Anette Salei oli terve oma senise karjääri veetnud kodukohaklubis JK Tabasalus. Ülikooliõpingud viisid ta esmalt Tartusse, nüüd aga hoopiski Prantsusmaale. Täpsemini maandus 20-aastane pallur Toulouse'is. Ja justnimelt maandus - õpib Salei ju piloodiks!

Eesti naiste koondise poolkaitsja Anette Salei jutustab intervjuus Soccernet.ee-le, et oli pikalt unistanud minna õpingute raames välismaale. Lennuakadeemia nii-öelda partnerite seast hakkas piloodiks õppiv pallur sõeluma, kuhu minna võiks ning lõpuks langes valik Prantsusmaa kasuks. Esimeseks põhjuseks oli Toulouse'is asuva kooli kvaliteet - see olla variantidest kõige tugevam.

"Ja minu jaoks oli oluline ka see, et ma saaks jalkat ka mängida. Natuke selline kaks ühes pakett," põhjendab ta. Prantsusmaa kõrvalt langes viimasena ära Holland, mis oleks vuti mõttes samuti atraktiivne sihtkoht olnud. "Jah, enne minekut uurisin natuke, mis võimalused ja tase selles linnas olemas on."

Toulouse'is veedab Salei kokku kaks semestrit ning tagasi Eestimaale on ta praeguse plaani järgi naasmas järgmise aasta jaanuaris. Kohalikus lennundus- ja kosmonautikakoolis algavad õpingud uue nädala esmaspäevaga ning kuuldu järgi ootab ees päris nõudlik periood. Ka alustab ta prantsuse keele õpingutega, et kohaliku elu-oluga paremini kursis olla.

Kust pihta hakata?

Salei võttis esimese hooga ette Prantsusmaa esiliigas palliva Toulouse FC, kes on kolmepunktise vahega hoidmas tabeli teist kohta. "Olen neid Instagramis jälginud ja mõtlesin, et miks mitte?! Otsisin kontakti ja kirjutasin neile, aga ei saanud ühendust. Siis võtsin ühendust Getter Laariga, kes on Prantsusmaal mänginud, ja tänu talle sain klubiga jutule. Treener ütles, et tuleksin testima," meenutab Salei.

Eesti koondislane läks kohale ja sattus täielikku profimaailma. "Ilmselgelt see tase oli väga kõrge. Nad mängivad hästi tehnilist jalgpalli. Sööt keskele, drop alla, sööt äärde, drop - hästi kiired väiksed söödud ja nad liiguvad hästi palju. Hästi äge jalgpall kuidagi! Eestis on võib-olla rohkem seda, et pikk ette ja vaatame, kas keegi jookseb kellegi üle," jätkab ta.

Testimise lõpus leidsid Toulouse'i treener ja Salei ühiselt, et parem oleks minna piirkonna tugevuselt teise klubisse, kus eestlannal oleks suurem võimalus läbi lüüa. Toulouse lõi silla Colomiersini ning nendega Salei väikse mõtteaja järel käed ka lõi. Ka tagantjärele tunneb ta, et tegi õige otsuse.

"Ma olen tegelikult natuke tänulik, et ma pole Toulouse’is, sest trennid olid põhimõtteliselt kella ühest poole kuueni. Iga päev. Vaadates enda kooligraafikut, mis saab kindlasti olema tihe, siis ma ei jõuaks sellist professionaalse jalgpalluri elu elada," sõnab ta. "Väga palju kirju on juba koolist tulnud, et kool on teie esimene prioriteet ja te olete siin selleks, et õppida!"

Aga koondis? 23-kordne internatsionaal usub, et sellega muresid ei tule. Näiteks esimese koondiseakna ajal on täpselt koolivahega. "Ma eeldan, et keegi mind kätega kuskil kinni hoidma ei hakka," naerab ta.

Salei mootor kulub ära!

Colomiers, kelle mängija Salei tänaseks ametlikult on, mängib Prantsusmaal tugevuselt neljandal liigatasandil. Kolm esimest tasandit on üleriigilised ning sealt edasi mängitakse oma piirkondades. Kusjuures veel eelmisel hooajal oli Colomiers kolmanda liiga klubi ning sinna tahetakse selle hooajaga naasta.

Hetkel on kolmandal kohal olev naiskond liidrist maas nelja punktiga ning pühapäeval ootabki ees justnimelt omavaheline mäng. Selles saab Salei kaasa lüüa, kuid arvestades, et tal on mängupäevaks kirjas kolm treeningut, ei julge ta pakkuda, kui suures rollis ta kohe olla võiks.

Colomiers mängib 3-5-2 formatsiooniga, kus praeguse seisuga nähakse Saleid vasakpoolse winger'ina. Ka koondises on ta kolmese tagaliini korral mänginud palju äärel, viimastel aegadel aga pigem 10 peal. "Treener ütles, et tal oleks vaja kedagi, kes äärel jookseks," naerab koondise ühe kõvema mootoriga Salei. "Aga eks näis, mis sellest pühapäevasest mängus saab. Ma ei oska mitte midagi veel ette kujutada."

Kui Toulouse'is oli Saleil surve all kohati raske tegutseda ja praaki tuli sisse, siis Colomiersis tunneb ta, et on prantslannadest võistkonnakaaslastega üsna samal tehnilisel tasemel. "Mul on tunne, et nad on palju füüsilisemad ja lähevad palju julgemalt kontaktidesse," kõrvutab ta Eesti jalgpalliga, "aga ma tunnen end praegu päris hästi ja enesekindlalt."

Kultuur šokeerib!

Seda enesekindlust on pisut söönud aga korralik keelebarjäär. Salei sõnul polnud isegi Toulouse'is eriti mängijaid kellega inglise keeles mõtteid vahetada, Colomiersis leiti kaks sellist üles. Treener on hoidnud neid kahte ja Saleid ühes tiimis, et vajadusel saaksid "isiklikud tõlgid" aidata.

"See on minu jaoks olnud nii suur üllatus! Ma ei olnud mitte kunagi mõelnud sellele, kui raske on platsi peal olla, kui sa ei oska mitte midagi kellelegi öelda ja sa ei saa ka aru, mida keegi teine sulle ütleb. See on ikka päris keeruline! Ja siis ma hakkasin mõtlema, et kui paljud on käinud välismaal ja kuidas nemad on hakkama saanud ..." mõtiskleb ta.

Järgnes teine, samas meeldiv šokk. "Põhimõtteliselt iga kord, kui sa lähed trenni, siis kõik löövad kõigile patsu ja ütlevad tere. Minu jaoks - ma olen eestlane - see ei ole normaalsus," naerab ta. "Aga ei-ei, see on just normaalsus, see on tore, lihtsalt ma polnud üldse harjunud - Eestis mängides pole sellist asja olnud."

Siiski annab ta mõista, et ta naudib seda kõike meeletult. On ju välismaal õppimine ja sealjuures ka jalgpalli mängimine ühe pikaajalise soovi täitumine. Salei loodab, et kogemus annab vastuseid ka laiemalt.

"Kui sa mängid jalgpalli, siis ikka mõtled, et võiks välismaale minna. Ma tahan siin aru saada, kas see on mulle ja kas ma näen, et tahan selle pinnalt veel kuskile sammu astuda. Ma tahan näha teistsugust jalgpalli peale Eesti jalgpalli ja õppida seda mängima. Ja ma usun, et igasugused muud oskused tulevad veel kaasa," on Prantsusmaale kolinud Anette Salei endale mõned eesmärgid seadnud.