Uuest hooajast jõustub A. Le Coq Premium liiga klubide jaoks netovara reegel. See nõuab, et Premium liiga litsentsi taotleva klubi netovara (varad miinus kohustused) peab olema kas positiivne või paranenud viimase aasta jooksul vähemalt kolm protsenti. Reegli eesmärk on tagada klubide jätkusuutlikkus.

• Lugu ilmus esmakordselt detsembrikuu Jalkas.

"Loodame, et see reegel viib klubisid positiivse finantsilise majandamiseni, kus teenitakse nii palju, kui kulutatakse," räägib Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) litsentseerimismänedžer Birgit Veebel. "Nii nagu me igaüks oma koduses majapidamises arvestame – et meil on kindel palk ja me ei saa väga miinusesse jääda. Kui, siis võibolla krediitkaardi lõpuni, aga kiirlaenude või bingokolmapäeva peale ei tasu eriti loota."

Kui litsentsi taotlev klubi ei täida 31. detsembri seisuga netovara reeglit, siis on tal võimalus parandada puudused 31. märtsiks. "Näiteks võib pärast kehva aastat toimuda esimese kvartali jooksul mängija müük, mis mõjutab bilanssi piisavalt positiivselt," märgib Veebel.

Üks "päästerõngas" reegli täitmiseks on klubidel veel. Netovara hulka võib arvata ka allutatud laenud, mis on vähemalt 12 järgmise kuu jooksul allutatud kõikidele muudele kohustustele ja ei kanna intressi. Seega, kui klubil on rikkad "omanikud" (kuna Eesti klubid on MTÜ-d, siis ametlikult pole tegemist omanike, vaid liikmetega), on neil variant süstida klubisse piisavas summas isiklikku raha, vormistades selle allutatud laenuna. "Mingil perioodil saab allutatud laenudega netovara reeglit täita, aga lõpuks ei ole see ju jätkusuutlik," ütleb Veebel.

Klubide õnneks kehtestatakse netovara reegel esialgu B-astme nõudena (litsentsi liigas mängimiseks võib saada kätte ka siis, kui nõue pole täidetud, kuigi siis tuleb arvestada sanktsioonidega, mis võivad olla nii väga leebed ja üksnes hoiatavad kui ka karmid, olenevalt näiteks puudujäägi suurusest). A-astmega nõudeks (mittetäitmise korral klubile litsentsi ei väljastata) muutub reegel Premium liiga klubidele alates hooajast 2027. Ka esiliigas, esiliiga B-s ja naiste meistriliigas jõustub netovara reegel, aga aasta võrra hiljem: B-astme nõudena hooajast 2026 ja A-astmena hooajast 2028.

Klubid, kes osalevad ka eurosarjades, peavad aga juba praegu arvestama karmimate nõuetega, kuna UEFA kehtestas netovara reegli oma litsentsikorda kaks aastat tagasi (see asendas varasemat finantsilise ausa mängu reeglit). Käimasoleval eurohooajal (2024/25) on reegel UEFAs veel B-astmega, aga juba järgmisel hooajal A-astmega. UEFA nõuab, et klubi negatiivse netovara korral peab see aasta jooksul paranema mitte üksnes kolm, vaid lausa kümme protsenti. Igal aastal taotleb UEFA litsentsi umbes kaheksa Eesti klubi (lisaks europileti kindlustanutele ka need, kellel on dokumentide esitamise lõpptähtajal, 31. märtsil veel võimalus Tipneri karikavõistluste kaudu eurosarja pääseda).

"UEFA varasematest finantsilise ausa mängu reeglitest kehtisid meie klubidele ainult võlgnevuste puudumise nõuded. Teised nõuded olid klubidele, kes teenisid vähemalt 30 miljonit eurot kahjumit," toob Veebel välja muutuse Eesti klubide jaoks.

Üheksast tänavu Premium liigas mänginud ja mitte (otse) väljalangenud klubist oli netovara 2023. aasta 31. detsembri seisuga negatiivne koguni seitsmel: Tallinna Levadial (–3 798 095 eurot!), Paide Linnameeskonnal (–998 663), Nõmme Kaljul (–636 642), Tallinna Kalevil (–604 150), Tartu Tammekal (–187 375), FC Kuressaarel (–179 092) ja Pärnu Vaprusel (–97 704).

Kuidas suurimate miinustega klubid olukorda parandada kavatsevad? Levadia majandusaasta aruandes seisab: "Seisuga 31.12.2023 on Spordiklubi FC Levadia konsolideeritud netovara negatiivne. Asutajad on valmis muutma laenulepingu tingimusi selliseks, et seda saaks käsitleda allutatud laenuna, mis on vähemalt järgmise 12 kuu jooksul allutatud kõikidele muudele kohustustele ning ei kanna intressi. Seega klubi on jätkuvalt jätkusuutlik."

Paide aruandes on märgitud: "Viimase kümne aasta jooksul tehtud investeeringute toel on rajatud tugev vundament jätkusuutlikuks tippklubiks, mille tulubaasi kasvatavad UEFA eurosarjade toetused ning tulu mängijate müügist. Edukad tulemused koduses liigas ja eurosarjas on kasvatanud mängijate väärtust ning üha laienev kontaktide võrgustik Euroopa tugevamate liigade klubidega on loonud eeldused üleminekusummade kasvuks järgnevatel aastatel. Juhtkonna poolelt teeme jätkuvalt tugevaid pingutusi kaasamaks uusi toetajaid ja koostööpartnereid."

"Organisatsiooni netovara seis on klubil negatiivne, kuid uute lisanduvate sponsortehingute näol, tulust mängijaõiguste müügil, auhinnarahade, täiendavate omavalitustoetuste ja liikmetelt saadud laenude abil on toimetulek tagatud. Arvestades majandusolukorda, on meie eesmärk suurendada aastaeelarvet, tõsta ettevõtlustulusid. Vähendame tööjõu- ja muid tegevuskulusid ning proovime edaspidi olla edukad jalgpallurite turul," selgitab Kalju aruanne.

Kalevi aruandes on kirjas: "Ettevõtte netovara väärtus on negatiivne, kuid see ei kujuta juhatuse hinnangul ohtu tegevuse jätkuvusele. Vajadusel nähakse ette võimalus allutatud laenuks. 2023. a Eesti Premium liigas 3. koha saamine suurendab 2024. a tulusid ca 290 000 võrra ning võimaldab teenida rohkem reklaamitulusid."

Positiivne netovara oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga Tallinna Floral (1 931 730 eurot, aga see oli ligi kahe miljoni võrra väiksem kui kaks aastat varem) ja Narva Transil (253 757).

Litsentsimise raames kohtub EJL iga klubiga eraldi. Kohtumistel vaadatakse ka klubi finantsolukord üle ning arutatakse, kuidas saaks netovara reeglit täita. "Septembri lõpus koolitasin klubisid, siis me rääkisime sellest nõudest ka pikemalt,“ sõnab Veebel. „Kõik klubid on öelnud, et reegel on mõistlik ja loogiline, sest eesmärk on ju see, et klubid oleksid jätkusuutlikud ja kestaksid kaua. Arvan, et kõik pingutavad, et seda reeglit täita. Eesmärk on teenida rohkem tulusid, sest ma arvan, et vähem kulutada ei ole enamikul klubidest tänapäeval eriti võimalik. MTÜ ei pea tingimata plussi tootma. See oleks muidugi boonus, sest siis nad saaksid investeerida."

Flora on soetanud enda omanduses olevale ettevõttele kinnistuid Hiiumaal. Aga milliseid võimalusi on klubidel veel netovara kasvatada? "Oleme individuaalsetel kohtumistel käinud teema iga klubiga põhjalikult läbi ning lisaks muule nõustanud neid esimese asjana olemasolevat vara arvele võtma. Valdavalt on sellised võimalused seotud infrastruktuuriga – näiteks on jäetud hoonestusõigus arvele võtmata, amortiseeritakse rajatisi liiga suurte sammudega vms. Samuti oleme püüdnud leida personaalseid lahendusi suurematele muredele," kommenteerib EJL-i president Aivar Pohlak.

Küsimus, kas näiteks järgmise viie aasta jooksul võib mõni klubi netovara reegli mittetäitmise tõttu Premium liiga koha kaotada, paneb litsentseerimismänedžer Veebeli võtma pikema mõttepausi. Siis vastab ta: "Ma tahaksin arvata, et mitte, aga teisest küljest – me ei saa siin eksisteerida nagu kinnises vaakumelemendis. Klubide tulud on päris suures osas seotud riigi ja kohalike omavalitsuste toetustega ning sponsorlusega. Peame vaatama, mis toimub meie ümber üldises majanduses. Praegu on need prognoosid pigem tumehallides toonides. Aga kas kellelegi jääb Premium liigas litsents andmata ... mulle tundub klubidega peetud dialoogide põhjal, et kõik tegutsevad selle nimel, et ei jääks, nii et ma pigem olen positiivne."

"Kõige suuremad netovara-teemalised murekohad on osal UEFA sarjas mängivatel klubidel, aga nende puhul on olemas ka suhteliselt lihtsad lahendused," sõnab Pohlak. "Eesti litsentsiga mängivate klubide mured on väiksemad, samas lahendused keerulisemad, kuid kaks aastat peaks olema piisavalt pikk aeg olukorraga kohanemiseks. Usun, et Premium liigas kellelgi reegli rakendumisel mängimata ei jää."

***

Paljudel inimestel, kes igapäevaselt raamatupidamisterminitega kokku ei puutu, tekib kindlasti küsimus: mida tähendab allutatud laen? Allutatud laenuks nimetatakse sellist laenu, mis kuulub tagastamisele alles pärast seda, kui kõikide teiste võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Ettevõtte pankroti korral tähendaks see näiteks seda, et enne tasutakse muud laenukohustused ja viimasena võimalusel allutatud laen.

Jalgpalliklubide juhtidel on võimalik allutatud laenudega klubisse raha süstida – sellisel juhul on neil tulevikus võimalik see raha tagasimaksena ka tagasi saada. Üldjuhul seda siiski ei tehta.

Roman Abramovich has stepped back at Chelsea pic.twitter.com/JFYyfynIvo — GOAL (@goal) February 26, 2022

Kui 2022. aastal puhkes Venemaa ja Ukraina vahel täiemahuline sõda, sunniti Venemaa oligarhi Roman Abramovitši maha müüma tema omanduses olnud Chelsea jalgpalliklubi. Abramovitš oli Chelsea soetanud 2003. aastal ning sinna pidevalt sellisel viisil raha sisse pumbanud – seega oli tal teoreetiliselt õigus klubilt sisse nõuda poolteist miljardit naela (!) laenuraha. Arvati, et see oli temale justkui kindlustus juhuks, kui ühendkuningriigi valitsus teda ühel hetkel Kremli-sidemete tõttu sanktsioneerima hakkab. Kui see lõpuks juhtus, otsustas Abramovitš siiski hiigelnõudest loobuda ja klubi suuremate pretensioonideta maha müüa.