Klavan suures intervjuus: kõige suurema üllatuse pakkus mulle Crouch! (5)
Oma karjääri glamuurseima hooaja lõpetanud Eesti koondise kapten Ragnar Klavan (31) võttis Soccernet.ee-le viimased 11 kuud kokku - üheskoos klubiga jõuti ära kogeda nii superhetked kui ka madalpunktid.
Intervjuust selgub, miks Ragnar Klavan vahepeal Eesti meediat veidi vältinud on, kes on üllatuslikult üks keerulisemaid ründajaid, kelle vastu Premier League'is mängida, ning muidugi, kumb on parem, kas Lionel Messi või Cristiano Ronaldo.
Ma kujutan, et sul on meediast juba päris kopp ees – nii Eesti kui Inglismaa omast?
Nii ja naa, võib-olla mõnikord jääb Eesti ajakirjanikele mulje, et ma ei soovi nendega suhelda, aga ma olen lihtsalt inimtüübilt selline, kellele väga ei meeledi figureerida kuskil. Võib-olla on see veidi halb mulje ja eks ma olen ka palju kordi suutnud neid kuidagi kõrvale lükata, aga see pole üldse halvas mõttes kellegi vastu, või et ma väldiks ajakirjandust. Ma olen natuke rahulikum inimene lihtsalt. Siin koondise juures on täiesti okei, aga puhkuseperioodil ma ikka katsun võimalikult palju pere juures olla.
Arvan, et selline staarielu Inglismaal käsib ka sul meediaga palju rääkida?
Eks ikka, aga õnneks mul pole seal sellist staatust nagu osadel mängijatel. Ma olen kuulnud, et kui [Daniel] Sturridge kodust kuhugi liigub, siis teda lausa jälitatakse. See on hoopis teine maailm. Inimesed on seal jalgpalli järgi ikka väga hullud, eriti Liverpoolis Liverpool FC järgi.
Sul poeg käib Inglismaal Liverpoolis juba ka trennis. Kuidas Inglismaal perele sobib?
Vanem poiss on mõned korrad käinud, jah. Eks tal on ka raske. Ta pidi seal kooli minema, keelt ei oska, aga trennid on kõik selles keeles. Ta on ka tagasihoidlikum inimtüüp ja võib-olla need asjad ei tule talle nii kergelt. Võtab veel aega.
Lähme nüüd veidi rohkem jalgpalli juurde – su hooaeg algas Lionel Messi ja Luis Suarezega ning lõppeb paari päeva pärast Romelu Lukakuga. Võta see palun kokku.
Koolipoisi hinne, kas 3+ või 4-. Oli palju häid asju, oli ka mõningaid halvemaid. Kui enda hooaeg kokku võtta, siis see oli nagu Liverpooli meeskonnal. Oli väga superhetki, oli väiksem mõõn, oli suurem mõõn ja siis rebisime sealt august ennast veel välja. Selline oli ka minu hooaeg.
Millised olid sinu tipphetked?
Üks asi, mida ma kindlasti kunagi ei unusta, oli hooaja debüüt Liverpooli eest Emiratesil Arsenali vastu. Esiteks debüüt Premier League’is, Liverpooli eest ja siis veel sellise mänguga 4:3 võita. See oli väga huvitav algus minu Premier League’i karjäärile.
Eks kindlasti oli ka see värav karikamängus. Okei, see ei olnud iluvärav, aga sain värava kirja. Need mängud Premieris kõik … 15 mängu põhis, mõned varust pluss veel ka karikamängud. Bundesligaga võrreldes oli küll umbes kümme mängu vähem, aga intensiivsuse vahe ja vahemik, kus need mängud toimusid, oli minu jaoks kokkuvõttes sama.
Mäletad oma väravatähistust ka ja kes sind esimesena õnnitlema tuli?
Minu arust oli Lucas Leiva esimene. Selline eestlaslik tähistus oli. Üllatus, et oo, ma lõin nüüd värava.
Kuidas sul meeskonnasiseselt läheb? Kellega kõige rohkem suhtled?
Meeskonnasiseselt läheb ikka väga hästi. Ma ei ole raske isik, kes ei saaks seltskonnas kellegagi laine peale. Selline vanus on ka juba, et ma ei ole enam noor poisike. Ma saan puhtalt kõigi meeskonnakaaslastega läbi. Eks seal ole muidugi omad grupeeringud – brasiillased või siis slaaviseltskond.
Kuhu sa ennast lahterdad?
Kui sa oled juba pea neli aastat Alexander Manningeriga koos mänginud, siis oli see lihtne. Temaga sai kõige rohkem suheldud, aga tema lõpetab nüüd ära. Joel Matipi, Emre Cani ja Loris Kariusega sain ka hästi läbi, kuna ma räägin ka saksa keelt. Mul tegelikult ei ole vahet, kellega koos olla.
Liverpoolil oli päris palju erinevaid keskkaitsjate kombinatsioone. Kellega sul platsil kõige paremini sobis?
Ma ei oskagi öelda, et kellega seal kõige paremini klappis. Mul tõsiselt ei ole vahet. Kuidas iganes need nupud sinna pannakse, need lähevad väljakule ja annavad endast parima. Eesmärgiks on ikkagi Liverpooli edu – seal ei ole nii, et ma nüüd ei ütle talle, et tal on mees selja taga, et äkki ta järgmine mäng ei mängi. Meil on tõsiselt hea meeskonnavaim, ei ole vahet, kellega mängin.
Kuidas sul ründajatega trennis läheb? Kas sa Sadio Manega oled suutnud võidu joosta?
Manega on päris raske kõigil, lisaks muidugi Coutinho ja [Roberto] Firminoga. Seda teavad ikka kõik kaitsjad liigas, aga nii ongi väga hea treenida selliste tippmängijate vastu. Sul ei jää endal ka midagi muud üle, kui saad paremaks.
Bundesligas olles sa ütlesid, et su kõige raskem vastane pole üllatuslikult Robert Lewandowski, vaid Stefan Kiessling. Kes sul Inglismaal kõige keerulisem vastane oli?
Ma ütleks, et kõige suurema üllatuse pakkus mulle Peter Crouch. Sellises vanuses ja sellise kehaga… Okei, sa tead juba varem, mida ta oskab, aga ma olin tõsiselt üllatunud, kui hästi ta palli valdab ja milline tehnika ja kiirus tal on. Kõige suurem üllatus oli Peter Crouch, aga muidugi kui vaadata [Sergio] Agüerot… Väike poisike, aga väga tugev. See tehnika ja kiirus kõik. Kui üllatusmees Crouch välja jätta, siis Agüero.
Aga [Lionel] Messi ja [Luis] Suarezega võrreldes, kes sulle hooaja eel Barcelona eest vastu tulid?
No üks on sõprusmäng ikkagi. Aga vaadata, mis Messi kvaliteet juba seal sõprusmängus oli. Okei, ta midagi erilist ei teinud ja meie võitsime, aga sa ikkagi näed neid pallipuuteid ja väljakunägemist ja kuidas ta ise end vabaks teeb või mängijatele seda ruumi pakub. Kohe kindlasti maailma parim. Ronaldo vastu on ka mängitud ja ta on kohe kindlasti maailmas number kaks. Aga ikkagi Messi, jah. Minu jaoks ei ole vähemalt küsimust.
Kui palju sa uuele hooajale mõelnud oled?
Ei ole üldse õnneks – praegu on koondis ja peale seda on puhkus. Inglismaal tuleb suurusjärgus 11 kuud, aga tõesti pärast seda hooaega tahan puhata. Mitte isegi, et mul jalgpallist kopp ees oleks ja sellest eemale tahaks, sest ma armastan seda väga, aga kuidagi vaim tahab puhata. Tahan aja maha võtta ja rahulikult perega olla. Inglismaal sa reisid rohkem, lähed enne mängu päev varem hotelli ja vabu päevi oli vähem kui Saksamaal.
Sa pole isegi kuulujuttude tasandil meediat lugenud?
Ei ole, ei loe neid uudiseid.
BBC kirjutas eile, et Virgil van Dijk tuleb Liverpooli. Mis sa sellest arvad?
Okei, väga hea mängija. Kui päris aus olla, siis meil ongi ühte keskkaitsjat juurde vaja. Arvestades, et me sel hooajal ei mänginud Euroopatki, siis oli meil juba probleeme. Mingil hetke olin mina vigastusega hädas nädal-poolteist, siis oli Lovrenil midagi ja Matipil. Kuna ta (peatreener Jürgen Klopp – R.V.) Joe Gomezt ka väga ei usaldanud, siis üks käik oligi nagu puudu.
Sa eeldadki, et tuuakse juurde üks keskkaitsja?
Ma arvan, et kindlasti. Kui mu enda seisukohast mitte võtta, vaid arvestada Liverpooli edu ja konkurentsivõimet, siis on vaja kindlasti üks keskkaitsja juurde võtta. Sul on Meistrite liiga või Euroopa liiga pluss liiga ja kõik karikad. Kui hästi läheb ja pärast talve oled konkurentsis, siis tuleb jälle väga pingeline periood.
Keda sa veel tahaksid oma meeskonda?
Nimeliselt on raske öelda, meil on piisavalt kvaliteeti, aga eks igas liinis ole vaja midagi. Kui sa võrdled näiteks Chelseat, seal tulid pingi pealt [Cesc] Fabregas ja John Terry. See on mingil määral normaalne, et sul peabki olema selline pink varuks, kui sa tahad Euroopas kõrges mängus kaasa lüüa ja liigas võidelda. Sul ei jäägi muud üle. Meil näitas hooaeg, et pink jäi vahepeal hõredaks ja Kloppil ei olnud alati selliseid käike, mida ta oleks tahtnud teha.
Realist rääkimata, kellel ei mahtunud James Rodriguez Meistrite liigas isegi pingile.
No täpselt. See on kahjuks karm reaalsus, et see tuleb kaasa sellega, kui sa mängid tippklubis.
