Siim Pulst: Nõmme Kalju on ise keskvälja hüljanud (5)

Foto: Brit Maria Tael

Vaatamata rahuldavale tabeliseisule on Nõmme Kalju esitused hooaja alguses kahvatud olnud. Karikasarjast kukuti välja ning liigas püsitakse esikolmikus paljuski tänu õnnelikult nende kasuks kaldunud kohtunike otsustele.

Eelmise hooaja parim kaitsemeeskond on suutnud sel aastal vaid ühe korra oma värava puutumatuna hoida. Pärast avavooru saunakütmist Pärnus on hätta jäädud ka skoorimisega.

Mitmete nappide pääsemiste järel pöördus õnn eelmisel nädalal nõmmekate vastu – meeskond kaotas karikasarjas penaltitega FCI-le ning jäi seejärel Narvas alla sealsele Transile.

Rünnak on jäänud ühekülgseks ja kaitse on hakanud lekkima, kuid tegelikuks kurja juureks on keskväli. Hõrenenud keskpoolikute valik on toonud kaasa muudatused mänguplaanis, mis mõjutab mõlemas väljakuotsas toimuvat.

Kalju 2016: riskid miinimumini

Enne selle loo peamise mõtte lahtikirjutamist olgu öeldud, et Kalju mängupildi säratust ja kohtunike eksimusi ei tasu ka üle dramatiseerida. Mingil määral on need peatreener Sergei Frantsevi viljeletavale pragmaatilisele mängustiilile lausa loomulikud kaasproduktid.

Kui Frantsev asus 2014. aasta suvel Sillamäe Kalevi etteotsa ja lõpetas hooaja 15 võiduga 16-st mängust, siis ei olnud mängupilt väliselt samuti midagi hiilgavat. Jevgeni Kabajev lõi küll kamaluga väravaid, aga sillamäelaste ründemäng oli võimas juba enne treenerivahetust. Frantsevi edu üheks pandiks oli pidama saadud kaitse, aga eelkõige mõlemas suunas toimiv keskväli.

Ka eelmise hooaja Kalju oli ennekõike riskivaba. See väljendus kolmemehelises keskväljas, kusjuures neist kaks mängisid üsna sügaval ning kolmandatki kasutati rünnakute ehitamisel pigem harva. Peamiseks ründekanaliks positsioonirünnakul olid ääred, kust jagati ohtralt tsenderdusi, aga vahel üritati ka ise keskele murda või otsiti lühema sööduga lahendusi trahvikasti ümbert.

Sergei Frantsevi mõtteis on vaid meistrikarikas. Foto: Brit Maria Tael

Kalju rünnak oli iseenesest üsna mitmekesine ja eesotsas Ats Purjega ka mobiilne, kuid rõhk püsis ikka lihtsatel lahendustel. Eriti pärast eduseisu saavutamist liigutati palli ohututes tsoonides ning otsiti võimalusi välkrünnakuteks kas äärte või pikkade pallide kaudu. Pallikaotuste järel tegi Kalju kõrget survet ning jälgis distsiplineeritult, et piisavalt jõude kaitses püsiks.

Kirjeldatud ründeplaani suurimaks plussiks on justnimelt riskide vältimine. Vältides riskantseid sööte keskväljal, väheneb oluliselt ka vasturünnakute oht, ning võitlusolukordade viimine võimalikult kaugele enda väravast tuleb kasuks mõlemas faasis. Samuti suurendab see tõenäosust, et kohtuniku eksimus (mis on loomulikult juhuslik sündmus) juhtub vastase värava lähistel.

Rünnak võis välja näha liiga lihtne ja ühekülgne, kuid kvaliteetsete äärte ja ründajate omamine lubas arvestatava protsendi tsenderdustest väravateks vormistada ning sellest üldjuhul ka piisas.

Vähem sööte kokku, aga rohkem sööte kasti

Kellele numbrid huvi ei paku, võib julgelt järgmise alapealkirja juurde hüpata. Siin on valik näitajaid, mis illustreerivad eelöeldut ning väljendavad Kalju omapärasid võrdluses kolme peakonkurendiga. Kõik andmed pärinevad InStati 2016. aasta hooajaraportist.

Ats Purje kvaliteet rünnakul oli Kalju mängu sujumiseks oluline komponent. Foto: Gertrud Alatare

Kalju väravaga lõppenud rünnakute keskmine söötude arv (4,5) oli madalam kui ülejäänud suurel nelikul (Floral 8, Levadial 6,8, Infonetil 5,1). Väravaga lõppenud rünnak kestis keskmiselt 17,3 sekundit, millest tsipa väiksem näitaja oli Infonetil (16,8, Levadial 21,9 ja Floral 27,1).

66% Kalju mängulistest väravatest sündisid äärerünnakutest, mis oli kogu liiga suurim näitaja (Floral 42%, Levadial 51%, Infonetil 64%). Äärerünnakud moodustasid Kalju mängulistest rünnakutest 74%, Infonetil 73%, Levadial 67% ja Floral 63%.

Kalju pallikaotus juhtus vastase väravast keskmiselt 38,5 meetri kaugusel (liiga parim näitaja, Levadial 40,3, Infonetil 39,7, Floral 39,5) ning pallivõit keskmiselt 72,4 meetri kaugusel (Floral parim näitaja 71,7, Levadial 72,9 ja Infonetil 73,8).

Ei täpsete söötude hulgalt (keskmiselt 351) ega söödutäpsuselt (77%) ei saanud Kalju konkurentidele vastu (Floral parimad näitajad 492 ja 84%, Levadial 434 ja 82%, Infonetil 424 ja 82%).

Samas oli Kalju keskmiseks söödupikkuseks 21 meetrit (Floral lühimana 18,6, Levadial 19, Infonetil 19,6), Kalju andis kõige rohkem sööte vastaste trahvikasti (keskmiselt 48, Infonetil 45, Floral 43, Levadial 38) ning tegi kõige rohkem tsenderdusi (keskmiselt 21, Infonet 20, Levadia 15, Flora 14).

Kalju langes põlvili alles viimases voorus, kui teise poolajaga meistritiitel Infonetile kaotati. Foto: Brit Maria Tael

Kalju oli ilmselt ka liiga kõige kõrgemalt vastaseid survestav meeskond, millele vihjab kahevõitluste hulk väljaku viimasel neljandikul (keskmiselt mängus 52, Infonetil 45, Floral ja Levadial 41).

Kalju 2017: veelgi äärmuslikum

Kriitikast hoolimata püsis Kalju eelmisel aastal kenasti konkurentsis, kaotas meistritiitli sõna otseses mõttes viimase poolajaga ning tegi ka kõva eurohooaja. Niisiis võib öelda, et säratu mäng ei ole tingimata ohumärgiks, kuni see on plaanipärane ja efektiivne. Miks see hästi sissetöötatud masin aga tänavu tõrkuma on hakanud?

Kui eelmisel hooajal oli Kaljul kolmele keskväljakohale viis meest (Artjom Dmitrijev, Artur Valikajev, Reginald, Eino Puri, Hidetoshi Wakui), siis kahel viimasel lasti talvel lahkuda ilma otseseid asendusi hankimata. Prantslasest keskväljaliider Reginald pole aga tervise tõttu sel aastal veel väljakule pääsenudki.

Uus brasiillane Carlos Geovane on küll usin tagasitöötaja, kuid mängib siiski pigem alumist ründajat kui ründavat keskpoolikut. Nikolai Mašitšev ja Janar Toomet saaksid hakkama ka keskel, kuid on suurema kasuteguriga oma põhipositsioonil ehk äärtel. Sama kehtib Deniss Tjapkini kohta, kes on põhjusega just põhikeskkaitsjaks kerkinud.

Nõmme Kalju mullune plaan B ehk Tarmo Neemelo otsustas mitmeid mänge, pannes omad rõõmustama ja vastased kurvastama. Foto: Gertrud Alatare

Sellega seonduvalt on Kalju niigi viltune mänguplaan muutunud veelgi rohkem äärtest ja pikkadest pallidest sõltuvaks. Kui mullune plaan B nägi ette Tarmo Neemelo sissetoomist ja/või üleminekut kahele puhtale ründajale, misjärel loobuti rünnakute ehitamisel keskväljast peaaegu täielikult ning jagati lõputult tsenderdusi, siis tänavune plaan A on sellele juba üsna sarnane.

Mullune idee oleks justkui arendatud selle ekstreemse lõpuni. Äärekaitsjad on veelgi kõrgemal. Keskväli on veelgi kaitsvam. Rünnakud on veelgi sirgjoonelisemad. Vastase karistusala on veelgi rohkem ülerahvastatud. Äärepoolikud liiguvad keskele ning Carlos Geovane on samuti toetavas rollis, aga pall ei jõua väljaku tsentrisse enne kui vastaste kasti vahetus läheduses.

Keskväli vajub keskkaitsesse

Ma ei hakka siinkohal analüüsima käesoleva hooaja statistikat, sest kuus mängudevooru ei ole enamike kategooriate jaoks piisav valim, ent esmapilgul näivad numbrit kinnitavat seda teesi, et Kalju eelmise hooaja trendid on tänavu veelgi süvenenud.

Siiski üks näitaja, mis iseloomustab olulist muutust: kui eelmisel aastal sooritas Kalju väravavaht Vitali Teleš keskmiselt 11 pikka söötu mängus, mida oli oluliselt rohkem kui Floral ja Infonetil, siis tänavu on sama näitaja ainult 6, mis on kogu liiga madalaim.

Kalju positsioonirünnakute ajal moodustub tihti kolmemeheline tagaliin, mis koosneb keskkaitsjatest ja nende vahele laskuvast keskpoolikust, kelleks enamasti on Dmitrijev. See kolmik kõigutab palli kuni leitakse variant äärele või pikaks palliks, harvem kaasatakse ka Valikajev.

Kalju maast alustades - Football tactics and formations

Nii et tehniliselt ei ole Kalju keskväljamehed rünnakuehitamisest priid, aga sisuliselt teevad nad seda kaitseliini sügavusest. Sellise lähenemise plussiks on veelgi riskivabamad ründealged – isegi kui head lahendust ei leita ja tuleb lüüa pikk pall ette, potsatab see kauges tsoonis, kus võitluse võitmine võib midagi ohtlikku kaasa tuua ja samal ajal ei saa pallikaotus endale kuigi ohtlik olla. Miinuseks on mõistagi loovutatav keskväli.

Riskivabadusega kaasnevad riskid

Miks see ei toimi? Et Kalju on keskväljalt ehitamise peaaegu täielikult hüljanud, võimaldab vastastel suunata suuremad jõud äärte takistamisse ja trahvikasti võitlusse. Tõsi, tihtipeale sellest ei piisa, sest Kaljul on ette näidata Eesti koondise tasemel või selle läheduses äärepoolikud ja -kaitsjad, kes loovad kõigest hoolimata arvukalt väravavõimalusi.

Kalju ründeprobleemid on seisnenud pigem ründajates endis. Carlos Geovane on näidanud atspurjelikke liikuvust ja teravust, aga ta ei mängi päris tipus ega ole äralööja. Tipus kasutatud Peeter Klein ja Robert Kirss ei tundu veel päris vajalikul tasemel olevat. Kogenud Tarmo Neemelo roll on aga veelgi episoodilisemaks jäänud. Puudust tuntakse brasiillasest tipuründajast Liliust, kes on jäänud kõrvaltvaatajaks paberimajanduse tõttu.

Loova keskvälja ohverdamise peaprobleemiks on oht ise liiga alla vajuda, kui vastased kõrget survet teevad. Enamus klubidest ei ole võimelised Kaljut kaitsesse suruma, kuid mängudes põhikonkurentidega on nõmmekad periooditi päris hädas olnud.

Kalju kaitsefaasis - Football tactics and formations

Äärekaitsjate agar tõusmine võib samuti muuta meeskonna haavatavaks kontrarünnakutele. Oluline on see eelkõige Reginaldi puudumisel, sest prantslane on tõestanud end meistriliiga ühe parima kaitsva poolikuna, kes on silmapaistvalt hea just kontrate likvideerimises. Kui aga pallikaotuse hetkel koosneb Kalju tagaliin Tjapkinist, Dmitrijevist ja Uggest ning nende ees on Valikajev, siis on selge, et kiirusega saab neile probleeme tekitada.

See ei tähenda, et Dmitrijev ja Valikajev tuleks risti lüüa kui Kalju kahvatu keskvälja eest vastutajad. Ilmselgelt ongi neilt siiamaani nõutud ohtralt kaitseliini turvamist ning ohutut pallivaldamist kuni mängu avamiseni äärtele või pika palliga otse ründajatele.

Tegemist on sihiliku valikuga, mis võib küll olla hädakäiguks keskväljameeste puudusel, kuid eks ole seegi ju Kalju enda valik, et Puril ja Wakuil talvel lihtsalt minna lasti. Igatahes saab olema huvitav näha, kuidas ja kui palju muutub Frantsevi lähenemine pärast Reginaldi tervenemist.

Tänapäeva jalgpallis paistab hullusest geniaalsuseni (ja sealt tagasi a la Ranieri) ainult väike samm olevat ja alati püsib võimalus, et Frantsevi plaan osutub hoopis briljantseks. Näiteks kui Reginaldi tulekuga kaitse pidama saadaks ning Liliu naasmisega omale väravamasin leitaks, siis kes seda keskvälja ikka igatsema jääks ...

Kommentaarid

Hea töö!   •  
(62.65.220.***)
Suurepärane kirjatükk! Väga hea analüüs ja huvitav lugemine.
Hipper   •  
(213.135.39.***)
Kiidaks kah loo autorit. Siiani arvasin, et Kalju on lihtsalt sitt olnud see aasta....nüüd siis ka seletus
siim...   •  
(94.118.12.***)
ma pmst sain orgasmi... mul tuli purts aluspükstesse selle jutu peale... appi kui kaiff... täielik kamasutra lugemine... tunnen ennast rahuldatuna
Hea lugemine   •  
(2001:7d0:87f2:7c80:cd1.***)
Tahaks teiste klubide kohta sarnast analüüsi
Molester Tuiksoo   •  
(62.65.218.***)
i came

Sisene
Enne kommentaari avaldamist tutvu Soccernet.ee kommentaaride hea tavaga.
Kristjan Jaak Kangur | 20 minutit näopeksu ja talutav kaotus Soomele – Eesti jalgpalli väärikuse uued mõõdupuud?
KUIDAS EDASI?
MÄNGIJATE MÕTTED
NAISTE JALGPALL
NAABRITE DUELL
HOOAJA EELVAADE
Saku astub hooajale vastu nii Rogicilt kui ka Arbeiterilt korjatud nippidega
JALKAJUTTE
UUE HOOAJA OOTUSES
Ajaloolise hooaja järel treeneritetiimi välja vahetanud Tammeka sihib taas medalit.
RISTNURK
 
Jalgpalluritel on ikka süda sees
TOREDAD VIDEOD
Jalgpalluritel on ikka süda sees (0)
 
Oeh, mis siin toimub?!
JALGPALLIMOOD
Oeh, mis siin toimub?! (0)
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FCI Levadia
3
3
0
0
14:0
9
2.
Paide Linnameeskond
3
3
0
0
8:2
9
3.
Nõmme Kalju FC
3
2
1
0
9:0
7
4.
Tartu JK Tammeka
3
2
1
0
7:1
7
5.
Tallinna FC Flora
3
1
1
1
5:4
4
6.
Pärnu JK Vaprus
3
1
0
2
3:6
3
7.
JK Tallinna Kalev
3
0
2
1
3:5
2
8.
FC Nõmme United
3
0
1
2
1:5
1
9.
FC Kuressaare
3
0
0
3
2:15
0
10.
JK Narva Trans
3
0
0
3
0:14
0
SOCCERNET TV
VIIMASED PILDIGALERIID
VIDEOKOHTUNIK

Soccernet.ee heidab koostöös RefPaliga pilgu kohtunikemaailma. Mis on õige, mis on vale ja miks?

Vaata kõiki episoode siit!

PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

https://www.zone.ee/
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

SILM PEALE!

Vaata siit värsket videolugu!

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FCI Levadia
9
Paide Linnameeskond
9
Nõmme Kalju FC
7
Tartu JK Tammeka
7
Tallinna FC Flora
4
Pärnu JK Vaprus
3
JK Tallinna Kalev
2
FC Nõmme United
1
FC Kuressaare
0
JK Narva Trans
0