UEFA Rahvuste liiga neljas hooaeg jõudis lõpule sääraselt, et omal ajal C-tasandilt alustanud Eesti jäi piisavalt edukalt "juurte juurde". Selles mängis suurt rolli esikinnas Karl Jakob Hein, kes sai kolmes koondiseaknas kirja kõikidest väravavahtidest enim tõrjeid. Silma paistis ka kapten Karol Metsa panus, ent ühe edetabeli tipust leiab üllatuslikult hoopis Erik Sorga ja Märten Kuuse.

Eesti mängis Rahvuste liiga C1-alagrupis Rootsi, Slovakkia ja Aserbaidžaaniga, kellest esimesed kaks läksid selgelt oma teed. Kui mõlemas mängus Sinisärkide üle 3:0 võidu saanud rootslased krooniti 16 punktiga alagrupi võitjaks ja seega B-tasandile tõusjaks, siis 13 silmaga Slovakkia püüab tõusu läbi play-off'ide. Vaid punkti korjanud Aserbaidžaan kukkus D-liigasse. 

Eesti sai kuuest mängust võidu, viigi ja neli kaotust väravate vahega 3:9 ehk miinus kuus. Tabamusteni jõudsid Ioan Yakovlev, Vlasi Sinjavski ja Rocco Robert Shein, kel kõigil oli rõõm sahistada väravavõrku oktoobris A. Le Coq Arenal Aserbaidžaani vastu. Seevastu vaid korra õnnestus eestlastel tagalt puhtana hoida - lõppenud aknas Qäbäläs.

Et numbrimaagiat aknajärgsesse aega jaguks - uus koondisepaus on alles ju märtsis! - sai UEFA kodulehelt leitavate andmete põhjal kokku panna mõned graafikud. Kes ikka lõi enim peale ja kes jagas enim täpseid sööte? Kui palju tõrjeid tegi Karl Jakob Hein ning kellele teeb silmad ette Karol Mets?

Alustuseks eestlastest endist. Enim mänguaega teenisid Hein ja Mets, kes tegid kõik kuus mängu kaasa algusest lõpuni. Üle 500 minuti kogus ka peamiselt vasakkaitses tegutsenud Michael Schjönning-Larsen, natuke selle alla jäi ääreründaja Vlasi Sinjavski mänguaeg.

Üllataval kombel sooritas enim pealelööke poolkaitsja Rocco Robert Shein, kelle viiest katsest üks läks väravale ja ka võrku. Neli üritust vihisesid väravast mööda. Võrdselt neli pealelööki sooritasid Alex Matthias Tamm, Vlasi Sinjavski, Ioan Yakovlev ja Henri Anier, kellest viimane ei saatnud ühtki lööki raamidele. Selles tagasihoidlikus võrdluses on üllatavalt kõrgel kohal endiselt debüütväravat jahtiv 100 koondisemängu piiri ületanud Mets.

Muidugi oleneb, milliseid numbreid graafikule võtta ja mida seada paremusjärjestuses määrajaks. Söödujagajate esikümnes sai viimaseks söödutäpsus, mille kohaselt on sajaprotsendimehi kaks - Erik Sorga ja Märten Kuusk, kes saatsid kohale võrdselt seitse söötu. Kui aga valida määrajaks söötude arvu (klõpsates päises sõnale "sööte"), siis kerkib esikohale Hein, kellele järgneb tihedalt Mets. Enim täpseid sööte tuligi viimase jalast.

Aga kuidas läks meie meestel võrreldes teistega? Eesti paistab silma kolmes kategoorias: tõrjed, klaarimised ja vigade arv. Esimesel puhul hoiab lippu kõrgel ei keegi muu kui Hein, kes tegi kõikide konkurentidega võrreldes puhta töö - 37 tõrjet kuue matši peale. Lähimaks jälitajaks sai islandlane Hakon Valdimarsson.

Metsa puhul paistis silma klaarimisoskus - neid sai kokku 35. Samas mahus oli aktsioonis näiteks ka ungarlane Willi Orban, parimas hoos oli Kasahstani kaitsja Alibek Kasõm. Enim pallivõite - 53 - registreeriti rootslase Isak Hieni nimele, keda peamiselt klaarimistele keskenduvas tabelis esitatud pole. Lähtudes UEFA andmetest jagab Mets pallivõitude paremusjärjestuses 32. kohta.

Selle eest, et Eesti mäng püsiks jõuline, kandis hoolt Alex Matthias Tamm, kes pidi juba kolmandas mängus keeldu kandma. Ta tegi kokku 12 viga ning sai kolm kollast kaarti, mis tõid kõikide mängijate arvestuses vastavalt 6. ja 4. koha. Kolmel mängijal õnnestus viie mänguga - sest vahepeal tuli keelu all olla - korjata lausa neli hoiatust.