Ukraina ühe nimekama ja edukama jalgpalliklubi Donetski Šahtari tegevjuht Serhii Palkin süüdistab rahvusvahelist jalgpalliliitu FIFA-t Ukraina jalgpallile selja keeramises. Tema meelest pole FIFA suutnud viimase kolme sõja-aasta jooksul ukrainlasi piisaval moel aidata.

Sõja alguses pooleaastasele pausile pandud Ukraina liigas jätkatakse nüüdseks mängimist ning mullu pälvis Šahtar 30-voorulise turniiri järel meistritiitli, edestades põlist rivaali Kiievi Dõnamot vaid kahe punktiga. Käimasoleval hooajal ollakse aga tabelis alles kolmandal real ning liider Dõnamo on juba 13 punkti kaugusel, ehkki on pidanud ka Šahtarist kaks mängu rohkem.

Jälitajad pole samas kaugel ja nii ähvardab Šahtari reaalne võimalus uuel hooajal euromängudest sootuks eemale jääda. Eurosari on 2009. aastal UEFA karika võitjaks kroonitud klubi jaoks elutähtis tuluallikas, sest viimase veerandsajandi jooksul on seal osaletud ainsagi pausita.

Mõistagi ei saa paljud Ukraina klubid sõjategevuse tõttu mängida oma kodustaadionil, näiteks Šahtar peab kodumänge hoopis riigi lääneosas asuvas Lvivis. Veel keerulisem on lugu euromängudega. Meistrite liiga põhiturniirile pääsenud Šahtar kogus seal seitse punkti, tehes Itaalias väravateta viigi Bolognaga ning võites "kodumängud" šveitslaste Young Boysi ja prantslaste Brestiga. Ukrainlaste ajutiseks koduks oli aga hoopis Saksamaal asuv Gelsenkirchen.

🧡 Danke, Gelsenkirchen! 🇺🇦🤝🇩🇪

⚒️ #Shakhtar ist dieser Stadt und allen, die uns geholfen haben, sich zu Hause zu fühlen, aufrichtig dankbar.

👏 Danke für die Gastfreundschaft, die Unterstützung und die tolle Atmosphäre bei den Spielen der #UCL! ⭐️@s04 @VELTINSarena pic.twitter.com/Zf16X97IAu — ⚒FC SHAKHTAR DONETSK (@FCShakhtar) February 22, 2025

Palkin tuletas nii FIFA-le kui ka UEFA-le meelde, et nad ei taanduks mitte mingil juhul senisest lubadusest mitte lasta Venemaa võistkondi rahvusvahelistele turniiridele. Ent rahalises plaanis on FIFA tema meelest Ukrainat ignoreerinud. "Nad lehvitavad küll lippu, mis ütleb, et oleme üks pere, aga nii pole see kunagi olnud. Ukraina jalgpallil lasti unustusse vajuda," põrutas Palkin The Guardianiga vesteldes.

"Ukraina jalgpalli toetuseks on vaja luua fond ja sellesse peaks kõige rohkem panustama FIFA. Meie taristu on suures osas hävitatud, majandus kiratseb. Neis tingimustes on väga raske ellu jääda, aga FIFA miskipärast eirab seda täielikult. Minu silmis on see häbiasi," sõnas Palkin.

Tema väitel ei soostu FIFA kuidagi ukrainlastega ühe laua taha istuma, et tulevikust rääkida. "FIFA uksed on meie jaoks suletud. Oleme kolm aastat neile koputanud, aga keegi ei tule avama. Olen omalt poolt püüdnud luua sidemeid tipptasemel tegutsevate jalgpalliiinimestega ja nemadki on üritanud FIFA-ga ühendust võtta, aga minu silmis edutult."

Kompensatsioon jäi saamata

Kui Venemaa kolm aastat tagasi Ukrainale kallale tungis ja sõda alustas, võttis FIFA vastu otsuse, et Ukraina liigas mänginud välismaalased võivad lepingu lõpetada ja sealsetest klubidest tasuta lahkuda. Šahtar nõudis seepeale katusorganisatsioonilt 52 miljoni euroni ulatuvat kompensatsiooni, mis klubil enda väitel mängijate müügist saamata jäi. Vaidlus jõudis rahvusvahelisse spordikohtusse, kuid CAS langetas otsuse FIFA kasuks. "Ukrainat ja Ukraina klubisid ignoreeriti," ohkas Palkin seda meenutades.

Ent miks ei soostu FIFA ukrainlasi aitama? "Kolme aasta jooksul on väga paljud inimesed minult sama küsinud. Aga ma ei tea," nentis Palkin. "Aimata ju võib, aga vastuseid mul pole."

Mullu veebruaris kohtus FIFA president Gianni Infantino Pariisis Ukraina alaliitu juhtiva Andrii Ševtšenkoga ning lubas, et aitab Ukraina jalgpallil "nii väljakul kui ka väljaku kõrval jätkuvalt kasvada". Ševtšenko tõdes, et FIFA praegused abiprogrammid siiski toimivad, samuti oli FIFA selleks ajaks aidanud riiki toimetada ligi miljardi euro väärtuses humanitaarabi.

Kas Trump mõjutab Infantinot?

Kuigi FIFA ja UEFA tegutsesid kolme aasta eest otsustavalt, kõrvaldades Venemaa klubid ja koondised kõigist rahvusvahelistest sarjadest, ning on seda joont siiani veendunult hoidnud, esines Venemaa jalgpalliliidu president ja UEFA täitevkomitee liige Aleksander Djukov hiljuti väitega, et "teoreetiliselt" on venelastel lootust mängida MM-valikturniiril. Samas algavad need kohtumised siiski juba 21. märtsil ning alagrupid on ammu loositud, seega on Djukovi jutu näol tõenäoliselt tegemist Venemaale tavapärase ärplemisega.

Ka Palkin ei usu, et nii võiks minna. "Praegu ma ei tunne, et midagi sellist saaks juhtuda. Võimalik, et tagatubades peetakse mingeid vestlusi, aga ametlikult on FIFA seisukoht siiani kindel. Ukraina jaoks on see väga oluline. Pole võimalik, et üritad vallutada teist riiki, aga samal ajal võid teha mida ise tahad," sõnas ta.

FIFA President Gianni Infantino (via Instagram):

"What an incredible honour and privilege it is for FIFA and me, as FIFA President, to be acknowledged by President Donald J. Trump during his victory rally speech in Washington DC. Mr Trump, your public show of support, as the… pic.twitter.com/Y8Eo7U3v8r — FIFA Media (@fifamedia) January 20, 2025

Palkini sõnul leidub Ukrainas neid, kes jälgivad väga murelikult USA presidendi Donald Trumpi "rahukõnelusi", sest FIFA president Infantino on korduvalt uhkeldanud, kui lähedane sõber ta Trumpiga on. USA ja FIFA suhteid tugevdab ka asjaolu, et järgmine MM-finaalturniir peetakse juba 2026. aasta suvel just nimelt USA, Kanada ja Mehhiko pinnal.

Kuigi Palkin ise ei usu, et FIFA võiks ameeriklaste survele alluda, on ta sellest rääkides ikkagi sapine: "Meie poolt vaadates ei ole FIFA nägu sõja algusest peale muutunud. Ma ei tea, mis suhted neil on, aga Ukraina osas ei ole muutust paista. Samas on asi lihtsalt selles, et hullem ei saaks asi enam olla - ja ma ei näe, et midagi paremaks läheks."