Eelmisel hooajal Premium liigas viimaseks jäänud Tallinna Kalevi eest 13 väravat löönud ning sellega suisa A-koondise uksele koputanud Taaniel Usta siirdus hooaja lõpu järel Kalevist meistermeeskond FC Flora ridadesse. Näiliselt üsna tavapärase ülemineku taustal tekkis kahe klubi vahel aga vaidlus, mis puudutas seda, kas Floral tuleb Usta eest Kalevile viiekohaline summa tasuda või mitte.

Kuigi Usta leping Kaleviga oli lõppenud, mis tegi temast vabaagendi, tuleb uuel meeskonnal teatud tingimustel ka vabaagendi eest eelmisele klubile kompensatsiooni maksta. Jalgpalliliidu dokument "Mängijate staatust ja üleminekuid reguleeriv kord"  sätestabki punktis 22.9 lihtsustatult öeldes, et 16-23-aastaste profimängijate puhul tuleb uuel meeskonnal vanale tiimile maksta mängija aastapalga suurune kompensatsioon, kui vana meeskond on mängijale vähemalt kaks kuud enne lepingu lõppu teinud vähemalt samaväärse pakkumise lepingu pikendamiseks, mille mängija on tagasi lükanud.

Kalev oli Ustale samaväärse lepingupakkumise sügisel teinud ning arvestas sellega, et saab Usta lahkumise korral korraliku hüvitise - temasuguse mängija aastapalk jäi ilmselt 10-20 tuhande euro vahele. Ometi lõi jalgpalliliit pretsedendi ja otsustas, et Flora pääseb selle tasumisest. Miks?

Konks peitus selles, et Kalevi pakkumine Ustale oli küll muus osas igati korrektne, kuid tingimuslik: see kehtis vaid juhul, kui meeskond oleks jäänud Premium liigasse püsima. Sellest tekkiski vastuolu: Kalevi hinnangul olid nad ju pakkumise teinud, Flora väitis vastu, et kuna Kalev kõrgliigasse püsima ei jäänud, ei saanud Ustale tehtud pakkumist enam kehtivaks lugeda.

Jalgpalliliidul tuli olukorra lahendamiseks luua pretsendent, sest varem ei olnud ühtegi sellesisulist vaidlust juhtkonna lauale jõudnud. Argumente kaaludes jõuti lõpuks loogilise lahenduseni: kui Kalev oleks püsima jäänud, oleks pakkumine olnud kehtiv ja Floral tulnud kompensatsiooni maksta; kuna Kalev aga püsima ei jäänud, kaotas ka Ustale tehtud pakkumine kehtivuse ning tegu oli igati vaba mängijaga.

"Meie seisukoht on, et kui pakkumine on tingimuslik, siis on pakkumise kehtivus seotud selle tingimusega," seisis EJL-i peasekretär Mihkel Uibolehe kirjas klubidele. "Vastasel korral oleksime olukorras, kus pakkumisi saab teha ja kompensatsioon rakenduks ilma tingimusi täitmata, mis tähendab, et mängijal pole teenistust senisest klubist ega võimalust minna vabalt teenistust hankima uude klubisse. See poleks loogiline ja oleks vastuolus ka meie üleminekute korraga, mis ütleb, et pakkumine peab mängijale tagama teatud minimaalse summa.

Ehk siis antud juhtumis: kui Kalev jäänuks Premium liigasse püsima või kui pakkumises polnuks tingimust, oleks Kalevil õigus saada kompensatsiooni; kuna praegusel juhul seatud tingimus ei realiseerunud, siis pole õigust saada kompensatsiooni."