Kolm ja pool hooaega FCI Levadia rünnakuid ehitanud brasiillane Joao Pedro jätab peagi Maarjamaaga hüvasti, lahkudes siit kahekordse Eesti meistrina.

24-aastasel mängijal on hetkel karjääris kirjas 98 Premium liiga mängu, mille jooksul löönud 26 väravat ja andnud 17 resultatiivset söötu. Nii 2024. aastal Curro Torrese käe all kui tänavu Vjatšeslav Zahovaiko juhendamisel on ta olnud üks Levadia põhitegijaid.

"Rõõmustasin mõlema üle väga," rääkis Joao Pedro Soccernet.ee-le. "Tiitlite võitmine on alati väga hea tunne. Arvan, et selle aasta tiitel oli individuaalses mõttes magusam, sest sain aasta alguses vigastada ja sajaprotsendiliseks paranemiseks kulus aega. Olen mõlema võidu üle õnnelik, aga selle aasta tiitel oli minu jaoks natuke magusam."

Kui kaks sügist tagasi kindlustas Levadia tiitlivõidu Tartus võidetud mänguga, siis sedapuhku saabus uudis hoopis olukorras, kus meeskond oli juba enda mängu järel riietusruumist lahkunud. "Olin koos teiste brasiillastega autos ja sõitsime mängult tagasi, kui saime sõnumi, et Flora on kaotamas. Kui see mäng lõppes ja kõik kindlaks sai, olin juba kodus koos naise ja lapsega. Tähistasime palju!" naeratas Joao Pedro. "Hiljem läksime tiimiga restorani sööma, mis oli väga tore. Kõik olid õnnelikud, tähistasime palju." 

Kui varasemalt mõeldi Joao Pedrost eelkõige ääreründajana, siis sel hooajal Vjatšeslav Zahovaiko poolt juurutatud keskväljarombis päris tema naturaalset positsiooni justkui väljakul ei olnudki. Sellest hoolimata on ta saanud meeskonnale kasulik olla.

"Minu roll on sel aastal olnud natuke teistsugune, olen mänginud rohkem number kaheksana, aga ka Curro soovis, et ma vahel äärelt keskele liiguksin. Zahovaiko soovib, et mängiksin mõnikord rohkem ääre poole ja mõnikord rohkem keskele. Minu arvates on need positsioonid üsna sarnased, seega tunnen end mugavalt. Võin mängida seal, kus Zahovaiko mind vajab. Saan mängida nii number kaheksana kui ka number kümnena, Seal, kus minust kõige rohkem abi on!"

Pisut vähem kui aasta meeskonnaga töötanud Zahovaiko suunas jagub Joao Pedrol vaid kiidusõnu. "Ta on treener, kellel on suur tahe töötada. Ta on tõsine mees, kes oskab kõigi mängijatega tegeleda ja nendega suhelda. Ta aitas mind aasta alguses väga palju, kui pidin vigastuse tõttu teistest eraldi treenima. Ta suhtles minuga pidevalt ning kui trenni naasin, andis mulle võimalusi."

Athletico Paranaense klubis suurde jalgpalli jõudnud mängumehe hooaja algus oli mainitud vigastuse tõttu keeruline. Eelmise aasta oktoobris tehtud põlveoperatsiooni järel oli ta talvel lähedal Levadiast Aasiasse lahkumisele, kuid plaanid nurjusid viimasel hetkel. "Sain pakkumise ja läksin kohale. Mulle tehti seal uuringuid, sest neil tekkisid kahtlused, kuna olin operatsioonil käimise tõttu eelmise aasta viimased mängud vahele jätnud. Lõpuks teatas arst, et olukord on riskantne, kuna mul oli põlvega probleeme ja nad ei soovinud riskida. Olin seal koos agendiga ning püüdsime olukorda arutada, kuid nemad langetasid oma otsuse. Lõpuks tulin tagasi. Põhjuseks oli seega meditsiiniline hinnang, mille kohaselt oli mu põlvega endiselt midagi valesti. Ma ei mõista aga siiani, kust nad selle probleemi leidsid, sest olen ju tänavu kogu hooaja kaasa teinud."

Kui möödunud talvel jäi mees veel Levadiasse, siis tänavuse hooaja järel on tema lahkumine juba kindel - leping klubiga saab läbi ning brasiillasel on kindel plaan end mujal näidata. "Lahkun Levadiast, kuid ei tea veel, kuhu edasi lähen. Igatahes lahkun sellest klubist," avaldas ta. "Loomulikult unistavad kõik mängijad suurtes liigades mängimisest. Saan juba 25-aastaseks, mis pole küll veel väga suur vanus, aga kuna mul on nüüd tütar, soovin mängida heades liigades, kuid pean mõtlema ka finantsilisele poolele, mis on samuti väga oluline." 

Märtsi lõpus sündinud tütar on olnud levadialase jaoks justkui omalaadne energiaallikas. "Isaks saamine on üks kõige rõõmustavamaid asju, mis minuga elus juhtunud on. Kõigi sel aastal tekkinud probleemide juures on mu naine ja tütar mind väga palju aidanud. Sel aastal, kui olen pidanud oma probleemidega tegelema, on nad olnud minu igapäevane jõuallikas. Leian neilt iga päev tuge ja jõudu. Kui koju jõuan, ootavad nad mind. Kui trenni lähen, annavad nad mulle musi, ja kui mul on mäng, soovivad mulle edu. See pakub mulle suurt rõõmu."

View this post on Instagram

A post shared by • João Pedro † (@_jpmoura)