Puuma: Dmitrijev sai liiga range karistuse (8)
FC Puuma peab Jaroslav Dmitrijevile määratud mängukeeldu (diskvalifitseerimine kuni 23. septembrini 2013) liiga karmiks ja kavatseb selle otsuse vaidlustada.
Puuma peatreener Dmitri Krasilnikov kommenteeris põhjalikult Dmitrijevile määratud mängukeelu pikkust, selle keelu põhjuseks olnud intsidenti Puuma ja Rakvere Tarva kohtumises ning kohtunike tegevust. Puuma tegi antud kohtumises juba esimesel poolajal kolm vahetust, treeneri sõnul sai vigastada koguni viis Puuma mängijat ja kohtunik Miko Pupart ei saanud oma tööga hakkama.
Krasilnikovi kommentaarid:
Jaroslav Dmitrijevi diskvalifitseerimisest
Öelda lihtsalt, et me oleme nördinud EJL-i distsiplinaarkomisjoni otsuse peale, on selgelt vähe. Me peame määratud karistust liialt rangeks. Jaroslav on teadvustanud endale oma eksimust ja on puhtsüdamlikult tehtut kahetsenud. Pärast intsidenti edastas ta oma endise klubikaaslase Kristian Marmori kaudu vabandused Alari Aunapuule ja klubile Tarvas. Samuti saatis Jaroslav oma vabandused kirjalikult EJL-ile. Klubi Puuma palus eriti arvestada, et see on mängijal esimene punane kaart tema karjääri jooksul ja Jaroslav on alati olnud väljakul korrektne mängija. Arvestades kõike eeltoodut, ootasime maksimaalse karistusena 1+4 mängust eemalejätmist. Otsus diskvalifitseerida mängija praktiliselt hooaja lõpuni on täiesti vastuvõetamatu.
Analoogseid intsidente on mailmas juhtunud kahjuks palju ja maksimaalse karistusena on rakendatud 10 mängust eemalejätmist (nt. Pepe, Real Madrid).
Klubi esitab otsuse kohta ilmselt apellatsiooni ja klubi mängijad korraldavad aktsiooni Jaroslav Dmitrijevi toetuseks.
Intsidendist 27. aprilli mängus Rakvere Tarvas - Tallinna Puuma
Loomulikult on tegemist kahetsusväärse juhtumiga ja sellised hetked ei kaunista jalgpalli ja loomulikult peab säärane käitumine tooma endaga kaasa ka karistuse. Mehena saan Jaroslav Dmitrijevi käitumisest aru. Arusaadavalt võis mängija kannatus katkeda, kuna eelnevalt oli mängu kohtunik seletamatutel põhjustel jätnud arvestamata kolm pea järjestikust viga. Asi on ju selles, et väike videolõik, mis edastati pressile, ei kajasta ka mitte sajandikku sellest, mis toimus väljakul kogu mängu vältel. Alatumaid vigu kui Tarvase mängijate poolt tehtud, on mul isegi raske meenutada. Keegi Tarvase fännidest märkas, et 30.-40. minutitel olid tehtud esimesed vahetused, mis oli ka õige, kuna mängu esimestel minutitel said tõsised traumad kaks Puuma mängijat - Vsevolods Berzinš ja Šalva Helaja. Esimene sai sihiliku löögi küünarnukiga alaselja piirkonda ja teine sihiliku põlvelöögi puusa piirkonda. Nende rikkumiste toimumise ajal kahjuks ei kõlanud isegi kohtuniku vilet, rääkimata juba sanktsioonidest. Mängus sai vigastada kokku viis Puuma mängijat ja need vead jäid kohtuniku poolt arvestamata.
Miko Pupart võib olla hea inimene ja siiralt armastada jalgpalli ning võimalik, et kunagi saab temast ka hea kohtunik, kuid praegusel hetkel laseb ta kogenud mängijatel ennast nii-öelda ümber sõrme keerata. Soovitan tal täielikult läbi vaadata kohtumise videosalvestus ja siis ta näeb vähemalt kõrvalt seda, mis jäi nägemata väljakul.
Kohtunikest
Olen täiesti veendunud selles, et kui kohtunikud hakkavad oma töösse professionaalsemalt suhtuma, siis on ka selliseid jõhkrutsemisi väljakul vähem. Tihti on just kohtunikud need, kes tekitavad mängijates negatiivseid emotsioone, mis omakorda väljendatakse inetu käitumisega väljakul. Usun, et siinkohal toetab mind ükskõik millise klubi iga mängija. Kui me räägime Esiliigast või Esiliiga B-st, siis kohtunikud on ainsad inimesed väljakul, kes saavad oma töö eest tasu. See tähendab, et seda tööd tuleks teha ka korrektselt. Vabandused "ma ei märganud", "ma ei näinud" on lihtsalt vabandused. Miks on nii, et mõni kohtunik suudab pingelist mängu kontrolli all hoida ja teised mitte? Miks üks äärekohtunik suudab otsustada ja vaidlusaluses olukorras edastada oma tähelepanekud ja seisukohad kohtunikuni ja teised mitte? Kui äärekohtunik räägib, et kohtunike brigaadil on kokkulepe, et äärekohtunik ei näita vigasid, vaid ainult suluseisu ja palli väljumist väljaku piirest, siis millest siin üldse rääkida.
Meeskonnast
Kahjuks pean konstateerima fakti, et meeskond kannatab mängijate puuduse all. Enamikul esimesse meeskonda registreeritud poistel on veel vara mängida Esiliigas. Jah, nad treenivad esimese meeskonnaga, kuid praegu veel mängivad noorte meistrivõistlustel B-klassis. On loomulikult ka kogenud mängijaid, aga paljudel neist kaob jalgpall üha enam minevikku. Töö, pere, lapsed. Pärast teist ringi ühineb meeskonnaga hulk mängijaid, kes loomulikult tugevdavad meeskonda ja loomulikult me täidame selle hooaja ülesande ja jääme Esiliigasse.
Mängijad töötlevad teineteist platsil igal tasemel ja kogu aeg. See nüüd küll mingi uudis ei ole, et ka Tarva mängijad seda teevad. Aga kui katus niimoodi pealt sõidab, siis sellistega ei olegi muud kui platsilt eemal hoida.
