Rannajalgpall ajab juuri laiali (0)
Eesti rannavuti vedaja Kari-Andri Kask rääkis, mida põnevat toob uus aasta naistele, tartlastele ja koondisele ning millal võiks Eesti võõrustada maailmameistrivõistlusi.
Seni Eestis murumängude kõrval pigem teisejärgulist rolli täitnud rannajalgpall näitas ennast suve lõpus võimsalt, kui Euroliiga Superfinaal tõi Pärnusse täismaja publikut, maailma tipptaseme ja - mis kõige tähtsam - vahest suve vägevaima jalgpalliemotsiooni, kuigi kirss tordile jäi finaalis panemata.
"Ala sai päris palju kajastust, lapsevanemad hakkasid helistama, et kuhu laps trenni panna," rõõmustas Kask, kes Eesti rannajalgpalli sajandi algusest saati arendanud. Euroliiga küll tänavu Eestisse ei naase, aga mitmes mõttes võib alanud aasta rannajalgpallile märgiliseks kujuneda.
Alustatakse spetsiaalselt naistele mõeldud võistlustega, Tartusse kerkib rannaspordikeskus, koondist ootab ees suur aasta ja sügisel lüüakse kopp Tallinnas maasse, et kauaoodatud sisetingimused uuele tasemele viia.
Naised Euroopasse
Õrnema soo rannajalgpall on alles lapsekingades, aga Itaalias Catanias korraldatakse tänavu esmakordselt klubide turniir Euro Winners Cup ka naistele ja ajalugu tahavad tegema minna ka eestlannad. "Ikkagi ajalooline asi, esimene kord toimub, sealt ei saa eemal olla," rääkis Kask ja selgitas, et päris nullist naiskonda moodustama ei hakata.
"2007. aastal alustasime Getulioga Eesti meestekoondise vedamist ja sellest ajast peale on ta naistega ka tegelenud. Ainukene naiskond, kes rannajalgpalli mänginud on viimastel aastatel, on Nõmme Kalju. Neid naisi, kes rannas suvel mängivad, on päris palju - isegi Põltsamaal on aktivistid olemas ja loomulikult Pärnus, kus naised teevad murujalgpalli kõrval rannas trenni. Getulio on üks väheseid, kes on organiseeritud treeninguid teinud Arigato väljakul (Tallinnas - I.L.)."
Kask rääkis, et ala tahetakse tänavu naiste ja noorte seas propageerida, eeskujuks naiste saalijalgpall. "Liigat ei ole naistel (saalis - I.L.), mängitakse välja karikavõitja. Sellel aastal on mõte, et alustada niipidi - liigasüsteemi ehitamine vajab rohkelt harrastajaid ja võistkondasid, keda Eestis hetkel jalgpallihooaja jooksul väga palju võimalik saada ei ole. Küll aga oleme planeerinud väikeseid võistlusi sel aastal teha naistele, küll mitte ametliku liigasüsteemiga, kuid ala tutvustavaid. Karikavõistluse proovime ka suve keskel esmakordselt teha."
"Eestis on see küsimus, et naised - nii vähe, kui üldse on jalgpallis - mängivad kõik murul," selgitas Kask, viidates sellele, et alade harrastamise aeg kattub. "Siin on tasakaal vaja leida. Kuni sisetingimusi ei ole, siis väga suureks seda naiste teemat ajada ei saa. Võistlus Catanias on selline, mille eesmärk ongi tuua naiste rannajalgpall lihtsalt pildile."
Rannajalgpall ajab Lõuna-Eestis juuri
Kui rannajalgpalli algusaastatel korraldati võistlusi üle Eesti, siis aastatega on nõudmised väljakutele kasvanud ja mullu mängiti kõrgliigat vaid Pärnu rannas. Tänavu näeb meie tippe ka Narva-Jõesuus, pikas plaanis tahab Kask aga Esiliiga kaudu taas üle Eesti jõuda - tänavu mängitakse näiteks Viljandis, kus vastu talve valmis uus väljak. "Suund on suurematesse linnadesse väljakud ehitada koostöös omavalitsuste ja kohalike entusiastidega ja siis püüamegi liikuda."
Eriti kummastav on seejuures, et Tartus ei ole rannajalgpalli seni sisuliselt eksisteerinud - seda hoolimata asjaolust, et ülikoolilinna külje all Nõos on hetkel ainus liivahall Eestis, mis võimaldaks treenimist aasta läbi. Kase sõnul on see suuresti rannavõrkpalli käes ja jääb Tallinna meeskondadele ka kaugeks.
Sel aastal peaks aga valmima rannaspordikeskus, kuhu valmistatakse lisaks rannavollele ja -tennisele ka jalgpalliväljak. "Loogika on see, et kohapeal peaks aktiviste olema, kellega koos väljakud luua ja läbi selle siis oma võistlustega sinna minna. Nii need harrastajad üldse tekivad," selgitas Kask. "Tartu on päris hea uudis, Elva teemat oleme isegi rääkinud, step by step. Kui Tartu projekt õnnestub hästi, siis sealtkandist võiks tulla palju võistkondi."
Suurvõistlusi paar aastat ei näe
Kuigi mullune Euroliiga Superfinaal osutus väga menukaks, selgitas Kask, et lähiaastatel teist nii suurt võistlust Eestis ei näe. "Oleme kümne riigi hulgas, kes selliseid suuremaid võistlusi on teinud Euroopas, oleme selle ala arendamisel väga heal positsioonil. Loomulikult pakuti ka selleks aastaks meile seda, aga suured võistlused ei ole hetkel Eesti rannajalgpalli eesmärk. Peamine eesmärk on saada sisetingimused ja järgmine suurvõistlus võiks olla aastal 2020, mitte enne."
"2020 on võimalus FIFA MM-valikmängud Eestis pidada. Kunagi oleme ka välja öelnud, et päris maailmameistrivõistlused võiks pidada Eestis ja see on ka kindel, et nad kunagi toimuvad, aga see ei ole meie eesmärk," rääkis Kask, lisades, et esimene võimalus selleks on 2023. aastal. Seda kõike juhul, kui sisehall valmib - ehitus peaks lahti minema sel sügisel.
"Siin on see, et kui tuleb talv peale, siis pole alaga tegelejatel eriti väljundit. Tutvustame ja vaatame, kuidas vastukaja on, et oleksime valmis 2017. aastaks, kui hall valmib. Siis saame talveliigad ja asjad käima tõmmata," vaatas Kask tulevikku.
Mis on aga 2016. aasta suursündmus? "Eesti koondisel on tähtis aasta, FIFA MM-kvalifikatsioon. 2017. aastal mängitakse Bahama saartel maailmameistrivõistlused, septembri lõpus on FIFA MM-kvalifikatsioon, kus Eesti läheb koha eest võitlema ja loomulikult on Euroliiga ja Superfinaal. Koondise jaoks tuleb tähtis aasta."
