetson – 7. Pole kerge sellises kohas sekkuda, aga Peetson sai tublilt hakkama. Lappis väga hästi Tamme jämeda eksimuse, samas tuli penaltiga lõppenud aserite rünnak tema äärelt, kui vastane Peetsoni ja Tamme vahelt läbi puges. Korra-paar lasi endast ootamatult kergesti mööda mängida, aga õnnestumisi kogunes kokkuvõttes märksa rohkem. Emotsionaalselt hea meeskonna sütitaja.
Erik Sorga – 5. Olukorras, kus peamiselt kaitsmisele keskendunud Eesti vajas ette ühte ründajat, kes palli hoiaks, oli Sorga mõneti sundvalik, sest see pole tema ampluaa, aga kedagi sobivamat pingilt võtta ka polnud. Suutis siiski teha ühe päris hea pealelöögi ja paaris olukorras tehnikat näidata. Enesekindlust tundus rohkem kui tema eelmistes koondisemängudes.
Sergei Zenjov – 5. Ühelt poolt püüdis olla aktiivne, teisalt võttis kaaslastega samale lainele saamine natuke aega. Sulandus lõpuks siiski hästi, võimalusi ei tekkinud, aga töötas nii kaitses kui ka ründes isukalt.
Markus Poom ja Martin Vetkal – mängisid hinde teenimiseks liiga vähe.
Eesti koondis - 7. Mäng polnud kaugeltki ideaalne, aga mõneti on isegi kiiduväärt, et võit suudeti võtta ka sellises olukorras, kus ühel senistest tugitaladest oli väga halb päev, vastased jätsid võimalusi kasutamata ja ajuti oldi surve all. Parandamisruumi jagub, aga kinnitus, et enesekindlust ja mängulusti kuhjaga kasvatanud meeskond liigub õigel teel, saadi kätte.
Hinnete skaala: 10 - teiselt planeedilt; 9 - maailmaklass; 8 - hiilgav; 7 - väga hea; 6 - hea; 5 - keskmine; 4 - alla oma taseme; 3 - kehv; 2 - täiesti kohutav; 1 - tuleks kaaluda alavahetust.
NB! Võrreldes eelmise valikmängudega on Soccernet.ee hindeskaalat veidi kohendanud, mistõttu võrdlused varasemate kohtumiste järel antud hinnetega ei ole üksühesed.
Ja üleüldse 10 peaks olema Eesti koondises ikka väga-väga haruldane hinne. Võimalik, et olen mõned mängud maha maganud või ära unustanud, aga minu hinnangul oli viimane 10 vääriline esitus koondise särgis Kostja 2013 Hollandi vastu. Meenub ka veel Joonas Tamme esitus Gibraltari vastu (25 minuti kübar), aga pole kindel kas vastase taset arvestades tahaks selle eest päris 10-t anda.
Mina kui analüütiline inimene ei näe nendes numbrites ja selgitustes erilist kooskõla juba läbivalt mitme aasta jagu..
Mõtiskleja võiks aga vähem jalgpalliliidu kallal kiunuda, ei ole enam tõsiselt võetav, vaid kiunumine kiunumise pärast nagu kombeks siinse kommentaariumi rumalamal enamusel - ortodokssed kaljukad, Tribüüni-rahvas, Betsafe podcasti tõe pähe võtjad (ja seetõttu haledalt petta saavad) ja muidu elus saamatud.
