Mis viis Eesti Horvaatia vastu võidule? Numbrid kinnitavad, et tahe ja agressiivsus (3)
Veel vahetult enne seda, kui nädalavahetusega naaseb liigajalgpall, heidame viimase pilgu koondisele. Vaatame üle Eesti ja Horvaatia maavõistluse olulisemad numbrid ja statistika.
Mäletatavasti sai Eesti väga võimsa 3:0 võidu. Mis selleni aga viis? Peamiselt tahtejõuline ja agresiivne mäng. Eesti tegi 65 vaheltlõiget, neist 9 vastase poolel. Horvaatia vastavad näitajad olid 49 ja 13. Eesti korjas üles 82 lahtist palli, 28 juhul vastase väljakupoolel. Horvaatia vastavalt 72 ja 27.
Ja tegelikult sellest piisaski. Eesti esimene värav sündis Siim Lutsu vaheltlõike järel. Teise värava puhul võitis Ken Kallaste palli, söötis selle Lutsule, kes viis omakorda mänguvahendi olukorra realiseerinud Konstantin Vassiljevile. Kolmanda värava puhul üritasid horvaadid Taijo Teniste küljesisseviske vahelt lõigata, kuid pall kukkus Vassiljevi nina alla, kust see filigraanselt tee Zenjovini leidis. Oli kaks asja, milles Eesti oli kogu 90 minuti jooksul parem ja just need tõid lõpuks ka tulemuse.
Eesti agressiivne mäng avaldus ka tehtud vigade arvus, mis oli meie "kasuks" 17:8. Kaudselt või otsesemalt on see seotud eelnevate numbritega ja iseloomustab meie tegutsemist, mis lõpuks vastaselt isu röövis.
Oluline on mainida Eesti ideaalset realiseerimist. Luts tegi ühe pealelöögi raamide vahele - sisse. Vassiljev tegi ühe pealelöögi raamide vahele - sisse. Zenjov tegi ühe pealelöögi raamide vahele - sisse. Ülejäänud kaks väravale läinud lööki tegi esimesel poolajal Janar Toomet, kelle pealöök esmalt tõrjuti ja kelle terava nurga alt sooritatud löök klaariti kaitsja poolt väravajoonelt.
Mööda ei saa vaadata ka faktist, et kui Eesti üldine söödutäpsus jäi Horvaatiale selgelt alla (321/219 ehk 68% vs. 659/551 ehk 84%), siis edu tõid Eestile võtmesöödud ja nende täpsus. Eesti andis 12 võtmesöötu, millest 6 läksid kohale. Horvaatia andis 32 sarnast söötu, millest omadeni jõudis vaid 8. Ehk Eesti oli selles kitsas mõõtmes poole parema täpsusega. Olgu selgituseks öeldud, et võtmesööt on sööt, mis läheb kaaslasele, kes on selges väravalöömise positsioonis; või lõikab ründefaasis läbi terve vastase kaitseliini.
Ja kuigi Horvaatia kohalejõudnud võtmesöötude number on Eesti omast suurem, viitab just täpsuse protsent rünnaku efektiivsusele. Seda tõestavad ka kasti läinud söötude täpsus (Eesti 64% vs. Horvaatia 41%) ja tsenderduste täpsus (50% vs. 36%).
Lõpetuseks ei saa mööda vaadata Eesti väravavahtide tegutsemisest. Mihkel Aksalu sai avapoolajal kirja kolm korralikku tõrjet ning Marko Meerits teisel viis samasugust.
Just nii sai Eesti selle 3:0 võidu.
