Kuidas on Flora mäng Argo Arbeiteri all muutunud? (31)
Juuli keskel FC Flora treeneriameti Norbert Hurdalt üle võtnud Argo Arbeiter on alustanud karjääri Premium liigas võimsalt – neljast mängust on teenitud neli kindlat võitu väravate vahega 17:2. Neist kõige magusam oli mõistagi 6:1 võit vana rivaali FC Levadia üle.
Peale ametisse asumist on Arbeiter rõhutanud, et Flora seis ei olnud sugugi halb: "Siin oli tegelikult ju kõik olemas, vundamendilt oli veel ainult tipp puudu. Natuke oli vaja ümber ehitada rünnakujoonist." Seda kinnitab ka fakt, et Norbert Hurda käe all lasi Flora endale käimasoleval hooajal liigas kõige vähem väravaid lüüa ning omas parimat väravate vahet. Siiski oli vahe tabeli tippudega üle kümne punkti suuruseks kasvanud, mille tõttu on ka Arbeiter korduvalt kuulutanud eesmärki kõik järele jäänud mängud võita. Selle saavutamine viiks võitude jada kaheksateistkümneni ning oleks ka kõigi aegade rekord Eesti Meistriliigas – hetkel kuulub see aastatel 1992-93 17 järjestikust mängu ning ka antud hooaja tiitli võitnud FC Norma Tallinnale. Mainimist väärib ka Flora eelmise hooaja lõpu 12 järjestikust võitu, mis nad liigatabeli kolmandalt kohalt tiitlile viisid.
Selge on, et esimese nelja mänguga on Flora oma mängu parandanud – eelpool mainitud Levadia vastu sai Hurda juhitud Flora praegusel hooajal kahest mängust kätte vaid punkti. Sarnaselt oli enne Tartu Tammeka 4:0 alistamist Floral nende vastu kaks 0:0 viiki ette näidata. Korra jõuti ka Arbeiteri Flora poolt 3:0 üle mängitud Paide Linnameeskonna vastu komistada, jäädes 1:1 viiki.
Viigid Tammeka ning Paidega (ka kaotus Lincoln Red Impsile Meistrite Liiga kvalifikatsiooniringis) illustreerivad hästi Florat vallanud probleemi – ei oldud võimelised eeldatava nõrgema vastase vastu palli valdamist väravateks pöörata. Ilmselt Arbeiter sellele viitaski kui rääkis uue rünnakujoonise vajadusest ning senise põhjal ongi läbi viinud märgatavad muudatused nii mängijate paigutuses väljakul, valikus kui mängujoonises.
Uue Flora firmamärk on kiire, agressiivne ja halastamatu ründemäng. Eesmärk nii palliga kui pallita on vastane parema füüsise kui ka tehnikaga mängijate poolt üle koormata. Selleks on Arbeiter asendanud Hurda eelistatud 4-2-3-1 paigutuse dünaamilise 4-3-3 paigutusega.
4-2-3-1 miinuseks oli palli valdamisel tekkinud lõhe kaitsvate ja ründavate mängijate vahel, mis viis halvimatel päeval olukordadeni, kus keskkaitsjad söötsid omavahel kui ründajad 70 meetrit eemal palli ootasid. 4-3-3 peaks, ja seni on ka nii läinud, võimaldama suurema hulga mängijatega rünnata ning Flora sugusele meeskonnale, kellele meeldib palli vallata, sobib see hästi.
Tunnustuseks Hurda pool loodud tugevale kaitsevundamendile on Arbeiter jätnud muutmata Flora kaitseliini. Tema eelistatud koosseisus on keskkaitses Joonas Tamm ja Nikita Baranov ning ründavate äärekaitsjate kohad võtavad sisse veteranid Gert Kams ja Markus Jürgenson. Hurda enim kasutatud kooseisuga võrreldes on vahetunud küll väravavaht, kuid see oli tingitud Mait Toomi vigastusest ning võib suure kindlusega väita, et täie tervise juures oleks Toom ka terve hooaeg olnud põhiväravavaht Richard Alandi ees.
Mujal väljakul on Arbeiter koosseisus läbi viinud tunduva muudatuse – nimelt kõik kuuspositsiooni on täidetud uue mängija poolt. Kuigi Rauno Sappinen ning Zakaria Beglarišvili on jätkuvalt algkoosseisus, on nad liigutatud uutele positsioonidele – Sappinen "kümne" pealt keskründesse, Beglarišvili paremalt äärelt keskpoolkaitsesse.
Keskväljal ideaalset paari Norbert Hurt ei leidnudki. Nii Jan Kokla, German Šlein, Andre Frolov, Brent Lepistu ja Mihkel Ainsalu said erinevaid paare moodustades mängu alustada. Teistest natuke rohkem sai mänguaega Kokla-Frolov duo. Arbeiteri tulekuga on Frolovi piirdunud varumeestepingilt mängu tulekuga ning Kokla ei ole enam koosseisu kuulunud. Keskvälja paar asendunud kolmikuga ning seni on eelistatud Lepistut, Ainsalu ning Beglarišvilit, kellest viimane on küll endale omaselt ründavama suunitlusega. Seni Rauno Allikuga parema ääreründaja kohta jagama pidanud Beglarišvilile on rollimuutus sobinud – nelja mänguga on grusiin andnud kolm väravasöötu ning kolm väravasöödule eelnenud söötu. Sama palju resultatiivseid sööte jagas mees eelnevas kolmeteistkümnes mängus kokku.
Arbeiter on eelistanud muutumatut algkoosseisu välja arvatud ühe erandiga, kui kohtumise Levadia vastu pidi mängukeelu tõttu vahele jätma Lepistu. Tolles mängus alustas Ainsalu ja Beglarišvili kõrval Šlein.
Täielikult on ümbersündinud Flora ründekolmik. Osapoolte kokkuleppel lahkus klubist sel hetkel liiga suurim väravakütt olnud Albert Prosa, keda asendab ründes varem all pool mänginud Rauno Sappinen. Vasakul äärel on Maksim Gussev ruumi teinud hooaja suure osa pingil istunud Sakari Tukiainenile ning paremal on koha endale saanud taas tippvormis olev Rauno Alliku.
Tukiainen-Sappinen-Alliku kolmikult ei ole olnud vaja tulemusi kaua oodata – Argo Arbeiteri juhitud Flora neljas mängus löödud 17 väravast Premium liigas on nende meeste arvel lausa 14. Samad mehed lõid ka täpselt 14 väravat eelnevas kaheksateistkümnes mängus kokku. Samuti on nende arvel seitse väravasöötu ja väravasöödule eelnenud söötu. Nominaalselt äärel mängiv Tukiaineni roll on siiski väravale lähemal mängida ning oma liikumisega ka ruumi teha Markus Jürgensoni söötudele. Seni neljas mängus on Jürgensoni arvel kokku neli väravasöötu ja väravasöödule eelnenud söötu.
Kui varem moodustas lõviosa Flora löödud väravatest tsenderdustest ning läbisöötudest löödud väravad, siis uut Florat toidab enim kiiretest vasturünnakutest ning survestatud vastasmängijate vigadest löödud väravad. On näha, et palli võites otsitakse võimalust see enne kui vastane end koguda jõuab nende väravasse toimetada. Juhtudel kui vanadest harjumustest on söötu tahapoole antud, on Arbeiter väljaku äärest mängijatele meelde tuletanud, et valele poole liigutakse.
Seni kaks sisse lastud väravat on küll statistiliselt ilmselt tähtsusetud, kuid potentsiaalse nõrkuse võis Levadia löödud värav paljastada. Nimelt suurte jõududega rünnakule läinud Flora kaotas palli ja Levadia mängijad lõid kiirest vasturünnakust värava. Tegemist oli 2016 hooajal esimese kiirest vasturünnakust löödud väravaga Flora vastu.
See kas Flora on veel tiitiheitlusse sekkumas selgub tõenäoliselt mängudes teiste Tallinna suurklubide – Infoneti, Levadia ja Kalju – vastu. Neid on jäänud veel viis, millest neli leivad aset järjest alustades 23. augustil toimuva mänguga Infoneti vastu.
PS @Sillamäe - väga õige kommentaar!
Te oligarhid vahetasite küll kehvade tulemuste peale flora treenerit,
nüüd vahetage see rootslane ka välja !
Ahjupera, Kruglov ja Londak oleks kõik paremad variandid väljakul, kui seda Kokla või enamus Flora jorsse hetkel on.
Ahjupera karjääri rikkus praktiliselt üks väga kole vigastus, muidu oleks mees vabalt Eesti üks parimaid ründajaid olnud pikki aastaid.
Kruglov on Koondist oma positioonil nii kaua vedanud, et sa tõenäoliselt ei suuda ta mängude arve kokkugi lugeda.
Londak on praktiliselt viimased 15 aastat olnud jooksvalt Eestis kas parim või paremuselt teine väravavaht. Mitmetel aastatel oleks Pareiko ees kindlasti parem valik olnud ja Poom oli lihtsalt Poom.
Ehk tõesti - Ära muretse! ja mine arene kuskil veidi oma roheliste prillidega.
mine ja arene ise valus ahv mitte ära esine siin mingi kuradi asjatundjana. sa tuled kruglovi statistika ette lugema... tainas. silmad tee lahti mitte ära aja mingit antiflorapaska suust välja.
that all being said - kokla jaoks ON koondises veel vara. alliku EI OLE koondisematerjal nagu seda ei ole ammugi frolov. sappinenil ON veel kõvasti tõestada.
aga see sinu oksejutt kuidas krugloff ja ahjupera oleks - toonitan OLEKS - praegu paremad kui sappinen või kokla... mine putsi ausõna.
Ainus, mis silma kriibib, on kirjavead, mida on artikli kohta liiga palju. Vaata need komad ja asjad korra üle.
Edu!
aajaa, hea artikkel.
keegi ei kritiseeri florat... vaid neid kes koondisekutseid jagavad !
Päikest!
